KASTNA



Avaleht > Vaatamisväärsused


Vaatamisväärsused



Kastna kadastik

Ala hõlmab Tõstamaa - Varbla teest mere poole jääva Kastna poolsaare koos kauni mererannaga. Läänepoolne rand on kivine, rannavallile on kasvanud kõrged kadakad, moodustades uhke kadakasalu- Kastna kadastiku ca 50 hektaril. Osaliselt on säilinud rannaniidud. Rannavallist maa poole kasvab madalamates kohtades salumets. Poolsaare idapoolne rand on madalam ja kipub roogu kasvama, maapind on laugem ja maastik avatum kui lääneosas. Imekaunid vaated avanevad nii rannal, Kastna kadastikus kui ka külateedel liikudes. Kastna kadastiku floora tüüpilisemad esindajad on vähenõudlikud taimed, mis rannaäärsel õhukesel klibusel mullal suudavad kasvada: kadakas, harilik kukerpuu, magesõstar, vahulill, angerpist, muulukas, kassikäpp, liiv-vareskaer, lookkastevars, kärbesõis, kukehari.
Maastik on Kihnu väina merepargi üks väärtuslikemaid alasid.

kadastik

Kastna tammed 

Kastna tammesid on kolm, neid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad tammed olid meremeestele headeks maamärkideks. Tammed võeti looduskaitse alla 1938. aastal. Suurim neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka vanim puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 m ja kõrguseks vaid 19 m. Arvutuslikult on vanuseks saadud vähemalt 360 aastat. Äikese, tule ja seenhaiguste koostoimel oli tüvesse tekkinud 5,5 kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus, mis 1995. aastal looduskaitsjate poolt kergbetooniga täideti. Teised kaks tamme on tagasihoidlikumad, ümbermõõduga 4,44 ja 3,83 m ning kõrgusega 17,5 m.

 tamm

Kastna Püha Suure Arseni Apostlik Õigeusu kirik – valmissaanud ja pühitsetud 1904. aastal. Käesolevaks ajaks on vald parandanud kiriku katuse, kuid vajalik oleks ka akende parandamine ja sisemise remondi teostamine.

 

      kirik

 


Ohvrikivid

Eesti- ja Liivimaa kubermangu piirikivil Kastnas käidi arstimas sellepärast, et sel kivil oli sisse raiutud rist. (ERA II 306, 213 (8) < Tõstamaa khk, Seliste v, Murruste k - Th. Saar < Karl Riidamets, 68 a (1943)).

E I 18 (121) < Varbla khk. - M. J. Eisen < T. Karopun (?) Vaiste vallas Tedremaa heinamaal Suurjärve lähedal ohvrikivi taskukujulise auguga, 40 cm sügav. Augus alati vesi, veel nüüdki arstirohuks. Tuuakse ohvreid. Kivil vaskraha. Kivi ääres pudelitükke.


ohvrikivi

Kuidas leida ja minna ohvrikivi juurde saab minna allpool lisatud kaardi järgi.

ohvrikivi





Kastna mõis

Esmamainimine 1625.aastal.Kastna mõisa kunagist asukohta näitavad majapidamishoonete varemed ja pargi võimsad puud.Ainsa hoonena on säilinud kunagine pesuköök.(Viinaköök)


plaan


Kastna mõisa hoonete asendiplaan 1842 aastal

Vaiste mõis

17. sajandil Vaistesse rajatud mõisast on säilinud mõned maakividest tootmishooned,
ühekorruseline puidust härrastemaja hävis pärast katuse sisselangemist 1970. aastal.
19. sajandi lõpus oli mõisal 813 ha maad ja kolm küla - Nõmmküla, Rammuka ja Vaiste (kokku 62 talu ja 1654 hektari maaga).
Mõisapõllud on praeguseks osaliselt metsa kasvanud.

 

  

                       Vaiste mõisa eestvaade enne 1970. aastat

Alammenüü