kolmapäev, Veebruar 27, 2008
Saksamaa on suur loomaaed
Päris närvi ajab kui mingi rott tuleb ja närib su hästihoitud auto uhiuuena näiva mootorikatte isolatsiooni sisse suure augu nii et kogu mootor on puruga kaetud, ja siis sittub kajakas keset kapotti nii et peale pesemist ja vahatamist on ka hele laik näha. Need on siis saksa autoomaniku mured. Ja see ajab ka närvi kui jalgratas ära varastatakse. Vedas ses mõttes, et see õnnestus järgmisel päeval tagasi varastada. Aga rott auku kinni ei söö ja kajakale s...a p...e tagasi ei topi. Homme hakkame poleerima, jeee.
Nüüd igaks juhuks üritan parkida kohtadesse, kus elevandid ei astu katuse peale, krokodillid kumme ei näri ja sõnnikveokid oma koormat ei kergenda. Õhtul magama minnes panen velo teki alla ja ise valvan õues puu kõrval.
edit: Ikka ei suuda mõista et kuidas saab üks rott, mäger, kährik või nirk tulla ka hakata autot närima:S Kraapimise ja küünte jäljed olid näha isegi. Tänavad on autosid täis, miks minu oma parem on!? Jah ma tean küll, aga närilise jaoks ei tohiks ju vahet olla.
Päris närvi ajab kui mingi rott tuleb ja närib su hästihoitud auto uhiuuena näiva mootorikatte isolatsiooni sisse suure augu nii et kogu mootor on puruga kaetud, ja siis sittub kajakas keset kapotti nii et peale pesemist ja vahatamist on ka hele laik näha. Need on siis saksa autoomaniku mured. Ja see ajab ka närvi kui jalgratas ära varastatakse. Vedas ses mõttes, et see õnnestus järgmisel päeval tagasi varastada. Aga rott auku kinni ei söö ja kajakale s...a p...e tagasi ei topi. Homme hakkame poleerima, jeee.
Nüüd igaks juhuks üritan parkida kohtadesse, kus elevandid ei astu katuse peale, krokodillid kumme ei näri ja sõnnikveokid oma koormat ei kergenda. Õhtul magama minnes panen velo teki alla ja ise valvan õues puu kõrval.
edit: Ikka ei suuda mõista et kuidas saab üks rott, mäger, kährik või nirk tulla ka hakata autot närima:S Kraapimise ja küünte jäljed olid näha isegi. Tänavad on autosid täis, miks minu oma parem on!? Jah ma tean küll, aga närilise jaoks ei tohiks ju vahet olla.
# posted by Jaanus : 23:43
neljapäev, Veebruar 14, 2008
Asjalikud poisid
Sõitsime rongia Düsseldorfi et mõni elektroklubi leida, räägitakse et seal pidavat neid olema. Aga ei leidnud. Ilm oli paha, meeldivaid baare ei olnud. Ostsime suure pudeli ja sõitsime Aachenisse tagasi. Eelnevalt lõime käed, et lähme otsime hiljem Kölnist midagi süüa. Rong oli tühi. Täiesti arulage sõit. Aachenisse. Siis mingite tundide pärast jõudsime Kölni ja kolasime niisama ümber katedraali ja rongijaama, rõve ilm, sõitsime tagasi - suht mõttetuse rekord, ja rääkisime 4 tundi naistest.
Küll on hea et mind mood ei eriti ei huvita.
Sõitsime rongia Düsseldorfi et mõni elektroklubi leida, räägitakse et seal pidavat neid olema. Aga ei leidnud. Ilm oli paha, meeldivaid baare ei olnud. Ostsime suure pudeli ja sõitsime Aachenisse tagasi. Eelnevalt lõime käed, et lähme otsime hiljem Kölnist midagi süüa. Rong oli tühi. Täiesti arulage sõit. Aachenisse. Siis mingite tundide pärast jõudsime Kölni ja kolasime niisama ümber katedraali ja rongijaama, rõve ilm, sõitsime tagasi - suht mõttetuse rekord, ja rääkisime 4 tundi naistest.
Küll on hea et mind mood ei eriti ei huvita.
