Kirjutatud ennekuulmatul kombel otsasaanud leitnant Kiiks'u mälestuseks
Eesti-Vene õhusõda ja leitnant Kiiks'u hukk
Ei, see ei ole nali ega huumor vaid see lahing kirjutatakse suurte tähtedega meie vabariigi kuulsusrikkasse ajalukku!
Microsoft (Microsoft Corporation) ja Eesti Vabariik (koos eesti sõjaväelastega) kirjutasid alla lepingule, mis kohustab Microsoft'i looma uusi tarkvaraprogramme uut tüüpi relvaliikide jaoks.
(Infoallikad: CNN, BBC, ITAR-TASS ja Internet. Millegipärast Eesti infoallikad ei kirjuta sellest mitte kui mõhkugi!?)
Proloog
25.03.2007 kell 12:00
Presidendiloss Kadriorus.
Presidendi
poolt kokkukutsutud Riigikaitse Nõukogu oli pidanud nõu juba
ligi 1,5 tundi aga lõplikku otsust ei oldud ikka veel vastu võetud. Kuna presidenti ennast ei olnudki kohal, siis
juhatasid nõupidamisel "paraadi" Kaitseväe Juhataja,
Kaitseminister ja Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees. Üha enam jäi
peale Kaitseväe Juhata arvamus, keda tunti kui üht fanaatilist
sõjahullu.
Kaitseväe Juhataja põõrdus Eesti Lennuvägede Peamarssali
poole ja ütles: "Te
kinnitasite meile, et kuigi Eesti õhujõud omavad ainult ühteainsat
vananenud ründe –ja hävituslennukit F-18, suudaksime me sellele
vaatamata näidata vaenulikule Venemaale tema koha kätte?"
"Just
nii, härra Kaitseväe Juhataja", kinnitas peamarssal,
keda teati kui üht
suurt kõlupead, suure uhkustundega ning norsatas selle
peale rõõmsalt.
"Kuigi meie kuulsusrikkas
lennuarmees on ainult üks
lennuk, on ta see-eest varustatud Microsoft'i uusima ülisalajase super-operatsioonisüsteemiga
ja seetõttu on meie lennuk võitmatu!",-
ütles peamarssal ja heitis koosolijaile võiduka pilgu.

"Ja palju see uusim opsüsteem meie riigile
maksma ka läks?",
küsis Kaitseminister (kes oli üks suur seelikukütt
ja alkohoolik) ja heitis seejuures himura pilgu noorukesele protokollijaneiule.
Selle peale aga kraaksatas hoopis Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees (tuntud
kui üks suur pudrulõug ja arulage riigikogulane): "ja
mis tähtsust sellel enam on, muidugi maksime me selle eest riigi
mitu aastaeelarvet, aga rahvas usaldab ja armastab meid ning küll see
süsteem
ennast ära
tasub!". "Pealegi ei tea mis see rahva asi on, mida meie siin üleval
otsustame, on ju meie ettevõtmised ja otsused alati ainuõiged",
kõmistas
Riigikaitsekomisjoni esimees tähtsalt.
"Ok, jäägu siis nii nagu me eilsel sauna -ja õllepeol kokku leppisime ning sellega kuulutan ma nõupidamise lõppenuks" – ütles Kaitseväe Juhataja võimukalt ja määras nende sõnadega enese automaatselt Kaitseväe Ülemjuhatajaks... (autori märkus: Kaitseväe Juhatajast saab sõjaajal Käitseväe Ülemjuhataja).
Reaalsus
01.04.2007,
kell 05:30.
Eesti Vabariik, Ämari lennuväebaas.
Leitnant Kiiks viipas käega viimast korda oma kompaniikaaslastele
ja ronis lennukikabiini. Teda
valdas meeletu uhkusetunne ja kuidas veel, talle on usaldatud selline au!
Ta
sai seda teada õhujõudude kindral Tohman'i käest (kindral
visati just äsja hullumajast välja, sest ta üritas seal peaarsti lendama õpetada — las jätkab
enda ravi väeosas, mainis arst vihaselt...), kes ütles: "Leitnant,
Teile osutatakse suurt au! Te teostate esimese lahingulennu uusimat tüüpi ülisalajase
lennukiga E-666M."
