Lp. lugejale
Mõtiskluseks: Kuidas on ja oli varem- Kuidas oleks kõige parem?
Materialism
Materialism on ainus loodusteadus, milline tunnistab looduse
materiaalsust- ainelisust kui objektiivset reaalsust, mis ei
olene inimeste mõttemõlgutustest, ideedest, teooriatest,
usunditest...
“Dialektiline ja alajooline materialism” - pretendeerib kah
materialismi rollile, et nagu ta oleks: “teadus looduse ja
ühiskonna arengu üleüldisest seaduspärasustest”, kuid seda
ta ei ole. Ta on kõige ohtlikum ja silmakirjalikum idealismi
vool materialismis. Kõik, mis on seotud “dialektikaga” on
looduse ja ka materialismi vastane. Ebamäärane ja
mitmepalgeline “dialektika” ja “dialektiline loogika”
sobisid kõigi sõdivate poolte Teaduste Akadeemiatele (TA) kahes
maailmasõjas ka Hitlerile, Mussoliinile, Rooseveltile,
Stalinile, Churchillile, de Gaullele, Vatikani paavstile jne. Ja
sobivad ka praegustele võimendatud dominentidele kogu Lääne
tsivilisatsiooni haardes. Sellesama “dialektika” tiiva all
kõik TA-d aktsepteerivad “teadusena” teoloogiat, relativismi
ja A. Einsteini “geniaalsuse" müüti.
Päikesesüsteem
Päikesesüsteem on võrdõiguslik lahutamatu koostisosa laiuti
lõputust- sügavuti lõplikust Kosmosest- Universumist.
Päikesesüsteem, nagu kõik teised tähtede süsteemid, on üles
kasvanud tähtede summaarse valguskiirguse arvel Universumi
vabalennu mateeria (aatomite) üleüldise surve keskkonnas
miljardite aastate jooksul. Inimisiksuste eksistents piirdub ~
ühe sajandiga- algab sünnist ja lõppeb surmaga. Sama alguse ja
lõpu tsirkulatsiooniga toimub planeet Maa biosfääris kogu
floora ja fauna eksistents.
Floora ja fauna eksistentsi järjepidevus sõltub liikide
paljunemisvõimest ja selleks vajalike orgaaniliste keemiliste
elementide masside olemasolust ja klimaatilistest tingimustest.
Klimaatilised tingimused olenevad sellest, kui kaugel on
parajasti Maakera ümmargune inertsiaalse lennu orbiit ümber
süsteemi tsentraalkeha- Päikese. Kosmose mateeria keskkonna
pidurdava toime tõttu see orbiit vähehaaval läheneb päiksele,
mis omakorda tingib temperatuuri tõusu maapinnal. Selle
pinnapealse temperatuuri tõusu teine põhjus tuleneb
päikesekiirguse (protuberanside) aktiivsusest. Aktiivsus ise
oleneb sellest, kui palju kütust saabub Päikese massi sisse
süsteemi orbiidilt teatud ajaühikute vältel. Kusjuures,
kriteeriumiks on kriitilise massi piir. Mida suuremalt osutub
ületatuks see nähtamatu kriitilise massi piir, sedavõrd
aktiivsemaks muutub protuberanside podisemine umbes nii nagu
perenaisel podiseb potis hauduv puder ja vastupidi. Idealistide
kära “kasvuhooneeffektist” ei pea paika.
Kaks
keskkonda
Sündides satub väeti laps kahe keskkonna valdusse, millistes ta
peab kohanema, et ellu jääda, kasvada täisealiseks, elada ja
olla õnnelik.
1.Esimene keskkond on PRIMAARNE- objektiivne
materiaalne- aineline päikesesüsteemi planeet Maa oma
biosfääriga, aastaaegadega, kliimavöönditega, millised on
soodsad taimestiku ja elusorganismide sünniks, kasvuks,
paljunemiseks.
2.Teine keskkond on SEKUNDAARNE-
subjektivistlikult dominentlik inimkooslus- tsivilisatsioon.
Sekundaarse keskkonna on teinud subjektivistlikuks
maailmavaateline idealism, mida on juurutatud inimmäludesse
paranoilise skisofreenia visaduse ja järjepidevusega viimased
kaks tuhat aastat. Ristiusu kirikliku- akadeemilise idealismi
teenistusse on rakendatud miljonid kõrgharidusega
palgafunktsionäärid, kes tegelevad ööd ja päevad kõigi
massiteabevahendite kaudu teoloogilise, dialektilise,
relativistliku ja A. Einsteini “geniaalsuse” müüdi
propagandaga, mille strateegiliseks eesmärgiks on: hoida
rääkivad tööorjad loomade mõtlemise tasemel, et sel moel
kindlustada ja põlistada globaalsete ja regionaalsete
võimendatud dominentide perekondade, klannide, mafioosode
ülemvõimu, tegutsedes salaja kulisside tagant. Presidendid,
peaministrid ja kõik riiklike jõustruktuuride palgaametnikud on
nende karvakäe all mitte enam, kui marionetid- hüpiknukud.
Aineliste
kehade aluskeha
Kogu lõputu Universumi aineliste kehamasside aluseks on
nähtamatu MATEERIA komponendid AATOMID, milliste jõulist
toimimist me näeme magnetväljades, elektripirnides,
välgusähvatustes, keravälkudes, tornaadodes, tuulispaskades
jne. Midagi väiksemat magnetväljades oma jõudu näitavatest
nähtamatutest kehadest looduses pole täheldatud. Järelikult
aatomid on väikseimad ja
sellepärast ka jagamatud füüsilised
kehad looduses. Iga mõistusega inimene saab aru, et sügavutti
ei saa olla lõputut jagamist. Järelikult, kas tahame või
mitte, peame enesele tunnistama, et laiuti lõputu Maailm on
sügavutti lõpplik! Väikseima ainelise keha nimetuseks on
molekul, mis on elektron- mikroskoobi all juba nähtav. Molekul
koosneb nähtamatute aatomite keerisest. Hiroshima ja Nagasaki
kohal lõhatud molekuli pommid
näitasid oma tohutut purustusjõudu sel moel, et
ahelreaktsioonina purunesid Uraan 235 molekulide keerised. Nende
seest lendasid laiali terved aatomid vabasse lendu Kosmosesse.
