kolmapäev, Juuni 30, 2004

Vihmane päev










esmaspäev, Juuni 28, 2004

Lahedad asjad

Ärkasin 14:30, lugesin raamatut, kuulasin musa ja lugesin ühte blogi. Kõik need 3 asja olid kellegi tehtud lahedad asjad - raamat, muusika, blog. Ma tahtsin siis ka kohe midagi teha, midagi asjalikku. Tuunisin oma hipikohvrit, kunagi on sellega hea kerjamas käia.




pühapäev, Juuni 27, 2004

Põlend mets

Tegin ühe suure pildi põlenud tüvedega puudest. Ometi ladvad haljendavad, mitte küll kõigil, aga mõnel ikka. Selle peale läks mul rattakumm katki, ja pidin pool teed jala koju minema, ratas käekõrval. Võimalust kõndimisest ära öelda pole mulle viimasel ajal antud, st ise olen nii loll, et tekitan omale situatsioone, kus pean jala linnast koju kõmpima. Tänased jalanõuad olid aga hoopis mugavamad.

Ja ma ei oska enam raamatut lugeda. Võtan lugemispoosi sisse, panen raamatu enese kõrvale, ja siis see juhtub - sellesse olekusse ma jäängi, mitte lugema, vaid niisama mõtlema igasugustest asjadest. Nii ei saa need raamatud kunagi läbi, mitte et see omaette eesmärk oleks. Aga targemaks saan ehk sellegipoolest, ja aeg saab ka tapetud.

laupäev, Juuni 26, 2004

Totakas eksistentsiaalne jura

Uni.
Unel on kaks tahku - üks tuleb peale siis, kui keha on väsinud, ta vajab puhkust, et taas "kõrgetel tuuridel" fungata; teine uni on aga tingitud vaimu väsimusest, siis tahab vaim, või mis nimi sellele enam sobiks, äkki hoopis teadvus, puhata. Teadvus on väsinud. Teadvus asub aga kehas, käib temaga enamasti kaasas, lohistab järel seda massi, mille järgi ollakse harjunud tema asukohta määrama.

Tavaliselt.
Tavaliselt väsivad vaim ja keha samaaegselt, sel juhul magavad nad korraga, ja uni saab olema hea.

Vahel.
Kui vaim väsib veel erksas kehas, ei saa kumbki magada. Kukal hakkab surisema, pilt hakkab ujuma, omaenese silmad tunduvad võõrkehadena. Kui keha väsib, ja teadvus on alles värske, tuleb õudusunenägu.


neljapäev, Juuni 24, 2004

Igasugune fotomaterial

Pariis

Jaaniõhtu


esmaspäev, Juuni 21, 2004

Tagasi

Pariis, oli nagu Pariis olema pidi. Minu jaoks eriti seinast seina reis.

Video Tarmo lehelt tõmbas kaela värskendava melanhooliaannuse. Memories come back to me from the 27th century.

Siiani olen rahul oma 28 eurose plaadiostuga Virgin Megastorest. Kaks korda käisin seal aega asjalikult raiskamas. Üleüldse läbisin vist enamuse Pariisi musapoodidest. Ometi võiksin kõike seda ka tasuta saada, aga ma parem ei hakka seletama, miks on vahel hea tunne maksta. Kusjuures see hiidpood oli sama koha peal ka 12 aasta eest, kui üks tollane rockihipi Pariisis elas ja ajaviiteks viinamarjakasvanduses elatist teenis. Selle mehega elan hetkel juhtumisi ühes korteris.

Homme kui juhtme saan, näen enesetehtud pilte, mis on iseenesest jube tore. Kindlasti olen mina ka mõne pildi peal... jess.

kolmapäev, Juuni 09, 2004

Massiivne

Nii koledat kevadet ma ei mäleta, õnneks on ilm hea. Ma rõõmustan ilma üle. Vihm peletas sääsed minema, parmud ka, ja kalad tulid veepiirile piiluma, et kes nende uksele koputab. Peale sadu jälle asfalt sillerdas, tatt ja ila voolas ära kanalisatsiooni, välja mu vaateväljast, minu jaoks teda enam pole. Konnad said puhtaks, pakendasid endeid uude värskesse limasse uut kleepumist nautima. Mina siis ka üritan kleepuda, aga mul pole head liimi.

Once Jesus suffered,
Heaven could not see him.
And now my ship is sinking,
The captain stands alone.


esmaspäev, Juuni 07, 2004

Ba-bah!

Tff tff tff tff trtrtrtrtrttrtrtrttrrttr... sure naaber, sure kõlar... trahh trahh.. death metal jeee tff tff tff... babahh... fakit

pühapäev, Juuni 06, 2004

Asfalt

Purjus inimesed on nõmedad. Eriti siis kui neid tuleb öösel koju sõidutada, ja kui nad ei tea, kus nad elavad. Ja kui mina ka ei tea, kus nad elavad. Ja kui üleüldse on nii nõmedalt naljakas, et endal on ka suva, kus nad elavad. Ärgu siis elagu kusagil, mina tahan koju magama.

neljapäev, Juuni 03, 2004

When the tigers broke free

Pulbitseb seletamatu, päritolult ilmselt ürgne, raevukas jõud. On kosta metsikute mustangite müdisevat kappamist, mõnel hetkel on tolmu tagant paista isegi nende vaevueristatavad voogavad siluetid, värskelt räsituna tuulest, mitte nurgelised, nagu etikett "Tallinna kilud". See sunnib eesti lippu koolile persse suruma, või siis kooli kehastusele, teadagi kellele; sunnib pruuti kaenlasse haarates silmapiiri taha tundmatusse ruttama. Kunagi oli üks siuke film, kus mees ei julenud abielluda, kuna igakord sellele mõeldes linastus ta silme ette kaader kahtlasest sümbolist - kappavatest kimlitest.

Peale tundidepikkust toasistumist kroonis mu sihitut ringiväntamist vaade pangalt merele. Sellistel hetkedel on kurb tõdeda, kuivõrd raske on väljuda selle välja piiridest, kuhu meie tajumine on surutud; kõrgelt näha, kuivõrd narrilikult nigel on selle kera pind, mille kohal olevasse maiesteetlikusse avarusse küündib pilk vaid vahel harva, otsides Päikest, vihmapilvi või mürisevat/plärisevat lennukit. Ruum on ju rämedalt suur, mina aga tundun passivat kogu selle lõputu reservuaari põhjamudas kui konn kärnu kratsides. Siiski seal panga peal oli seegi olek talutavalt nauditav - õhk liikus, valgus liikus, ja uusrikkad niitsid oma Kakumäe-kodudes aias muru. Pangapeal tahakski elada, ja ei mingeid kompromisse, hommikuti rõdul kõmpides võitleks räsiva tuulega oma kohvitassi õiguse eest püsida vertikaalasendis:P

kolmapäev, Juuni 02, 2004

Wicked...


...& Weird




teisipäev, Juuni 01, 2004

Mets ja elekter

Küsin kohe otse ära:

Kas Sul, või mõnel Sinu heal sõbral, on kuskil Eestimma pinnal
mõni suvila või muu kohake, kus on sees elekter, ja millest
pole mets kaugemal kui mõnisada meetrit? Majakese olemasolu
pole tegelikult üldse oluline, peaasi, et metsas voolu oleks.


Rääkige aga suu puhtaks, julgelt, häbeneda pole midagi. Avameelsus on ju hea.

This page is powered by Blogger. Isn't yours?