# posted by Jaanus : 21:26
pühapäev, Veebruar 10, 2008
Roheline VW
Täna tegime garaažis väikse India-Soome-Eesti peo. Üks india kutt, kellele ma kingituseks 80%-se Viru Valge tõin, rääkis kuidas ta selle Indiasse kaasa võttis ja oma venna pulmas lapikuga laineid lõi. Kõik olid vaimustuses. Pärast isa oli küsinud, et mis imeasja sa külalistele sisse jootsid, et kõik olid pooles taevas. Eesti joogid pole lihtsad joogid - vähemalt nii arvavad nüüd hindud. Aga garaažis sai palju nalja, pesime autosid, kuulasime musa. Kõigepealt sampoonitasime ja vahatasime Preludet, seejärel poleerisime Juha CLK nahksisu, minu nahksisu, ja siis pesime puhtaks ühe võõra VW Polo (aastast umbes 82), mis oli seal garaažis vist kuskil 5 aastat puutumatuna seisnud ja 2mm tolmukorraga kattunud. Rohkelt seepi ja vett, ja muidugi väiksed dringid. Polo oli küll ka tiba lömmis ja tühjade rehvidega, kuid peale läikima löömist nägi päris kompu välja. Mõni päev varem avastasin, et sama auto istme vahel olid ühed numbrimärgid. Mõtlesin, et kahju et neid sealt kätte ei saa, saaks enda autole külge panna ja väikse riskisõidu teha. Hiljem avastasin, et uksed olid lahti - pätsasin numbrid, väänasin sirgeks ja kruttisin oma vibule külge. Õhtupimeduses sai väiksed sõidud tehtud, tühjematel teedel muidugi. Hirmus kaif, maailma parim auto. 2 nädalat päris numbriteni, millega tegelikult ka sõita tohib. Hindudele tegime CLK-ga kiiremaid ringe, Juhal on need 5päevased ajutised numbrid/kindlustus. Oi kuis sellid olid leilis, Indias pidi MB olema selline masin, mida igal ühel näppida ei õnnestu, ainult kõvematel meestel. Tegid üksteisest pilte selle halli tanki taustal igas asendis. Vot siis, kastikord.
Täna tegime garaažis väikse India-Soome-Eesti peo. Üks india kutt, kellele ma kingituseks 80%-se Viru Valge tõin, rääkis kuidas ta selle Indiasse kaasa võttis ja oma venna pulmas lapikuga laineid lõi. Kõik olid vaimustuses. Pärast isa oli küsinud, et mis imeasja sa külalistele sisse jootsid, et kõik olid pooles taevas. Eesti joogid pole lihtsad joogid - vähemalt nii arvavad nüüd hindud. Aga garaažis sai palju nalja, pesime autosid, kuulasime musa. Kõigepealt sampoonitasime ja vahatasime Preludet, seejärel poleerisime Juha CLK nahksisu, minu nahksisu, ja siis pesime puhtaks ühe võõra VW Polo (aastast umbes 82), mis oli seal garaažis vist kuskil 5 aastat puutumatuna seisnud ja 2mm tolmukorraga kattunud. Rohkelt seepi ja vett, ja muidugi väiksed dringid. Polo oli küll ka tiba lömmis ja tühjade rehvidega, kuid peale läikima löömist nägi päris kompu välja. Mõni päev varem avastasin, et sama auto istme vahel olid ühed numbrimärgid. Mõtlesin, et kahju et neid sealt kätte ei saa, saaks enda autole külge panna ja väikse riskisõidu teha. Hiljem avastasin, et uksed olid lahti - pätsasin numbrid, väänasin sirgeks ja kruttisin oma vibule külge. Õhtupimeduses sai väiksed sõidud tehtud, tühjematel teedel muidugi. Hirmus kaif, maailma parim auto. 2 nädalat päris numbriteni, millega tegelikult ka sõita tohib. Hindudele tegime CLK-ga kiiremaid ringe, Juhal on need 5päevased ajutised numbrid/kindlustus. Oi kuis sellid olid leilis, Indias pidi MB olema selline masin, mida igal ühel näppida ei õnnestu, ainult kõvematel meestel. Tegid üksteisest pilte selle halli tanki taustal igas asendis. Vot siis, kastikord.