Molekulid hääbusid aga aatomid jäid terveks. Vabalennu aatomid
täidavad lõputut maailmaruumi päris tiheda staatilise survega.
Väljaspool seda survet ei ole ja ei saagi olla ühtegi
kuupmillimeetrit sellest ruumist. Idealistide kokutamised “tühjusest”
ei tule kõne allagi.
Aatomite arv on lõpmatu nii, nagu on lõpmatu Maailmaruum. Siit
järeldub tõik, et jutud “energia kriisist” on liialdatud.
Mateeria ressurss elektrijaamade ja pirnide jaoks on ammendamatu.
Nähtamatu mateeria pole lihtsalt “taastuv” jõud, vaid on
igavesti eksisteeriv, toimiv ja ammendamatu survejõud Maailmas.
Iga aatom on igavene liikur, mida püütakse konstrueerida
ainemassidest, kuid mis on võimatu. Nii et “jõu jäävuse
seadus” ainemasside omaduste põhiselt neile ei kehti. See
kehtib ainult mateeria (aatomite) jaoks, sest aatomid
kokkupõrgete puhul kiirust ei kaota. Järelikult nad peavad
olema absoluutse kõvadusega ja seesmise struktuurita.
Ühtegi keha või molekulide massi pole paigal- kõik kehad,
alates aatomitest ja lõpetades taevatähtedega, eksisteerivad
ainult liikumises.
Kui looduseuurija lähtub mitte “loomisest”, “tekkimisest”
vaid maailma materiaalsusest ja ainelisusest kui objektiivsest
reaalsusest, siis selgub, et ta on jõudnud sügavutti mateeriani
välja põrkudes siiski üksikute aatomite nähtamatuse ja
püüdmatuse barjääri vastu, mida on võimatu ületada isegi
elektron- mikroskoopide abil.
Kuid probleem on lahendatav materialistliku loogika abil, milles
puuduvad idealistide fantaseeringud: “aatomi planetaarsest
mudelist”, “aatomi tuumast”, “tuuma energiast”, “tuumapommist”
jms.
Kui laiuti Maailm on lõpmatu, siis sügavuti on ta lõplik.
Lõppeb jagamatu aluskehaga, mis võib ületada valguse kiire
kiirust ~300 000 km/s. Juba 2,5 tuhat aastat tagasi Demokriitos
jõudis geniaalsele järeldusele, et looduse objekte- kehi ei saa
jagada LÕPUTULT, et peab olema kehade ühisalus- jagamatu
väikseim keha. Selle keha nimetas ta AATOMIKS.
Mateeria
(aatomite) liikumise vormid.
Mateeria (aatomite) igavikulise eksistentsiaalse liikumise vormid
on järgmised:
1.Vabalend lõputus maailmaruumis. Kõik liikumise suunad on
võrdsed. Omavahelistes kokkupõrgetes aatomite lennukiirus ei
kahane- muutuvad lennu suunad. Siit tuleb järeldada, et nad on
absoluutse kõvadusega, nähtamatud, püüdmatud, jagamatud-
väikseimad füüsilised kehad maailmas, millised on aluseks
kõigile suurematele aineliste kehade massidele, alates
valguskiirest, molekulist kuni taevatäheni.
Aatomite lennukiirust ei saa aeglustada ega kiirendada
mingisuguste tokamaakidega sünkrofasotroonidega.
Üleüldises aatomite, valguskiirte, molekulide ja nende
suuremate masside liikumises kehtib olukord, kus iga keha oma
inertsiaalsel lennuteel avaldab jõulist survet teda
ümbritsevatele kehadele, millised on samuti liikvel. See surve
avaldub kokkupõrgetes- nende sageduses. Ükski aatom,
valguskiir, molekul ning nende suurem mass, ei suuda enda külge
tõmmata ühtki teist keha. Newtoni fantaasia “külgetõmbest”
on väga räige loodustõe moonutamine.
2.Lokaal- keeriseline aatomite liikumise
vorm. Kui grupp aatomeid satub lokaalsesse keerisesse, siis see
tähendab vabalennu muutumist lokaalkeeriseliseks liikumiseks,
mis omakorda tähendab uue molekuli massi sündi. Aatomite arv
uues molekulis määrab kindlaks selle molekuli füüsilised ja
keemilised omadused. Nende omaduste- peamiselt erikaalu järgi
Mendelejev koostas keemiliste elementide tabeli, kuid eksis
nimetustega. Ta nimetas molekulide erikaalu “aatomite”
erikaaluks. Meil ei ole teada, kas Mendelejev eksis või täitis
dominentliku idealismi sihipärast tellimust? Tõenäolisem on
viimane, sest isegi füüsika õpikutes ja sõnaraamatutes
trükitakse kanteelitaolist molekuli skeemi.
3.Kolmas mateeria liikumise vorm on aatomite
keeriseline liikumine aineliste kehade ja nende suuremate masside
(alates molekulist kuni planeetide- ja taevatähtede
süsteemideni) saateväljades ehk magnetväljades. Näiteks,
maakera on üks suur magnet, mida me kõik kogeme kompassi
järgi.
Võtame kätte kaks magnetrauda. Ühtepidi
nad näiliselt “tõmbuvad” jõuliselt üksteise külge,
teistpidi aga tõukavad üksteisest eemale. Millest selline
magnetraudade vastandlik survejõud tuleneb? Vastus on lihtne.