"Kas "M" tähendab "modifitseeritud"???" -
küsis
leitnant Kiiks.
""M" tähendab "Microsoft'i"!!!",
- vastas kindral Tohman rahulolevalt.
"Meie
ainuke olemasolev ründe- ja hävituslennuk F-18 on nüüdseks
Microsoft'i poiste poolt täielikult uuendatud. Nad kinnitavad veendunult,
et nüüd võivad ka suvalised idioodid täita lahinguülesandeid.
Kuid me valisime esimeseks korraks Teid kui ühe meie parima piloodi."
(Autori
märkus: Tollal teenis Eesti lennuväes 3 lendurit, kusjuures üks
neist lendas kohakaasluse alusel ).
"Te peate hävitama Kremli ja Moskva Õhukaitse Juhtimiskeskuse. Selleks
me eraldmame Teile oma suurtest varudest 2 õhk-maa tüüpi
raketti ja piisava koguse
pomme".
(Märkus: Eesti õhujõud omasid
tol momendil kokku 4 raketti ja 12 pommi, kusjuures nende töökõlblikust
ei olnud keegi veel kontrollinud).
"Te võite juba
praegu saata Venemaa Tsaarile kaastundeavalduse!", - vastas
leitnant Kiiks enesekindlalt.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Superlennukis:
Leitnant
klõpsas nagu tavaliselt oma rihmad kinni ja alles nüüd
märkas
ta, et lennuki juhtpaneel erineb tunduvalt standartsest paneelist. Aparatuuri
oli tunduvalt vähem, see-eest pesitses vabastatud kohal suur
monitoritaoline ekraan ja selle ekraani kõrval lebas kahenupuline hiir, millegipärast
oli see metallist.
Kiiks kehitas õlgu ja lülitas üldtoite sisse. Suurele ekraanile
ilmus kiri: Windows
WAR 2007, ah-haa, selle opsüsteemi abil ma hakkangi siis
venkusid materdama, mõtles leitnant Kiiks muhedalt:

Seejärel käivitusid iseenesest lennukimootorid ja tiivad vajusid
lennuasendisse.
- "Õnnitleme
Teid Windows WAR 2007 omandamise puhul!", - teatas ekraan.
"Nüüd
saate Te sõdida palju mugavamalt, Teie surmasaamise šansid vähenevad,
aga sihtmärkide hävitamise protsent suureneb! Tähelepanu, päeva
nõuanne:
Enne maandumist laske rattad välja." Kiiks norsatas üleolevalt
selle totaka nõuande peale.
- "Kotkas-1,
lennuluba antud",
- kostis kiivri kõrvaklappidest.
- "Ma ju ei küsinudki veel seda",
- üllatus Kiiks.
- "Aga Teil ei ole vaja seda tehagi. "Plug
and Play", - selgitas
maapealne dispetšer.
"Möh, ja mida see "Plug
and Play" ka tähendab",
- küsis leitnant Kiiks.
"See tähendab seda,
et torka sisse ja "mängi" ehk teisiti õeldes käib
kogu asi automaatselt",
- selgitas naisdispetšer kohmetult enda heliseva ja laulva hääletooniga.
Leitnant Kiiks ei suutnud kohe meenutada, et kes neist kolmeteistkümnest naisdispetšerist
täna töötab, laulva hääletooni tõttu pidi see vist olema Britney nimeline
äsja väeteenistusse võetud nooruke aga "himura" olekuga tütarlaps. Temaga
ma ei olegi veel jõudnud "krõpsu" teha, sähvatas Kiiksu ajudes kurb mõttevälgatus...
No Sinule torkaksin ma küll heameelega sisse, urises leitnant omaette...
Eesti õhujõudude
13-nes naisdispetšer.
Lennuk, võttes
otsustavalt kiirust, veeres
mõõda lennurada ja oligi varsti õhus.
- "Windows
WAR 2007 teostab praegu Teie lahingumoona ja valitud sihtmärkide installeerimise",
- teatas süsteem. Installeerimise kulgu näitas ekraani allosas liikuma
hakanud punane riba ja juba ta näitaski 1%-i.
- "Valitud
sihtmärgid:
Kreml ja Moskva Õhukaitse Juhtimiskeskus",
- teatas ekraan.