# posted by Jaanus : 01:46
pühapäev, Jaanuar 27, 2008
reede, Jaanuar 25, 2008
Prelude
Pikkade otsingute tulemusena leidsin lõpuks õige - Honda Prelude 2.0 manuaal 98kW 2000a läbinud 120k km, hooldusraamat korras, kõikide lisadega. Kauaaegne unistus.
EEST
ja
SEEST
India kuttidele teen siis sõitu. Tegelikult esimese kuu seisab ta parkimismajas, peale seda teen transiitnumbrid kuuks ajaks, ja sama kuu lõpus rõudtripp Aachen-Rostok, 27h praamisõitu ja Ventspils-Tallinn. Aga sinna on veel aega.
Oi kus soome sõber on nüüd kade, hirmus kohe. Hakkas kannatamatult oma CLKd otsima, enne polnud kiiret kuskile. Räägib igasugustest hulludest plaanidest, et võtab mind kui tehnikut oma kuludega Berliini kaasa, sest seal on üks ilus isend müügis (valge nahksisu:S). Ma siis katsun teda maha jahutada ja maa peale tagasi tuua.
Ega midagi muud huvitavad polegi juhtunud siin Aacheni maal. Ahjaa, surfimessil käisin Düsseldorfis. Tegelikult oli see pigem vee-teemaline vabaajamess. Püha püss kus seal oli palju kama, sain palju targemaks. Peale seda käisin Nordrhein-Westfalleni kunstikogu vaatamas - virnade viisi Picassosid, Chagalle, Kandinskeid, Kleisid, Mirosid jne jne, 2 Modiglianit ka. Imelik on see, et kui ma seal üht õige ilusat Modit nägin, oli esimene mõte kohe see, et kuidas seda siit ära näpata õnnestuks. Selline ma siis olen:/ Ma arvan, et põhjuseks on mu sügav imetlus kunstivaraste ees (mitte ühegi teise varga).
Pikkade otsingute tulemusena leidsin lõpuks õige - Honda Prelude 2.0 manuaal 98kW 2000a läbinud 120k km, hooldusraamat korras, kõikide lisadega. Kauaaegne unistus.
EEST
ja
SEEST
India kuttidele teen siis sõitu. Tegelikult esimese kuu seisab ta parkimismajas, peale seda teen transiitnumbrid kuuks ajaks, ja sama kuu lõpus rõudtripp Aachen-Rostok, 27h praamisõitu ja Ventspils-Tallinn. Aga sinna on veel aega.
Oi kus soome sõber on nüüd kade, hirmus kohe. Hakkas kannatamatult oma CLKd otsima, enne polnud kiiret kuskile. Räägib igasugustest hulludest plaanidest, et võtab mind kui tehnikut oma kuludega Berliini kaasa, sest seal on üks ilus isend müügis (valge nahksisu:S). Ma siis katsun teda maha jahutada ja maa peale tagasi tuua.
Ega midagi muud huvitavad polegi juhtunud siin Aacheni maal. Ahjaa, surfimessil käisin Düsseldorfis. Tegelikult oli see pigem vee-teemaline vabaajamess. Püha püss kus seal oli palju kama, sain palju targemaks. Peale seda käisin Nordrhein-Westfalleni kunstikogu vaatamas - virnade viisi Picassosid, Chagalle, Kandinskeid, Kleisid, Mirosid jne jne, 2 Modiglianit ka. Imelik on see, et kui ma seal üht õige ilusat Modit nägin, oli esimene mõte kohe see, et kuidas seda siit ära näpata õnnestuks. Selline ma siis olen:/ Ma arvan, et põhjuseks on mu sügav imetlus kunstivaraste ees (mitte ühegi teise varga).
# posted by Jaanus : 17:55
reede, Jaanuar 18, 2008
Lineaarne lauaplaat
Võtan ennast kokku, kirjutan. Eestis käisin vahepeal, päris pikalt, kolm nädalat. Enamus ajast õnnestus haigena või pooltõbisena veeta. Alguses vindusin ja poole peal vajusin täitsa ära. Aachenisse naasdes oli veel nädal aega nina tatine ja poolpidune võileiva kurk. Jõulud olid kodus üle väga pika aja päris hubased, sugulased olid täitsa toredad näha. Juhtus veel meeliülendavaid ja meelialandavaid sündmusi. Ja ka üks väike tore reis Renaulti keskusest pätsatud plönniga, viis mõtted meeldivale. Ära tulla oli vastik, siia tühjade seintedega uberikku plärts tagasi potsatada.