Kui kahe magnetraua saateväljade pöörised on ühesuunalised,
siis nad ühinevad ja mateeria liigsurve nende välispindadele
surub need magnetrauad jõuliselt kokku. Antud juhul kaks
ühesuunalist saatevälja pöörist kõrvaldasid vabalennu
mateeria surve kahe magnetraua omavahelistele sisepindadele ja
siis automaatselt pääseb maksvusele mateeria jõuline liigsurve
välispindadele. Ei mingit idealistide luulut “külgetõmbest”.
Kui pöörame ühe magnetraua ringi 180°, siis nende
saateväljade keerised on vastupidised ja nad tõukkuvad sama
jõuliselt üksteisest eemale. Siit tulenebki väide “polaarsusest”,
kuid idealistid ei suuda seletada, miks see “polaarsus” just
nii toimib? See on ka arusaadav, sest nende peakapsel pole veel
tänini jõudnud arusaamisele, et on olemas vabalennu mateeria
survetaust kogu Universumis ja et kõik kehad omavad ekraani
omadusi.
Antud kahe magnetraua toimimise näites pääsesid maksvusele
nende raudade ekraaniomadused ja vabalennu mateeria liigsurve
nende raudade välispindadele.
Vabalennu mateeria keskmes, milline täidab nähtamatult kogu
maakera atmosfääri, üllatab inimesi oma ajutiste pööristega
keravälkudes, tornaadodes, tuulispaskades millede läbimõõduks
on mõõdetud Kariibi merel umbes 600 meremiili. Ilma mateeriata
poleks atmosfääri molekulide massid suutelised nii jõuliselt
ja purustavalt toimida. Idealistid, kellede mõistuses puudub
arusaam mateeriast (aatomitest), nende omadustest ja kes
nimetavad sõna “mateeria” tühja sõnakõlksuna, samastades
aatomit molekuliga, tembeldavad mateeria käitumist atmosfääris
“loodusõnnetusteks”, “katastroofideks” jne. Käib ainult
lõputu hämamine ja oletamine mingitest salapärastest
ebaloomulikest jõududest, millised “karistavad pattude”
pärast.
Aatomite,
molekulide ja nende masside ekraaniomadused
Aatomite ekraaniomaduste eripära seisneb selles, et neil puudub
seesmine struktuur. Ühestki aatomist ei sa teine aatom läbi
lennata. Kahe ja enam aatomite kokkupõrkes nad kõik kas
põrkuvad tagasi või muudavad rikošetina lennusuunda.
Molekulide ja nende masside ekraaniomadused toimivad selliselt,
et keskkonna mateeria aatomitest mõned lendavad neist läbi,
teised põrkuvad tagasi või saavad rikošetiga uue lennu suuna.
Molekulid omavahel üksteisest läbi lennata ei saa.
Tänu ekraaniomadustele tekib olukord, kus näiteks kahe
lähestikku lendavate molekulide omavaheliste välispindade peale
on mateeria surve üldkonstantne aga sisepindadele on see surve
veidi nõrgem, sest mõlemad molekulid tõrjusid osa aatomeid
eemale. Selle tulemusena tekib kummagi molekuli välispinnale
liigsurve, võrreldes vastava alasurvega sisepindadele. See
liigsurve välispindadele surubki kaks mainitud molekuli kokku
ühtseks massiks. Samal põhimõttel surutakse selle kahe
molekuli massi külge kolmas, neljas jne. molekul, mis
tähendabki pidevalt aineliste kehamasside kasvu kuni
planeetideni ja taevatähtedeni. Kui maailmaruumis kaks või enam
molekuli ühinesid ühtseks massiks, siis tekkis neil erikaal-
raskus, mis võrdub vabalennu mateeria konstantsele survejõule
sellele uuele sündinud massile. Kusagil looduses pole mingit “külgetõmmet”,
millest pasundavad idealistid. Mainitud molekulide mass tervikuna
liigub kaaluta seisundis nii nagu seda teeb meie planeet Maa,
mille raskus ei ületa udusule kaalu, vaid isegi puudub üldse.
Igal meteoriidil pääsevad maksvusele nende ekraani omadused,
kui nad lähenevad maakerale optimaalsele lähedusele ja tekib
liigsurve effekt molekulide masside välispindadele. See
liigsurve tähendab kehamasside raskust- erikaalu.
Idealistide
meeleheitlik klounaad
27.07.1986. a. vene ajalehes “Izvestija” avaldati
olukorrakirjeldus sellest, kuidas India pealinna
jalgpallistaadionil viisid USA teadlesed läbi tsirkuse klounaadi
šou selleks, et välja naerda ja naelutada häbiposti Newtoni
kummutajad, ning sellega ühtlasi kinnitada inimeste usku
väidetavasse “ülemaailmsesse gravitatsioonilisse
külgetõmbesse”.
Klounaadi tegevus seisnes üleshüppamistes kümnete tuhandete
pealtvaatajate naerulagina saatel. Ainult staadioni üürimine
maksis pool miljonit USA dollarit. Siia lisage veel artistide
ülalpidamise ja komandeeringu kulud.
Kallid kaasmaalased! Tegeliku loodusteaduse seisukohast
lähtudes, pole Newtoni ümberlükkamiseks vaja teha ühtki
üleshüpet ega kulutada ühtki senti raha. Selleks on vaja
ainult kätte näidata tema väite nõrk koht. Milles seisneb see
nõrk koht?
On teada, et objektiivses reaalses looduses tekib ja on olemas
jõud ainult seal, kus on olemas üks või rohkem liikuvaid
kehasi. Näiteks, kui Päikese mõjul atmosfääri molekulide
massid hakkavad liikuma mingis suunas, siis tekib tuule surve
jõud keskkonnale. Jõgedes voolav vesi avaldab jõuliselt survet
jõe põhjale, kallastele ja atmosfäärile. Autod, lennukid,
laevad, raketid avaldavad oma liikumise teel jõulist survet
keskkonnale. Inimese käe viibe avaldab survet atmosfäärile.