Leitnant Kiiks vajutas lihtsalt huvi ja uudishimu pärast nupule "Muuta" ja
nägi pikka-pikka nimekirja,
kus igasuguste muude objektide hulgas üle terve maailma figureerisid ka
Valge Maja, Moskva, Peking, Riia, Tallinn, Tartu ja isegi Põlva ning
Ruhnu saar (huvitav, miks Põlva ja see saar
on lülitatud sihtmärkide nimekirja, jõudis Kiiks veel mõelda).
Ta uuris loetelu edasi ja oma suureks kohkumuseks nägi ta nimekirjas ka Ämari
lennuvälja,
kust ta just äsja
välja
lendas. Kiiks vajutas kähku nupule "Tühistada",
et juba valitud sihtmärkide asemele ei satuks hoopis teised objektid (rääkimata
Tallinnast ja Ämarist)...
- "Valige installeerimise tüüp:
1) Minimaalne—ojektile visatakse ainult pommid.
2) Normaalne— objektile visatakse pommid ja lastakse raketid.
3) Täis—objektile visatakse lennuk koos kogu tema kupatusega".
Süsteem
pakkus ise vaikimisi teist varianti ja leitnant Kiiks, ehmunult jõllitades
seda kolmandat varianti, otsustas süsteemiga ehk Windows WAR 2007-ga
mitte vaielda ja lasi jätta selle teise "Normaalse" variandi.
- "Nüüd
hakatakse testima Teie lennumasina võimsust. Sulgege
palun oma silmad, et vältida vigastusi režiimide vahetamisel". Ootamatult
hakkasid mootorid üürgama ja tõesti Kiiksu silmamunad
oleksid fantastilise ülekoormuse tõttu peaaegu orbiidilt välja
lennanud.
Algas tõeline põrgu: Lennuk sukeldus igasse suunda, ta paiskus
võimsatesse pikeedesse ja sooritas mõtetuid viraaźe ning
sõlmi. Lõpuks leitnant toibus, pimedus silmade ees hajus ja ta
nägi, et mööda tervet kabiini vänderdav metallist hiir
kukkus uuesti oma õigesse kohta.
- "Te
kasutate kahe Beloruss mootoriga Mercedes-Benz helikopterit," –teatas
süsteem häirimatult. Leitnant Kiiks pungitas selle
peale imestunult enda niigi juba vatti saanud silmi, omateada istus ta HÄVITUSLENNUKIS
F-18...!? Ja millal see Mercedes-Benz lennumasinaid tootma hakkas ja veel
Beloruss mootoriga???.
- "Maksimaalne
kiirus 1451 miili tunnis. Päeva nõuanne: Ärge ületage
turbiini taktisagedust üle
suuruse, mis on tootja poolt kehtestatud. Installeerimise arvestuslik
aeg - 00:34:16",
no on ikka nõuanded, mõtles Kiiks vihaselt, mis kuradi taktisagedus,
milline tootja?—meile õpetati ainult lendamist ja muud ei midagi,
rääkimata
mingite operatsioonisüsteemide ning tootjate arusaamatutest nüanssidest...!
Samal
päeval,
kell 05:38.
Taevas
Venemaa kohal.
Ekraani allosas roomas installeerimist tähistav protsentidega punane
riba aeglaselt edasi. Samal ajal reklaamis süsteem aga Windows
WAR operatsionnisüsteeme
tankide, allveelaevade ja merejalaväelaste
jaoks, aga samuti lubas ta kõikidele ostjatele kaasa anda ka tasuta
appleti "Kamikaze 1.01" (Autori
märkus:
"applet"—see
on programmike, mis ei tööta iseseisvalt vaid ta kuulub mingi rakendusprogrammi
või opsüsteemi koosseisu ja täidab sealt siis oma erifunktsioone)
.
Installeerimise käigus ilmuvate piltide ühtlane
ja monotoonne vahetamine mõjus Kiiksule uinutavalt; poolunisest
olekust äratas teda vaikne häiresignaal. Lennuki
radariekraanile ilmus väike roheline täpike.
- "On
avastatud uus seadeldis: Vaenlase lennuk!" – teatas süsteem
rõõmsalt.