Tegelikult tahaks juba Eestis olla, suuri asju teha ja siis suurelt aega maha võtta. Soome sõbraga üritasime siin mingite türgi vuntsidega bisnisit teha, kuid need vennad vaatavad su taskutest läbi. Täitsa võimatud krõllid.
Võtan ennast kokku, kirjutan. Eestis käisin vahepeal, päris pikalt, kolm nädalat. Enamus ajast õnnestus haigena või pooltõbisena veeta. Alguses vindusin ja poole peal vajusin täitsa ära. Aachenisse naasdes oli veel nädal aega nina tatine ja poolpidune võileiva kurk. Jõulud olid kodus üle väga pika aja päris hubased, sugulased olid täitsa toredad näha. Juhtus veel meeliülendavaid ja meelialandavaid sündmusi. Ja ka üks väike tore reis Renaulti keskusest pätsatud plönniga, viis mõtted meeldivale. Ära tulla oli vastik, siia tühjade seintedega uberikku plärts tagasi potsatada.
Tegelikult tahaks juba Eestis olla, suuri asju teha ja siis suurelt aega maha võtta. Soome sõbraga üritasime siin mingite türgi vuntsidega bisnisit teha, kuid need vennad vaatavad su taskutest läbi. Täitsa võimatud krõllid.
# posted by Jaanus : 00:50
reede, Detsember 07, 2007
Täiesti vabas vormis ja okassead käisid Kölnis
Hästi palju igasugust tegemist on olnud ja hullupööra palju on juhtunud. Ehk kui taat kaevul käis ja hullult pööra pööras, siis tuli hullupööra. Ja siin ta siis nüüd on. Täna näitas üks teine taat mulle bussis oma noorepõlvepilti, kahte neist, kus ta palja ülakehaga musklit näitas. Fotod olevat 40 a vanad. Küsis, et kas ma ikka sporti ka teen ja kas jalgpalli mängin. Minust jäi ta iseendaga rääkima, soovisin kena nädalavahetust.
Tunnen üht venelannat, kes ütles, et kõik tema sõbrad Venemaal boikoteerivad Eestit. Sellel teemal sai lõputult arutatud ja seletatud, ja ma ei saanud ikka aru, et miks nad siis ikkagi teevad seda. Muidu ju normaalsed toredad noored inimesed. Aga vabatahtlikult ei taha ausaltöeldes seda teemat käiata enam.
Ja okassead käisid Kölnis, ma siis käisin neid vaatamas. Tegelikult oli see ülivõrdes kontserdielamus - sõitsin kohale rongiga, võitlesime kohad mis olid Stevenist 3 meetri kaugusel. Nüüd saan oma CV-sse kirjutada, et olen käinud Porcupine Tree gigil. Järjekordse särgiga anti kaasa PT Feuerzeug.
Eelmisel nädalavahetusel kimasime Hamburgi, ikka et Hamburg üle vaadata. Ja kooliõel käisin külas - metsik oli kellegagi eesti keelt kõnelda, oma keele väänasin sõlme neid iidse hõnguga haldjasõnu lausudes. Reeperbahn, Bismarc, Hamburger. Muhe oli kohalikku koolipidu külastada ja tõdeda, et selline üritus on tõepoolest võimalik kus on mehi ja naisi peaaegu pooleks ja kõik tüdrukud on ilusad. Mitte nagu mul siin Aachenis! Aga siin on see-eest väga mehelik. Ja mul hullul õnnestus valel ajal kiirust ületada, saan vist mingi postkaardi selle eest. Väga müstiline tunne tekib mööda autobahni tunnelit valguskiirusel sõites ja Wupperdahli kohalikku raadiot kuulates (mingi electronic-space vms), kusjuures tunneli kurvis ei jää kiirtee lõige horisontaalseks, vaid kallutab nagu nascari ringrada ja tõmbab istmiku korralikult tabureti põhja kinni. Vahepeal on tõesti tunne et justkui lennukit juhiks. Asjalikele vihjeks, et E200 Kompressor.