Ja nüüd tehkem läbi selline ekspriment: tehke Kuu suunas enda
poole kutsuv käeviibe, millise saadate oma mõttelise kutsega,
et “tule lähemale”. Ja siis mõelge edasi, kas Kuu reageeris
ja kas tuli veidi lähemale? Vaevalt küll! Kuu on objektiivne
looduse keha ja inimmõtetele ja soovidele- uskumustele ei
reageeri. Maailmas iga aasta toimuvad miljonid autoavariid kõik
kokkupõrgete tulemusel ja mitte ühtki “külgetõmbe”
tulemusel.
Tähendab, reaalses looduses kehtivad ainult kokkupõrgete surve
jõud. Väidetavad “külgetõmbejõud” lihtsalt puuduvad,
sest pole avastatud ühtki keha, milline oleks võimeline
teostama mingi teise keha trantsportimise funktsiooni ühest
kohast teise.
Newtoni “külgetõmbe” väite nõrkus seisnebki selles, et ta
alustas oma loodusteadust paljasõnalisest väitest tema poolt
oletatavast “külgetõmbest” välja selgitamata, kas looduses
on üldse olemas mingi oletatav külgetõmbevõimega keha?
Näiline “külgetõmme” magnetväljades pole samuti “külgetõmme”,
vaid on Kosmose mateeria surve välispindadele.
Asja ei muuda ka samas ajalehes 06.08.1988. a. avaldatud
artikkel: “Kas Newton eksis?”, millise sisu on ebakompetentne
subjektivistlik, nagu kogu Newtoni oletatav “teadus”.
Mainitud ebakompetentsus selgub siis, kui tutvuda Materialismi
teooriaga, mille ilmumist avalikkuse ette takistab Teaduste
Akadeemia.
Maakera ja kõigi ainemasside
kasv Universumis
Flora ja fauna massi iga-aastase juurdekasvu järgi otsustades
Päikese ja teiste taevatähtede summaarse kiirguse arvel
fotosünteesi ja muul viisil võib järeldada, et Maakera
pealispinna huumuse paksus kasvab iga aasta ~1 millimeetri
võrra, ehk ~500 miljonit tonni.
Sellest võib järeldada, et Maakera on kasvanud praeguse massini
umbes 4-5 miljardi aasta vältel. Idealistide “tekkimise” ja
“loomise” väljamõeldised langevad iseenesest unustusse.
Piiblite anonüümsete aferistlike autorite fantastilised mõtted
olid juba haiguslikult skisofreenilised enne esimese käsikirja
kirjutamist. Kuid peagi see haiguslik skisofreenia muudeti
võimendatud dominentide poolt poliitiliseks maailmavaateliseks
paranoiliseks skisofreeniaks- tööorjade lollitamiseks oma
võimu kindlustamise ja põlistamise eesmärgil. Sellist
järeldust tõestavad tuhandete kirikute tornid, millede
ehitamiseks kulutati tohutus koguses ressursse. Uute aineliste
kehade (molekulite) kasv valguskiirte arvel ja nende masside
suuremaks kasvamine Maakera süsteemis koos Kuuga, Päikese
süsteemis ja kogu Universumis toimub pideva protsessina
ainemasside kehade igavikulises ringluses ajas ja ruumis:
taevatähtedelt valguskiired (igas kiires on grupp aatomeid)
kannavad Maailmaruumi uute ainemasside kasvu materjali. Kõik
üleskasvanud uued kehad (planeedid, nende kaaslased, meteoorid,
komeedid, meteoriidid, kosmiline tolm...), olles inertsiaalses
ringluses, kaotades lennukiirust, lähenevad süsteemide
tsentraalkehadele kuni langevad nendesse tagasi nii, nagu maa
peale saabus 20. saj. alguses Tunguusi meteoriit. Kõige suuremad
tsentraalkehad Taevatähed saadavad kõik üle kriitilise piiri
saabunud ainemassid valguskiirte näol lõputusse kosmosesse,
Universumisse taas uuele ringlusele, mis ei lõppe kunagi.
Kuidas toimub Maakera lennukiiruse pidurdumine?
Maakera tiirlemise kiirus on ~30 km/s.
Järelikult, kokkupõrkke kiirus vastu lendavate aatomitega on
~300 000 + 30 = 300 030 km/s. Kokkupõrkejõud tagant lendavate
aatomitega on veidi pehmem, sest põrkke kiirus on 30 km/s võrra
väiksem. See tähendab kahest vastandlik-suunalistest kehade
kokkupõrgete kiirusest tulenevat (~± 300 060 km/s)
pidurdusjõudu. Sel moel Maakera kaotab lennukiirust ja
vähehaaval pidevalt läheneb päikesele. Enne maad langevad
Päikese peale Merkuur ja Veenus. Elu Maa peal lõpeb juba enne
seda orbiiti, millisel praegu tiirleb Veenus. Põhjuseks on
temperatuuri tegur. Juba praegu on Veenuse pinna peal üle 460
°C . Aga siiski võib arvata, et Maakera epopöa, kus säilub
veel elukõlbulik biosfäär, kestab vähemasti miljoneid
aastaid. Paanikaks pole vähimatki põhjust. Idealistide poolt
väljamõeldud kõmujutt "suurest lähenevast
komeedist" on ajastatud globaalse majanduskriisi
psühholoogiliseks leevendusteguriks, mitte rohkem. Tahetakse
jätta muljet, suurenenud olmemured on köömes, võrreldes
võimaliku katastroofiga, kui komeet tõesti põrkkub kokku
Maakeraga.
