ERIVAJADUSTEGA LASTEGA TEHTAV TÖÖ
Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppekasvatusmeetodid jms.)

Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised:
  • kuulmis-, nägemis-, vaimu-, kõne-, kehakahjustused;
  • spetsiifilised arenguhäired;
  • emotsionaalsed ja
    käitumishäired;
  • andekus;
  • muukeelne laps.

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengukahjustus) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas.

Varajase sekkumise all mõeldakse lapse sünnist kuni kooliminekuni osutavat multidistsiplinaarset abi, mis hõlmab riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enam arenenud valdkondade hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule, toetades seejuures lapse perekonda.

Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse järgmisi põhimõtteid:
  • sobiva arendustegevuse alustamine niipea, kui lapse erivajadust on märgatud;
  • individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadustele ja keskkonna võimalustele;
  • lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegelemaks oma lapsega;
  • spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö;
  • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine.
Lapse erivajaduste väljaselgitamisel kasutatakse vaatlusmeetodit – vaadeldakse lapse päeva lasteaias tervikuna, tegutsemist vabamängu ja õppetegeluste ajal. Materjal kogutakse lapse individuaalsesse kasvumappi. Mappi tutvustatakse lapsevanemale.

Lapsevanemaid nõustatakse lapse erivajaduste ja koolikohustuse täitmise edasilükkamise küsimustes arenguvestluse vormis:
  • tehakse kokkuvõte uuringutest ja hindamistulemustest;
  • kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset;
  • ollakse perele psühholoogiliselt toeks last puudutava teabega toimetulekul (ära kuulamine, julgustamine);
  • arutletakse lapse ning pere vajaduste üle;
  • palutakse lapsevanemalt teavet koduste arendamisvõimaluste kohta;
  • antakse teavet lasteaias ja piirkonnas olemasolevate arendamisvõimaluste kohta.
Erivajaduse ilmnemisel (s.h koolikohustuse edasi lükkumine) koostavad õppeaasta alguses rühma õpetajad, vajadusel koos logopeedi ja lapsevanemaga, lapsele individuaalse arenduskava (IAK), milles planeeritakse lapsele individuaalse tegeluse aeg päevakavas või nädala tegevuskavas. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata, tuuakse välja IAK punktide kaupa. Õppeaasta lõpus tehakse kokkuvõte individuaalse
arenduskava toimimisest ja arengukeskkonna sobilikkusest.

Erivajaduste väljaselgitamisel võib vajalikuks osutuda laste suunamine meditsiinilistele ja psühholoogilistele uuringutele, mille tulemusel koostatakse probleemse arenguga lapsele spetsialistide poolt rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniplaan on aluseks lapse edasise arendustegevuse planeerimisele ja läbiviimisele ka lasteaias, kui rehabilitatsiooniplaanis on esitatud
lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatustegevuste korraldamiseks. Lasteaia pedagoogidel tuleb õpetuse planeerimiseks võtta paar kuud aega, et lapse oskuste ja teadmiste tasemega iseseisvalt tutvuda juhul, kui meditsiini dokumentides puudub pedagoogiline info.

Lasteasutus saab lapse arengu kergematest erivajadusest tulenevalt võimaldada lapsele individuaalset lähenemist ja kõneravi. Erivajadusega lapse arengu toetamine lasteaias toimub meeskonna- ja võrgustikutööna.