Kiiks tahtis juba sooritada standartset lahingupõõret, aga märkas
siis ekraanil nuppu, millele oli pealkiri "DELETE" ja ta klõpsas
sellel oma metallist hiirega.
- "Kas
Te olete kindel, et soovite kõrvaldada vaenlase lennukit?" – uuris
süsteem kahtlustavalt.
"Mida siis veel!" – röögatas
Kiiks ja vajutas "Yes".
Vene hävituslennuk kadus radariekraanilt.
"Nii
ruttu?" – imestas leitnant Kiiks.
"No
on see Microsoft ikka super!" Ja ta vajus roosadesse unistustesse,
tema silmade ette tõusid
meeliülendavad pildid: Enda võidukast tagasipõõrdumisest,
rahvahulkade ovatsioonidest, ilutulestikest, lillesülemitest, tema ülendamisest
kapteniks, ordenitest, uuest korterist (võib olla isegi majast!?),
rahalisest preemiast ja presidendi vastuvõtust... Ja kui veab, siis
võib olla lubab kindral tal lennata puhkepäevadel sellesama hävitajaga pruudile
külla - oh, kui uhke oleks!
Ta hakkas nüüd isegi suure austusega uurima ekraanile ilmuvat reklaami,
mis pakkus Windows
WAR opsüsteemi pilootide-invaliidide jaoks, kuid selle uurimise
katkestas otse tema lennuki kabiini kohalt ülelendav rakett. Kiiks põõras
arusaamatuses ümber ja nägi vene hävitajat...
"Mida kuradit, Sa raisk..." – karjatas Kiiks ja alles nüüd ta märkas, et ekraanil oleval silmatorkamatul RecycleBin (prügikasti) ikoonil tolkneb välja sinna joonistatud lennukisaba. Leitnant klõpsas metsiku kisa saatel prügikasti ikoonile ja vajutas kähku "DELETE“
- "Kas
Te olete kindel, et soovite vaenlase lennukit ka füüsiliselt kõrvaldada?
Tema taastamine osutub sel juhul võimatuks", -hoiatas
süsteem.
"JA!" – kraaksatas
Kiiks ja tagus
hiirega "Yes" nuppu.
Seepeale startis Kiiksu lennuki tiiva alt rakett ja jättes taha
suitsujoa tormas ta vaenlase hävitajale vastu. Sähvatas
plahvatus ja vaenlase masina põlevad tükid lendasid maa suunas.
- "Avastatud
uus seadeldis: "Maa-õhk" tüüpi
rakett!" – teadustas
süsteem ja langes seejärel "mõttesse...". Kiiks klõpsutas
asjatult hiirega, jälgides hirmuga kuidas kurjaennustav punkt roomab
radari keskpunkti poole. Lõpuks kostis kõlaritest:
- "Süsteem
ei suuda leida antud seadme jaoks draiverit. Pange
draiveriga disket sahtlisse ja vajutage ОК". Kiiks
vajutas vandudes nupule "Otsida."
- "Kõige
sarnasemad otsitavad: Käsigranaadid"
- rõõmustas
teda süsteem.
- "Rakendada?"
Mida kuradit, kas see on selle raisa opsüsteemi mingi loll nali või
must huumor!? Leitnant rebis seepeale vihaselt juhtkangi, et
minna üle raketivastasele manöövrile—liiga
hilja, lennuk
võpatas plahvatusest. Viies
vigastatud lennuki pikeest suurte raskustega välja, vajutas piloot nupule "Süsteem," et
teha kindlaks kahjustuste ulatust. Rea "Vasak
tiib" all
helendus hüüjumärgiga kollane kolmnurgake, aga muus osas pääses
ta seekord odavalt, Kiiks hingas kergendatul ja pühkis oma laubalt külma
higi.
Punane riba ekraani allosas aga jätkas roomamist, näidates seejuures
juba 82% ja Kiiksul oli siiski veel lootus täita oma ülesanne.
Radar kuvas veel kahte vaenlase lennukit, kuid need tõusid ülesse
tagantpoolt ja leitnant eriti ei muretsenud. Ta teadis, et taoliste vene
risudega lihtsalt ei suudeta kinni püüda tema ülikiiret F-18.