Materialismi teooria välistab hulkuvate suurte kehade
võimalikkuse, sest kõik vastsündinud molekulid, olenevalt
lennu algkiirusest, ühinevad kas lähima või kaugema planeediga
või taevatähega juba enne oluliseks massiks kasvamist.
Jõud pole “energia” vaid on
kehade liikumise tulemus
Kõik Päikese süsteemi planeetide süsteemid, kaasa arvatud
Maakera süsteem koos oma kaaslase Kuuga, komeetidega,
meteooridega, meteoriitidega, kosmilise tolmuga jne., tiirlevad
oma orbiitidel inertsi jõul, avaldades sel moel vastusurvet neid
ümbritsevale mateeriale (vabalennu aatomitele).
Kõigi mainitud kehade lennu inertsi jõud pärineb otseselt
mateeriast endast. Kui grupp valguskiiri, millised ise koosnevad
grupist aatomitest, satub lokaalsesse keerisesse, siis see
tähendab, et sündis uus molekul. Ta ei sünni paigalseisvana.
Olenevalt sellest, mis suundadest need valguskiired sattusid
antud molekuli keerisesse, saab sündinud molekul ühinenud
aatomite gruppidelt algtõukke ning liigub edasi inertsi jõul,
kuid mitte enam valguskiirusega. Kui kiirus on optimaalne
selleks, et jääda tiirlema Päikesesüsteemis, siis nii see
saabki toimuma. Kui kiirus on alla optimaalsest, siis see uus
molekul saab surutud ühinema päikese massiga. Kui lennukiirus
ületab optimaalse , siis see vastsündinud molekuli mass lahkub
Päikesesüsteemist teiste tähtede süsteemidesse Maailmaruumi.
Kõik päikesesüsteemi planeedid ja muud molekulide massid on
saanud oma inertsiaalse lennu kiirenduse mateerialt. Inimestel
pole mingit põhjust otsida mingit algtõuget üleloomuliku jõu
poolt, nimetagem seda kas “jumalaks”, “allahiks”...
Inimese käega või muul viisil üles visatud kivi lendab inertsi
jõul seni, kuni see vaibub keskkonna pidurdava toime tõttu ja
siis hakkab liikuma tagasi maapinnale Kosmose mateeria surve
jõul.
Aga mainitud kivi inertsiaalset lendu nimetada ümber “potensiaalseks
energiaks” ja tagasi suunas mateeria surve jõudu “kineetiliseks
energiaks”, tähendab sihilikku loodusnähtude moonutamist,
vassimist müstifitseerimise suunas.
Voolav jõe vesi paneb pöörlema hüdroelektrijaama veetiiviku,
milline on jäiga võlliga ühendatud rootoriga. Rootori-
generaatori mähiste koostöös püsimagnetergutiga hakkabki
atmosfäärist genereeruma massiliselt aatomeid, millised
voolavad juba juhtmestikku mööda tööstusesse, elamutesse jne.
Mainitud mateeria genereerimise protsessis ükski vee molekul ei
muutunud “elektroniks” ja ei toimunud mingit “vee
kineetilise energia muundumist elektrienergiaks”, nagu
väidavad idealistide poolt kirjutatud füüsika õpikud,
sõnaraamatud jne.
Möödunud sajandi lõpus manalasse langenud geofüüsik- insener
Rihard Tukman, kes tõestas Maakera kasvu Päikese ja summaarse
Taevatähtede kiirguse arvel, jõudis järeldusele, et need
hüdroelektrijaamad, millistel on suured aknad, toodavad elektrit
rohkem kui väiksemate akendega samasse klassi kuuluvad jaamad.
Aga põhjus jäigi lahti mõtestamata, sest tema mälus
takerdusid veel tingreflekslikud “tõdemused” Newtoni “külgetõmbest”.
Nüüd, kui on teada, et atmosfäär koosneb mitte ainult gaaside
molekulidest, vaid on tihedalt täidetud ka aatomitega, on aru
saadav, et läbi aknaklaasi on aatomitel hõlpsam tungida
elektrijaama ruumi kui läbi raudbetoon seinte.
Idealistid kujutavad endale ette, et looduses kõik kehad “seisavad
paigal” ning kui üks nendest tahab liikuma hakata, siis
selleks peavat olema tühi ruum tema ja lähima naabruses oleva
keha vahel. Selline ebaloogiline looduse pildi moonutamine käib
juba sajandeid ja globaalses haardes. X ja XI klasside füüsika
õpikus, autorid: G. Mjakišev, B. Buhhovtsev, lk. 296 väidetakse
rasvase tekstiga järgmist: “Seisuenergia on kõige
grandioossem ja kontsentreeritum energiareservuaar Universumis”.
Kusjuures juba 7. klassi füüsika raamatus soovitatakse rasvased
laused õppida pähe- tuupida pähe! Sellise tuuphariduse
süsteemiga püütakse kasvatada noorsugu tingreflekslikult
mõtlevate ja tegutsevate biorobotite taolisteks töötegijateks,
kelledel puudub analüütilise mõtlemise võime loodusest,
biosfäärist, inimkooslusest ja elust üldse. Kõik
ühiskondlikud tootmistehnoloogilised valdkonnad vajavad
materialistlikult mõtlevaid inimesi analüütilise
mõttevõimega, kes lähtuvad mitte umbmäärastest “dialektika
seaduspärasustest”, vaid konkreetsest mateeria (aatomite) ja
ainemasside objektiivse toimimise- käitumise omadustest!
Vabas looduses ja suletud süsteemides õige arvestuse alusel
aatomite ja aineliste kehade omaduste ärakasutamine inimeste
poolt ei tähenda mingit “loodusjõudude üle valitsemist”,
millest pasundavad idealistid.