Julmalt igatsen oma lohesid - iga päev vaatan liikuvaid pilte merest ja mõnusalt segastest sõgedikest selle keskel ja kohal, keda purjalaudurid kilekotimeesteks sõimavad. Ma tahan ka jälle kilekotimees olla!! Niipalju kui ma seda kunagi üldse olnud olen.
Kindlasti tahan ära mainida, et sõber Kruus tegi üllatuskõne, vist oli eelmisel teisipäeval. Mulle pole varem keegi Austraaliast helistanud. See selleks, kuid ette kujutada, kuidas hommikul tööle minnes on vaja rahulikult kängurutest mööda jalutada, see on fantast. Või et mis häält teeb koaala? "Alguses arvasin, et krokodill tuleb nurga tagant!"
Mind ennast võib juba järgmise nädala laupäevast eestimaa metsades kohata. Ja seda mõni nädal järjest. Ootan huviga. Pakaa!
Hästi palju igasugust tegemist on olnud ja hullupööra palju on juhtunud. Ehk kui taat kaevul käis ja hullult pööra pööras, siis tuli hullupööra. Ja siin ta siis nüüd on. Täna näitas üks teine taat mulle bussis oma noorepõlvepilti, kahte neist, kus ta palja ülakehaga musklit näitas. Fotod olevat 40 a vanad. Küsis, et kas ma ikka sporti ka teen ja kas jalgpalli mängin. Minust jäi ta iseendaga rääkima, soovisin kena nädalavahetust.
Tunnen üht venelannat, kes ütles, et kõik tema sõbrad Venemaal boikoteerivad Eestit. Sellel teemal sai lõputult arutatud ja seletatud, ja ma ei saanud ikka aru, et miks nad siis ikkagi teevad seda. Muidu ju normaalsed toredad noored inimesed. Aga vabatahtlikult ei taha ausaltöeldes seda teemat käiata enam.
Ja okassead käisid Kölnis, ma siis käisin neid vaatamas. Tegelikult oli see ülivõrdes kontserdielamus - sõitsin kohale rongiga, võitlesime kohad mis olid Stevenist 3 meetri kaugusel. Nüüd saan oma CV-sse kirjutada, et olen käinud Porcupine Tree gigil. Järjekordse särgiga anti kaasa PT Feuerzeug.
Eelmisel nädalavahetusel kimasime Hamburgi, ikka et Hamburg üle vaadata. Ja kooliõel käisin külas - metsik oli kellegagi eesti keelt kõnelda, oma keele väänasin sõlme neid iidse hõnguga haldjasõnu lausudes. Reeperbahn, Bismarc, Hamburger. Muhe oli kohalikku koolipidu külastada ja tõdeda, et selline üritus on tõepoolest võimalik kus on mehi ja naisi peaaegu pooleks ja kõik tüdrukud on ilusad. Mitte nagu mul siin Aachenis! Aga siin on see-eest väga mehelik. Ja mul hullul õnnestus valel ajal kiirust ületada, saan vist mingi postkaardi selle eest. Väga müstiline tunne tekib mööda autobahni tunnelit valguskiirusel sõites ja Wupperdahli kohalikku raadiot kuulates (mingi electronic-space vms), kusjuures tunneli kurvis ei jää kiirtee lõige horisontaalseks, vaid kallutab nagu nascari ringrada ja tõmbab istmiku korralikult tabureti põhja kinni. Vahepeal on tõesti tunne et justkui lennukit juhiks. Asjalikele vihjeks, et E200 Kompressor.
Julmalt igatsen oma lohesid - iga päev vaatan liikuvaid pilte merest ja mõnusalt segastest sõgedikest selle keskel ja kohal, keda purjalaudurid kilekotimeesteks sõimavad. Ma tahan ka jälle kilekotimees olla!! Niipalju kui ma seda kunagi üldse olnud olen.