Kuid lennukid lähenesid! Kiiks vaatas hämmeldusega spidomeetrile
ja nägi, et tema lennuki kiirus väheneb jõudsalt.
"Sa
raisk?!" -
hüüatas leitnant. - "Mootorid
on korras ja kütust piisavalt!"
Sel ajal hakkasid ekraanile aga ilmuma liivakellakujulised kujutised.
Juhtimiskabiini seadmete osutid hakkasid liikuma hüppeliste jõnksatustega,
jäädes seejuures pikemaks ajaks ühteainsasse asendisse.
- "Vaba mälu ei jätku", alandas
süsteem ennast selgitusega. "Kõrvaldage üleliigsed ülessanded."
Leitnant Kiiks tellis seepeale vihaselt endale ülessannete loetelu, üritades
aru saada, et mida tähendavad sellised nimetused nagu winppl või v666apl ja
millised neist on üleliigsed. Vahepeal jäid mootorid peaaegu
täiesti vait, kiirus langes kriitilisele tasemele: Veel natuke ja lennuk
prantsatab alla.
Sellisest õhulahingu taktikast juhmistunud ja lolliks läinud venelased tuhisesid oma lennukitega mõõda, üks vasakult, teine paremalt poolt ja suutmata seejuures väljuda põõrdest, põrkasid nad otse Kiiksu nina ees kokku. Leitnant otsis sel ajal loetelust rida "Vaenlase jälgimine", mille kõrval seisis nurksulgudes "[Ei vasta]" ja vajutas "OK". Radari ekraan kustus ja lennuk hakkas uuesti kiirust koguma.
Punane
riba näitas juba 99%... , lõpuks ka 100%. Kiiks vahtis arusaamatuses
maa peale: Tema lennuki alla asuv koht ei sarnanenud üldsegi neile
sputnike poolt pildistatud Kremli ja Moskva Õhukaitse Juhtimiskeskuse
fotodele. Arvatavasti sai süsteem ka ise sellest jamast aru ja seepärast
ilmus arvu 100% järel 101%... seejärel 102%...
106%-i juures värvus ekraan siniseks ja ilmus kiri: "Viga
000000e, mis on kutsutud välja mooduli VXD0000(0) moodulist VXD0000(0).
Normaalne lennu jätkamine on siiski võimalik. Te
võite vajutada nupule Eject,
et katapulteeruda või siis suvalist muud klahvi, et jätkata. Tähelepanu:
katapulteerudes kaotate Te terve lennuki, juhul kui kui Te ei ole teda eelnevalt
salvestanud."
Kuradi idikas see opsüsteem (!), mõtles Kiiks vihaselt ja katapulteeruda
ta veel ei kavatsenud, seda enam, et eespool ilmus lõpuks ka Kreml
nähtavale
. Mõistes,
et Microsoftile ei maksa enam loota,
otsustas leitnant raketid ise käsitsi teele saata. Ta viis lennuki madalamale,
püüdis sihtmärgi sihikule.
Olemas!

Ta vajutas otsustavalt nupule. Midagi raksatas ja välja hüppas uus teade: "Kuna raketiseadeldis sooritas mittelubatud operatsiooni, siis lülitatakse seade välja!"
Vandudes tõmbas Kiiks juhtkangi enda poole, et suunata masin uuesti üles, kuid lennuk jätkas kiiret langemist. Paanikas leitnant tuulas hiirega mööda menüüsid, et leida ülesse vea põhjus.
- "Ei
suudeta määratleda Joystick'ut",
- luges
ta lõpuks.
(Märkus: "joystick"- juhtkangikujulise
käepidemega seadeldis,
mida kasutatakse põhiliselt kompuutermängude mängimiseks...).
Mõistes,
et süsteem on "nässus" ja teda
võib
tööseisukorda
tagasi viia ainult ümberlaadimine, lülitas Kiiks toitebloki algul
välja
ja siis jälle sisse.
- "Viimane lend lõpetati ebakorrektselt," - teatas talle süsteem. – "Vajutage suvalist klahvi, et alustada lennuki seisukorra kontrolli".
"Kuradile!" - kraaksatas Kiiks ja vajutas "Tühistada". Ilmus Windows WAR 2007 ekraanipilt ja süsteem alustas rahulikult ümberlaadimist.