Need võimendatud dominendid, kes olid huvitatud ja kes
rahastasid anonüümsete aferistide ristiusu piiblite trükkimise
ja levitamise ning kirikute ja muude palvemajade ehitamise ja
mehitamise, olid huvitatud ka filosoofia suunamisest idealismi
rööbastele ning inimmõtted, arusaamad võimalikult kaugemale
reaalsest loodusest. Nii sündisidki kiriklikud akadeemilised
dogmad maailma “loomisest” ja “tekkimisest”.
Võimendatud dominentide kolmas võimendusmeetod vajab laiemat
lahtimõtestamist, sest siin on tegemist materialismi sihiliku
vassimisega “dialektiliste” idealistide poolt, kes
reklaamivad oma haput kaupa kui “dialektilist ja ajaloolist
materialismi”. Piiskop Plaaton oli samal ajal kärmas ära
kasutama seda ersatsmaterialismi kiriku huvides väites, nagu
materialism “põhjustavat revolutsioone”.
Tõsielu on aga tuhandeid kordi näidanud, et revolutsioonid,
mässud jms. Tekivad rahvamasside elujärje langemise tulemusel
alla talutavat kriitilist piiri. Materialism aga annab inimestele
uhke looduslapse enesetunde, õnnetunde, analüütilise
mõtlemisvõime, suure produktiivsusega töötegija.
Idealist A. Einsteini
ülestunnistus
Väljavõte A. Šurupovi kirjast, mille ta saatis Rihard
Tukmanile 27.10.1982. a.
“Oma aastate eelõhtul Einstein hakkas kahtlema oma elutöö
õigsuses. Oma vastuses Solovinile, kes teda tervitas 70-nda
aastapäeva puhul, Einstein kirjutas järgnevalt: “Ma olen
meeldivalt liigutatud Teie südamliku kirjaga, milline nii
kontrastselt erineb paljudest teistest kirjadest, millised
langesid mu pähe sellise kurva sündmuse puhul. Teile näib, et
mina vagusa rahuldustundega silmitsen oma elutööd. Kuid siin
lähedal kõik paistab hoopis teises valguses. Ei ole ühtki
mõistet, mille püsivuses ma oleksin kindel. Ja ma pole üldse
veendunud, et asun õigel teel. Kaasaegsed näevad minus ketserit
ja samaaegselt reaktsionääri, kes nii öelda elas ennast üle.
Muidugi, see on mood ja lühinägelikkus. Kuid rahuldustundetus
tõuseb ka seestpoolt. Ja teisiti ei saagi see olla, kui omad
kriitilist mõistust ja ausust...”
/ Einsteini kiri 28.03.1949 /”
Kogu tsivilisatsioon- iga inimene personaalselt on surutud
eksistentsiaalse sõltluse seisundisse organisatsiooniliste,
tehnoloogiliste ja maailmavaateliste võimendusmeetmetega ja
massimeedia propagandaga.
Dominentism
Biosfääri loomariigi, mille koostisosaks on ka inimkond,
eksistentsi möödapääsmatuks tingimuseks on liikide karja
tingreflekslik hierarhiline dominentism.
Kui lehmakarjas on domineerivaks jõuks kõige tugevam pull, siis
inimkooslustes tegutsevad võimendatud dominendid. Peamisi
võimendustegureid on kolm:
1.Organisatsiooniline hierarhiline
võimendustegur (suguharu, riik,...).
2.Tehnoloogiline võimendustegur (tööstus, relvastus).
3.Maailmavaateline võimendustegur. Selle teguri peamiseks
relvaks on loodusvõhiklik ja – vastane subjektivistlik
idealism (ristiusu anonüümsete autorite poolt kirjutatud
piibel, “teoloogia”, “dialektika”, “relativism”, A.
Einsteini “geniaalsuse müüdi võimendamine” jne).
Need võimendatud dominendid, kes olid huvitatud ja kes
rahastasid anonüümsete aferistide ristiusu piiblite trükkimise
ja levitamise ning kirikute ehitamise ja mehitamise, olid
huvitatud ka filosoofia suunamisest idealismi mülkasse.
Idealistide fantaseeringud “loomisest” ja “tekkimisest”
vastasid võimendatud dominentide väärtushinnangutele sellel
vanal ajal ja ka praegugi.
Neid väärtushinnanguid paljastas kirjanik Vsevolod Krestovski
juba XIX sajandi teisel poolel. XX sajandi lõpupoolsed ja XXI
sajandi alguse sündmused on maailmale näidanud globaalsete ja
regionaalsete võimendatud dominentide poliitilise paranoilise
skisofreenia kiskjalikku olemust, milline sajandist sajandisse
laiendab vaenukuristikku ristiusu, islami ja muude usundite
vahel.
V.V. Krestovski
VSEVOLOD VLADIMIRI POEG KRESTOVSKI (1840-1895). Romaan: “Egiptuse
udu. Tamara Bendavid” Toimetus:"Kameja", moskva 1993
a.
Lk.: 17-20; 29
“Pagendamise ike algas juutidel pärast Jeruusalemma kiriku
täielikku purustamist ja juudi rahva laiali hajutamist üle kogu
Maailma.”
“RABBI IONAFAN: väljaspool juutlust ei ole pääsu millelegi
eksisteerivale! Sest on öeldud: “Ja lähevad rahvad sinu
valguse peale ja keisrid sinu kiirguse kiirtele”...