Kindlasti tahan ära mainida, et sõber Kruus tegi üllatuskõne, vist oli eelmisel teisipäeval. Mulle pole varem keegi Austraaliast helistanud. See selleks, kuid ette kujutada, kuidas hommikul tööle minnes on vaja rahulikult kängurutest mööda jalutada, see on fantast. Või et mis häält teeb koaala? "Alguses arvasin, et krokodill tuleb nurga tagant!"
Mind ennast võib juba järgmise nädala laupäevast eestimaa metsades kohata. Ja seda mõni nädal järjest. Ootan huviga. Pakaa!
# posted by Jaanus : 21:27
pühapäev, November 25, 2007
Nii palju hobuseid!
India kutid arvasid, et meie ruuter on nagu saksa naised, mis hakkavad tööle vaid siis kui saksa mees läheneb. Ehk siis me ei saa oma ruuterit tööle kuidagi. Igast suunast oleme asjale lähenenud, kuid siiani tõrgub vastu. Teisipäeval peaksin peale kahenädalast ootamist oma "uued" supersaapad kätte saama, seekord ehk ilma kiuksuta. Ootan huviga, millegagi peab ju käima. Reede õhtul tegime indialastega pidu, nad jäid kohe purju ja hakkasid india tantse tantsima, ma proovisin ka. Hiljem pöördus asi death-metaliks, see oli ka naljakas. Õnneks on see komöödia mul kaameras.
India kutid arvasid, et meie ruuter on nagu saksa naised, mis hakkavad tööle vaid siis kui saksa mees läheneb. Ehk siis me ei saa oma ruuterit tööle kuidagi. Igast suunast oleme asjale lähenenud, kuid siiani tõrgub vastu. Teisipäeval peaksin peale kahenädalast ootamist oma "uued" supersaapad kätte saama, seekord ehk ilma kiuksuta. Ootan huviga, millegagi peab ju käima. Reede õhtul tegime indialastega pidu, nad jäid kohe purju ja hakkasid india tantse tantsima, ma proovisin ka. Hiljem pöördus asi death-metaliks, see oli ka naljakas. Õnneks on see komöödia mul kaameras.
# posted by Jaanus : 16:11
kolmapäev, November 21, 2007
Täna öösel sadas jälle tuult...
Hästi kihvtid on need Madalmaade väiksed külad, millest rattaga läbi olen tuhisenud. Kitsad, peaaegu inimtühjad tänavad, lõputud hekid ja väiksed majad, ronivad metsviinamarjad punastest tellistest seintel. Mida kaugemale ma väntan, seda suurem on rahulolu. Ja üllatus on suur kui satun suure ringiga mõnda kohta, kus olen varem juba olnud. Ühes kohas nägin põllu peal üht meest lohega sõitmas. Lohe oli suht vana madrats ja tegelane oli omale mingisuguse suurte ratastega rula ehitanud millega ta siis aegajalt kukkudes mööda muru edasi tagasi kimas. Jälgisin tükk aega ja hakkasin oma merd igatsema. Mulle meeldib rattaga ka maakohtadesse sõita, kus saab tunda sõnnikuhaisu ja kahetaktilise kettsaemootori õlivingulisi heitgaase koos värskelt saetud puidu lõhnaga - tekitab koduse tunde.
Viimasel ajal joonistan jälle palju, üle väga pika aja. Käisin isegi ühes arhitektuuritudengite joonistamistunnis. Eestis ei saanud ma EKAsse sissegi, kuid siin sain õppejõu käest laeni kiita. See kritseldamine tekitab jõhkralt hasarti millegipärast, plätserdad plätserdad ja ei tahagi lõpetada, hommikul ei taha loengusse minna, sest tahaks jälle plätserdada. Aga lähen ikka, plätserdan õhtul.
Olen ülekõige tüdinud india kuttidega kaklemast, ikka ei saa netti koju, alati on mingi jama. Eile vedasime mitu tundi juhtmeid, millegipärast korjasid nad need õhtul jälle kokku. Ja juba teine ruuter ei tööta. Miks!? Ja nad läksid omavahel riidu kah, see tüüp kelle tuppa nett tuleb, see arvab endast nüüd miskit.