Maani
jäi veel loetud sajad meetrid.
- "Süsteem
laetakse ümber Turvalisse reźiimi," - teadustas
lõpuks ekraan. – "Selles
reźiimis lülitatakse kõik lennufunktsioonid ja
relvade kasutamine välja, Te saate sõita ainult mõõda
lennuvälja betoonrada."
Saaades
aru, et ta ei jõua rohkem midagi teha, virutas
leitnant hiirekursoriga nupule "Eject",
et katapulteeruda. Kuid
selle asemel ilmus ekraanile hoopis järjekordne küsimus:
- "Olete
Te kindel, et
soovite tõesti katapulteeruda?"
"JAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA!!!" – lõugas
Kiiks meeleheitlikult ja prõmmis hiirega ekraanile ilmunud "Yes" nuppu, vahtides
samal ajal talle vastutormavat maad.
"Oodake,
toimub ettevalmistus katapulteerumiseks",
- informeeris
süsteem teda häirimatult ja vajus jälle "sügavasse mõttesse...".
02.04.2007,
13:20. Kreml. Vene tsaari troonisaal.
"Sel
viisil",
- kandis
tiblast bojaar reipalt ette,
- "tänu
meie lendurite ennastsalgavale kangelasteole, kes
astusid ebavõrdsesse võitlusse neetud eesti agressoriga, õnnestus
kaitsta Kremlit ja muid eluliselt tähtsaid objekte ning ühtlasi
hävitati ka vaenlase uusim ülisalajane lennuk...".
"Ja?" – tsaari
raske pilk puuris ettekandja nägu ja too langetas kiiresti pilgu.
"Tegelikult
jah, ebavõrdne
lahing. Kolm ühe
vastu ja
nende õnn, et
nad ellu ei jäänud, kuna eestlane lendas Kremlini ikkagi välja.
Kui me pääsesime, siis ainult tänu Jumalale."
Bojaar
kattus külma higiga. Ta
mõistis, et teda ei päästa nüüd ei mingisugune
Jumala arm.
"Sul
on aega 30 sekundit, et
ennast õigustada,"
- viskas
isevalitseja laisalt.
"Vot!" – hüüatas
bojaar ja võttis pitseeritud konteinerist välja läikiva
CD-plaadi.
"See
leiti lennukirusude hulgast.
Ameeriklaste kompuutertehnoloogia tippsaavutus! Sõjatehnika juhtimise uusimad programmid—Windows
WAR operatsioonisüsteemid!"
"No
nii, Sulle
ilmus väike lootus,"
- tsaar
seadis ennast mugavamalt trooni ja lajatas kõmiseva häälega: "kolme
nädala jooksul olgu need programmid paigaldatud kõikidele meie
armee lahingumasinatele."
"Saab tehtud, Teie Kõigekõrgem!" – hüüatas bojaar...
Epiloog
ja epitaaf üheskoos
Kolme nädala ja ühe päeva mõõdudes
kapituleerus Venemaa tingimusteta ja see tingimusteta allaandmine oli veel
nende õnn!

Järelsõna:
Leitnant Kiiks sängitati
Eesti pühasse mulda
vaikselt ja ilma liigse kärata. Ta ei jõudnudki teostada oma unistusi:
Teenida Eesti õhuvägedes niikaua kuni talle omistatakse Eesti Lennuvägede
Peamarssali auaste ja teha üks väike krõps sellesama noorukese
veebel Britney'ga.