Izrailivalguse peale Izraili sära peale... mered pöörduvad
sinu poole ja rahvaste vara läheb sinule... Siis võõramaiste
pojad püstitavad sinu seinad ja nende keisrid hakkavad sind
teenima... ja alaliselt saavad olema lahti sinu väravad ja neid
ei suleta ei päeval, ei öösel selleks, et toodaks sulle
RAHVASTE AARDED ja toodaks ka nende keisrid, sest rahvas ja
keisririik kes ei hakka sind teenima- hääbuvad ja sellised
rahvad hääbuvad täielikult... Sa hakkad toituma rahvaste
rasvaga ja nautima tsaari küllust... Meie eesmärgid ei asu
hauataguses elus... kõik meie eesmärgid on kombitavad, kõik
asuvad siin, Maa peal, mis on lubatud meile kõige kõrgema poolt
pärandiks. Taevas ja hauatagune elu juba ilma selleta kuulub
meile, ainult selle pärast, et me oleme juudid, jumala poolt
väljavalitud rahvas... ja nemad kuuluvad meile! Meie kutsumus
siin Maa peal, ja ta on päris maine, reaalne, nagu selle peale
viitab mitmekordselt PÜHA KIRI, rääkimata juba talmudist.
Tahate jälgida koos minuga meie maist programmi?- Vot siin ta
on!... Ja, me armastame kulda, me oleme kohustatud teda
armastama! Sest kuld on jõud!... vot kus ja vot milles on kogu
meie jõu allikas, kogu meie valitsemises inimkonna üle... Pidev
sajandite vältel kogu maailma rikkuste kogumine juutide kätte,
järk-järguline Vana ja Uue maailma turgude ja börside
vallutamine, kuni lõpuks me muutume maailmaruumi finantsilisteks
valitsejateks. Parunite ROTSILDIDE MAJA- vot milles seisneb
Iisraeli väärikas vastus akimidele nende sajandite
ebaõiglustele ja rahva rõhumisele, milline on välja valitud
jumala poolt... meie läksime võõra peale ja järk-järgult
omastasime selle, kuid seda sellepärast, et sisuliselt meie
jaoks pole võõrast maa peal: kõik võõras- on meie, sest kogu
Maa KÕIGE KÕRGEMA tõotuse alusel on meie oma, meile tõotatud,
meile ka kuulub, nagu parimatele, nagu väljavalituimatele JUMALA
poegadele... Nüüdsest ajast peale on sinu nimi Israel,
sellepärast, et sina võitlesid JUMALAGA ja inimestega ja
võitsid... Nii siis, vot ülesanne: nõrgestada, ja võimaluse
korral hävitada neid, kellede keskel meie, tulnukad, asume
elama. Selleks me peame rangelt järgima vendluse seadusi ja
omavahelist ringtoetust ja mitte astuda mitte mingisse
suhtlemisse ja kooskõlastamisesse mittejuutidega... meie,
juudid, peame kõvasti kokku hoidma oma religioossest ja
ühiskondlikku erandlikkust ja rangelt hoidma meie rassi puhtust,
mitte segada teda mittepuhaste, “jälkade” verega nagu ütles
prohvet... ÜLEMAAILMNE VALITSEMINE- vot see on juutluse
ülessanne ja lõplik eesmärk...”
Idealistide sihilik õigekeelsuse
väänamine agressiivse luulu suunas, hävingu suunas
EV põhiseaduse §40 “...Riigikirikut
ei ole”. Lubatagu küsida: Kui Põhiseadusesse on sisseraiutud
üldrahvaline (~86% kodanikkonnast) tõdemus, et “Riigikirikut
ei ole”, siis kuidas on võimalik riigihümni kolmandas salmis
laulda: “Su üle jumal valvaku, … ta olgu sinu kaitseja ja
võtku rohket õnnista, ...”?
Ja teine küsimus: Kas eesti rahvuskooslus on juba
tsiviliseeritud arengu astmes või on ta veel alles puu otsast
alla karanud ahvipärdikute kari, kellel on ükskõik, millist
õigekeelsusvastast jaburdust lauldakse riigihümni kolmandas
salmis “...jumal...”, “võtku rohkest õnnista”?
Ja üldse, miks peaks uhked looduslapsed, eestlased, tegelema
vägivaldselt tule ja mõõgaga sisse toodud võõramaise,
pimedust ja hävingut toova usulise fantaasiaga, milles üks
habetunud juudipoiss kuulutatakse kõigi rahvaste “jumalaks”,
aga rahvad need tema rumalaks lambakarjaks?
On mõistetav, et kui eesti rahvusetnos oli Baltikumi panga
serval, suure vene “karu” kõrval üksiku rahvuskilluna, siis
võimu juures olev eliit oli sunnitud vingerdama Kavala Antsu
kombel, aga nüüd me oleme ülivõimsa Euroliidu liikmed ja
okupeerimise hirmud Läänest ja Idast on muutunud möödanikeks.
Oleks vast juba aeg käes, kus peaks hakkama oma selga sirgeks
lööma enam mitte nominaalselt vaid reaalselt, looduslaste
vääriliselt?
Realistlik Eesti hümni
projekt, ilma luuludeta
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled Sa!
Ei leia mina iial tääl
see suure laia ilma pääl,
mis mul nii armas oleks ka
kui Sa, mu Isamaa!
Mu Ema on mind sünnitand
ja pere üles kasvatand;
Su teenistuses alati
ma olen kuni surmani,
sest väga armas oled Sa,
mu kallis Isamaa!
Su üle uhkust tunnen ma,
mu ainus Isamaa!
Ma olen sinu kaitseja,
Sind võtan vastu kiiduga
kui oled oma rahvaga,
mu kallis Isamaa!
Millest algab
materialistlik mõtlemine ja realistlik loodusteadus?
Materialistlik mõtlemine algab sellest, kui inimene mõistab ja
tunnustab:
1.Maailma materiaalsust- ainelisust kui
objektiivset reaalsust, milline ei olene inimeste arusaamadest,
mõttefantaasiatest, ideedest, teooriatest, uskumustest,
unenägudest ja pähe tuubitud tingrefleksidest
akadeemiliskirikliku päritoluga...
