Katkuhaiged loomad

Taud, millel õudus kannul käib, 
taud, millega me patte näib
vist oma vihas karistavat taevas,
katk (öelgem välja), millest ainsal ööl
saab Charon rikkaks oma tööl,
kord rängalt vaeseid loomi vaevas.
Kes neist ei surnud just, see siiski haigeks jäi:
nad norutasid longus päi,
kõik mõtted toidust olid neile tüütud
ning saaki, õrnukest ja süütut,
nüüd luurata ei tundnud huvigi
ei hunt, ei karu ega rein,
ja ära lendas turteltuvigi
ja lõppes arm, jäi hirm ja lein.
Siis Lõvi pidas nõu ning lausus: "Sõbrad head, 
me endi kuritööd ja vead
vist andsid põhjuse seks taudiks.
Kui patuseima meist ohverdaks, 
ehk raugeks taeva kättemaks,
nii et me peagi täit tervenemist naudiks.
Eks ju ka ajaloost me küllalt kordi tea, 
kus nõnda teha leiti hea.
Nüüd ärgem petkem end ning jätkem häbigi
ja katsugem end läbini. Mis puutub mind aj minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju lambaid 
ja küsida ma võin:
"Kas keegi nendest mulle kurja tegi!?"
Oh ei! kuid teinekord ma ära sõin 
veel karjusegi.
Ma enda ohvriks toon, kui tarvis on, kuid nüüd
kõik toogu ette oma süüd.
Karm õiglus vaagigu me patud,
et patuseim saaks ohverdatud.
Rein hüdis: "Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
me nende murdmist patuks küll ei pea.
Kuis sellest muret tunda võite?!
See oli neile au, et te nad ära sõite!
Ja karjus ongi surma väärt,
sest tema kuulub sesse hõimu, 
kes teostab loomade seas võigast ülemvõimu,
mil pole otsa ega äärt."
Siis pugejate poolt aplaus käis kõigest jõust
ja kes see enam nõudis aru, 
mis kurja oli teinud karu
või teised võimumeeste tõust!
Nüüd selgus, kiskjad ja ka harilikud krantsid
peas otse pühapaistet kandsid.
Siis Eesel pihtis: "Kloostri aasa pealt
kord läbi tulles kiusas pehme rohi
ja kurat mind - ma teadsin, et ei tohi,
kuid mokatäie võtsin kaasa sealt..."
Küll Eesli pihta siis läks lahti lärm ja mõna!
Üks ametnikunahk, üks kriimsilm, võttis sõna
ja nõudis: "Võlla kärnas reo,
kes tegi nõnda hirmsa teo!"
Ja nõnda surmasüüks sai Eesli vääratus:
sõi rohti, kus on võõras nurm?!
Nii ropu süü saab pesta ainult surm!
Ja Eesel surmale siis saigi määratud.

Ka oled saks või sant, eks sedamööda
palees sind soosita või risti lööda.