Hästi kihvtid on need Madalmaade väiksed külad, millest rattaga läbi olen tuhisenud. Kitsad, peaaegu inimtühjad tänavad, lõputud hekid ja väiksed majad, ronivad metsviinamarjad punastest tellistest seintel. Mida kaugemale ma väntan, seda suurem on rahulolu. Ja üllatus on suur kui satun suure ringiga mõnda kohta, kus olen varem juba olnud. Ühes kohas nägin põllu peal üht meest lohega sõitmas. Lohe oli suht vana madrats ja tegelane oli omale mingisuguse suurte ratastega rula ehitanud millega ta siis aegajalt kukkudes mööda muru edasi tagasi kimas. Jälgisin tükk aega ja hakkasin oma merd igatsema. Mulle meeldib rattaga ka maakohtadesse sõita, kus saab tunda sõnnikuhaisu ja kahetaktilise kettsaemootori õlivingulisi heitgaase koos värskelt saetud puidu lõhnaga - tekitab koduse tunde.
Viimasel ajal joonistan jälle palju, üle väga pika aja. Käisin isegi ühes arhitektuuritudengite joonistamistunnis. Eestis ei saanud ma EKAsse sissegi, kuid siin sain õppejõu käest laeni kiita. See kritseldamine tekitab jõhkralt hasarti millegipärast, plätserdad plätserdad ja ei tahagi lõpetada, hommikul ei taha loengusse minna, sest tahaks jälle plätserdada. Aga lähen ikka, plätserdan õhtul.
Olen ülekõige tüdinud india kuttidega kaklemast, ikka ei saa netti koju, alati on mingi jama. Eile vedasime mitu tundi juhtmeid, millegipärast korjasid nad need õhtul jälle kokku. Ja juba teine ruuter ei tööta. Miks!? Ja nad läksid omavahel riidu kah, see tüüp kelle tuppa nett tuleb, see arvab endast nüüd miskit.
# posted by Jaanus : 14:30
esmaspäev, November 12, 2007
Segane värk
Mu parempoolne kets hakkas astudes tüütut häält tegema, see läks aina valjemaks. Muidu olid nad mind peaaegu 2a hästi teeninud, kuid nüüd selline mõnitamine. Vasak, krääks, vasak, krääks, vasak, jne. Absurd. Ostsin matkasaapad, ilmselt kalleimad jalanõud mis ma ostnud olen, igatpidi tehnika viimane sõna. Ropult mugavad, koerasita ja veekindlad, hingavad hästi, lausa hingeldavad. Täiesti rahul. Peale 2 nädalat kõndimist hakkas parempoolne saabas astudes krigisema.
No mida kuradit! Mulle üldse ei meeldi sellised asjad. Proovisin juba põhjukat altpoolt kreemiga määrida ja igasugu muid vanarahva tarkusi, kuid ei. Kategooriline ei, tema krigiseb kui mina astun. Peaks poodi tagasi viima? Või äkki krigiseb hoopis mu jalg? Kas keegi teab mõnda leotist või salvi krigiseva-krääksuva jala vastu? Parempoolne. Oleks abiks.
Mu parempoolne kets hakkas astudes tüütut häält tegema, see läks aina valjemaks. Muidu olid nad mind peaaegu 2a hästi teeninud, kuid nüüd selline mõnitamine. Vasak, krääks, vasak, krääks, vasak, jne. Absurd. Ostsin matkasaapad, ilmselt kalleimad jalanõud mis ma ostnud olen, igatpidi tehnika viimane sõna. Ropult mugavad, koerasita ja veekindlad, hingavad hästi, lausa hingeldavad. Täiesti rahul. Peale 2 nädalat kõndimist hakkas parempoolne saabas astudes krigisema.
No mida kuradit! Mulle üldse ei meeldi sellised asjad. Proovisin juba põhjukat altpoolt kreemiga määrida ja igasugu muid vanarahva tarkusi, kuid ei. Kategooriline ei, tema krigiseb kui mina astun. Peaks poodi tagasi viima? Või äkki krigiseb hoopis mu jalg? Kas keegi teab mõnda leotist või salvi krigiseva-krääksuva jala vastu? Parempoolne. Oleks abiks.
# posted by Jaanus : 20:34