2.Kui inimene annab enesele aru sellest, et
aeg ei ole füüsiline keha, mida saaks einsteiniaanlaste arvates
venitada nagu kummi, vaid on kehade liikumise kiiruste
mõõtühik nii, nagu pikkusmõõtühikuteks on millimeeter,
sentimeeter, meeter jne. Mis saaks siis olmepraktikast ja
täppisteadustest- tehnoloogiatest kui me hakkaksime mõtteliselt
venitama millimeetrit meetri pikkuseks või enam? See oleks
täielik absurd ja tehnoloogiate ning elu enda lõpp. Kui me seda
mõistame, siis miks me peaks tunnistama “kõrgeks teaduseks”
Einsteini haltuurat ajaühiku “kiirendamisest” ja “aeglustamisest”?
Kui me tunnistaksime einsteiniaanlaste, “tuumafüüsikute”,
Mendelejevi, Newtoni ja sadade teiste “teaduslike”
fantaasiate õigsust ja isegi geniaalsust, siis see tähendaks,
et me tunnistame iseenda analüütilise mõtlemise puudumist,
kirikute lambakarjaks ja Pavlovi katsealuste koerte
tingreflekslikku käitumismalli. Aga see oleks juba langemine
rääkiva ja laulva töölooma tasemele- mitte rohkem. Siis ei
jääks muud üle kui kobida puu otsa tagasi ja alustada looduse
uurimist nullist peale- et saaks uuesti maa peale tagasi tulla.
3.Kui inimene annab enesele aru sellest, et
Maailm on laiuti lõputu, sügavuti lõplik, et kehade lõputu
jagamise mõte ise on täielik absurd, milline eitab jagamatu
aluskeha olemasolu Maailmas, mida juba kahe ja poole tuhande
aasta eest geniaalne Demokriitos nimetas jagamatuks aatomiks ja
väikseimaks füüsiliseks kehaks Maailmas, milline on aluseks
kõigile kehamassidele kuni taevatähtedeni. Väikseima keha
mõtteline jagamine “planetaarseks mudeliks" on ju
absurdne müsteerium sügavutti.
Poliitiline luule II
Realismi eitus- nagu
mängiks peitust.
Joodikud ja narkomaanid-
iseenda vere kaanid
lõõgastuvad narkouimas
päevast päeva, kuust kuussee
seni kuni “toredasti”
varsti mängivad end kasti.
Perekonna õnn jäi võõraks-
võõras usund ära pööras
looduslapse mõttelõime
“issa-meie” luuludesse,
ristiusu ristidesse,
ristilöömis piinadesse,
nii kuis Spartalased surid
siis, kui risti löödud olid.
Naljaviluks?
Mitte lihtsalt naljaviluks
kerko torne püstitati
torni tippe ristitati-
loodeti, et ristiusund
kõiki rahvaid tõmbab viluks-
sest tingreflekslik mõju
paljudesse jõuab koju
pääkolu kapsli sisse-
eriti, kui kogudused
kuulutatud lambakarjaks
millisele kõik on hää
mida preester neile räägib-
“lambakari” ainult määgib
omaette mõtteliselt-
tähendab, et luulu mõttes,
asja sisuliselt võttes.
Ristisõja seeriates
väljendub see salamõte-
surma toov nupu võte
siin ja sääl Maailmas
globalismi laias haardes-
neljas maailmakaares.
Meie saatus on vaid seda
verist tsirkust imetleda
kui ma mõtlen omaette
tõdedes, et üksik mõte
nagu tekib, nii ka kaob-
haihtub, nagu vits vette.
Kerko müürid kapitaalsed
nagu paksud kindlused,
seisnud palju sajandeid
karjatades lambaid neid,
kes end “lambaks” muuta lasid,
kes ei iial endalt küsi,
et mis kuramuseks mina
topin sinna oma nina,
kuhu pole mingit mõtet
minna aega surnuks lööma-
jõulu präänikuidki sööma?
Ah, et usk...
“Mitte midagi ei usu”-
nõnda laimasid kõik paavstid,
kardinalid, piiskopid
ja ka meie küla preestrid
looduslapsi-ateiste.
Nemad kerko sulidega
pikalt vaidlema ei hakka,
sest et kerkos palganumber
paisub tehis luulu ümber-
mida rohkem luulutab,
seda rohkem tasku pistab
võõramaiseid dollareid-
mis kord orjastanud meid,
mis globaalsusele rihib-
takistusi eest pühib
palgamõrtsukate abil-
sala- terrorismi läbi.
Mõrvatakse ühehaaval,
nagu Kennedit ja Palmet
ja ka neegrijuhti Kingi
nagu varem palju teisi
põletati tuleriidal,
kividega peksti surnuks
ja ka mitmel muul viisil,
mille taga sionism-
selle- müürlus variant
ristiusu “tehisjumal”,
mida usub ainult rumal,
sest et risti löödud juut
pole peigmees ega pruut
Maailma rahvastele
ja ka meile- eestlastele.
Vaikselt vaatab pealt...
Rahvas vaatab vaikselt pealt
kuidas meie Presidendid
lasevad end eluajal
“tehisjumaluse” nimel
võõra usu piiskopitel
ametisse “kinnitada”-
suitsuvines vinnutada.
Kallid presidendihärrad,
ruttu-ruttu kiirustage
“inauguratsioonile”-
vast siis saate lähemale
ristiusu troonile,
mille taga sionismi-
sisult interglobalismi
kiriklik- poliitiline
taktika- strateegiline
kahe tuhande aastane,
aferistlik- luululine,
ristisõja sisuline
tegevus ja mõtlemine-
kaine mõistusvastaline
skiso-paranoiline,
mitte meditsiiniline-
teadlik- poliitiline.
Oma skiso-paranoiat
sala laimu meetodiga
iga dissidendi kraesse
anonüümselt määritakse.
Selle vastu paragrahvi
mitte mingisugust pole,
kuigi laim on väga kole-
kirik- akadeemiline-
sisult sionismiline.
Globalism