Matustel oli vähe rahvast:
-
pastor A. Üprus, kes millegipärast
palus Jumalat, et too andestaks Kiiksule tema kuritegeliku mineviku, ju arvas
ta, et tegemist on Vasalemma kurikaelast matmisega;
-
neli leitnandi endist pohmellis
joomakaaslast lootusega ehk saab peielauas ka ühe hea lõuatäie
va seda hüva kesvamärjukest, loodame, et nad ei ajanud peiede lõppedes
matuseid segi pulmapeoga;
-
üks
SL Õhtulehe kena aga lollaka
olemisega nooruke naisajakirjanik, kes arvatavasti lootis saada siit oma
veelgi lollakamale ajalehele ühe uudistenupu;
-
hullumeelse silmavaatega kindral
Tohman, kes oli aga juba nii sassi läinud, et arvas tegemist olevat
hoopis leitnant Kiiksu autasustamistseremooniaga ja oli seks puhuks kaasa võtnud
ühe medalikarbi ning suure paberilehe etteloetava autasustamise -ja kiidukõnega;
-
ja kõige lõpuks üks nukra olemisega ja pisaraid
valav kollane vares puu otsas, kes vist ainsana sai aru, et mis tegelikult
toimub ja kes leinas täiesti siiralt leitnant Kiiksu, olid nad ju
jõudnud
isegi sõpradeks saada. Ja varese silme ette kerkisid pildikesed nende
lühikesest,
aga hingematvalt ilusast sõprusest. Talle meenus kuidas Kiiks tõi
regulaarselt talle rammusaid ussikesi, mis ta leidis oma igapäevase
mulgipudru seest, mida pakuti
Ämari sõjaväesööklas. Veel meenus talle, et kui
kirgastavalt ilusad olid nende treeninglennud. Neid õppelende oli
küll
vähe, sest alatihti oli puudus lennukikütusest
(Kiiks'u jutu järgi ei jätkuvat seda kütust seepärast,
et kogu moos lähevat
Riigikogulaste isiklike autode tarbeks—nende saamahimu ei lõppevat
iial), aga kui need lennud toimusid, siis oli üks suur pidu ja pillerkaar.
Oh, kui ilus: õhusõidu ajal vestlesid nad pikalt ja laialt
maailmasündmustest,
poliitilistest tulipunktidest, terroristidest, juutidest, mussudest, Eesti
imelikest "edusammudest"
ja ei tea millest veel... Treeninglennu ajal rüüpas Kiiks alatihti
mingit viina ja mahla segu, seda koksi pakkus ta läbi lahtise kabiiniakna
ka varesele ja see tegi nende lobisemise veelgi meeldivamaks. Mõnikord,
kui Kiiks oli ennast juba piisavalt ähmaseks joonud ja hakkas lennusuunda
sättima kas Tallinna mõne bordumaja või siis Toompea
lossi suunas, et see maatasa pommitada, oli just vares see, kes ta maha rahustas
ning jälle mõistusele turgutas. Kui
aga asi kippus täielikult kontrolli alt väljuma, siis võttis
vares ise otsustavalt lennuki juhtimise üle ja toimetas leitnandi
koos lennukiga õnnelikult Ämari
lennuväebaasi.
Kollast
värvi
leinav ja nuttu lahistav vares oli nii õnnetu, et matusetseremoonia
lõppedes
ei suutnudki ta enam kraaksuda vaid selle asemel kostis tema nokast ainult
konnamoodi krooksumine—kroks-krooks-krooooooks.
Tagajärjeks oli see, et natuke aega hiljem heitsid teised varesed ta endi
sugukonnast välja ja nüüd ei tea keegi, et kus ta viibib, võib
olla kolis konnade manu või sooritas siis enesetapu, et ühineda
oma kalli Kiiksuga...
Leitnant
Kiiksu tõeline sõber, kes oskas ka mõelda, viina visata ja oli muidu üks igavene
tore sell
Kohale jäid tulemata:
-
leitnant Kiiksu pruut, kes oli hingepõhjani
solvunud Kiiksu nii ootamatust ja häbematust otsasaamisest, sest sellega
purustati pruudi unistus saada tulevaseks Eesti Lennuvägede
Peamarssali marssaliprouaks;
-
matustele ei ilmunud ka kaks ülejäänud Eesti Õhuvägede
lendurit, sest üks neist viibis välismaal ühes Nato haiglas,
kus püüti välja ravida tema kõrguse -ja lennukartust
ning teine lendur puudus seetõttu, et ta kustutas momendil ühte
suurt metsatulekahju; nimelt töötas ta ju põhikohaga Eesti
Päästeametis
ja lenduriks oli ta ainult kohakaasluse alusel, et endale palgalisa teenida...
Las
ka Sinu tuttav loeb (eriti hea kui ta sõjaväelane oleks kuid mitte
kindral ja ma rõhutan veelkord, et see ei ole nali ega ka mingi must huumor!):
