Pille Volbrück'i kursusetöö teemal
LOODUSE ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS
SISUKORD:
1.1 LOODUS JA LAPS
1.2 PÕHILISED TEGEVUSED LOODUSÕPETUSES
1.3 LOODUSÕPETUSE ÕPPESISU
1.4 LOODUSE ÕPPERADA
2.1 "TORISEJATE" RÜHMA LOODUSE
ÕPPERADA
2.2 ESIMESE MATKA EESMÄRGID
JA KIRJELDUS
2.3 TEISE MATKA EESMÄRGID
JA KIRJELDUS
2.4 KOLMANDA MATKA EESMÄRGID
JA KIRJELDUS
3. MIDA ANNAB MULLE LOODUSE ÕPPERADA
Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk. Inimene
on sellesse võrku tugevasti sisse põimitud. Kui tahame vältida
võrgu katkirebimist, on tähtis teada, kuidas on see kootud.
Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite
suhteid keskkonnaga, see tähendab selgeks teha, kuidas on võrk
ehitatud. (4:6)
Mõistes keskkonnakasvatuse järjest süvenevat tähtsust
tänapäeva inimtegevuse juures, olen aru saanud, et keskkonnakasvatust
ei ole võimalik teha eraldi, ühe tegevusena. Olen veendunud,
et säästlikku suhtumist loodusesse tuleks lapsel kujundada juba
maast madalast. Kasvataja eesmärgiks peaks olema looduse väärtustamine
sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks.
Õppetöö peaks toimuma otse looduses, kus antakse lastele
teadmisi ja kogemusi. Vahetu kontakt loodusega, matkamine oma kodukoha
ümbruses annab selle eesmärgi täitmiseks suurepärased
võimalused. Looduses liikumist saab edukalt ühendada looduse
vaatlemise, uurimise, säästmise ja kaitsmisega.
Selle teema lahtimõtestamisel pidin tõdema, et minu
kui kasvataja töö looduse tutvustamise osas on olnud senini juhuslik,
sihipäratu looduse vaatlemine. Loodusõpetuse eesmärkide
täitmiseks tekkis vajadus ühendada kogu vastavasisuline töö
ühise eesmärgistatud tegevusplaani raamidesse
Eeltoodu viiski mõttele koostada oma rühmale “Looduse
Õpperada”. Otsustasin samal teemal kirjutada ka kursusetöö,
et leida seos praktika ja teooria vahe, analüüsida oma praktilise
töö kogemust ja kasutada saadud materjali igapäevatöös.
Kuna eelkooliealine laps ei tunne veel huvi üksikute ainealade
vastu, siis on esmatähtis vaadelda alushariduse sisu integreeritult,
st. käsitleda õppesisu ainetevaheliste seoste ja tegevustena.
Oma töös tahaksin tutvustada looduse õpperajalt saadud
muljete, vaatluste, tulemuste, teadmiste jm. kasutamist seoses kõigi
teiste õppetegevustega lasteaias. Käsitlen looduse õpperada
kui ühte võimalust aidata last orienteeruda endas, ühiskonnas
ja kultuuris, luua ettekujutus ümbritsevas maailmas, toetudes lapse
loomulikule huvile tema ümber toimuva suhtes.
Loodus ümbritseb last oma värvide, helide, lõhnadega
alates tema sünnist. Mida vanemaks laps saab, seda enam avardub ka
kodu mõiste. Õppides tundma kodukoha taimi ja loomi, tajuma
eluta looduse ilminguid, elusorganismide ja keskkonna vastastikuseid suhteid,
konkretiseerub lapse jaoks abstraktne nõue loodushoiust. Peagi selgub,
et nii linnapark kui ka metsatukk, niit ja läheduses asuv veekogu
on kellelegi koduks. Laps hakkab mõistma, et viibides looduses on
ta samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada pole aga
sünnis.
Laps on n.ö looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest
ning seetõttu ongi parim vahend ja keskkond lapse arenguks loodus.
J. Käis on märkinud, et loodus seisab väljaspool meie vaimu
ning hakkab inimesele alles siis olemas olema, kui ta tunnetab maailma.
Laps õpib ümbritsevat maailma tunnetama aistingute kaudu. Loodus
aga suudabki pakkuda just meeltele: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale,
lõhnavat ninale, maitsvat keelele, kombitavat sõrmedele.
Laps õpib kogemuste varal.
Mida laps kuuleb- Selle ta unustab
mida laps näeb- seda ta mäletab
mida laps kogeb- seda ta oskab (1:4)
See tähendab, et anname lapsele võimaluse tunnetada
maailma erinevate meeltega ja läbi iseenda kogemuse. Püüame
teadmisi ja oskusi hankida uurides, katsetades, meelte abil tajudes ning
kinnistada kogetut praktilises tegevuses. Parim viis aru saada ja mõista
on ise teha, uurida ja avastada. J.Käis kui isetegevuse propageerija
on öelnud, et laps leiab ise mõtte ja tahteergutisi, ise otsib
ja püstitab eesmärgi, ise valib vahendeid ja teid oma eesmärgile
jõudmiseks.
Loodus kui suur avatud raamat võimaldab lastes arendada rahvus-
ja üdkultuurilisi tõekspidamisi. Eestlaste looduse mõtestamine
on valdavalt seotud animalistliku kujutlusega, st. kõike nähti
elavana, kõike mõisteti hingestatuna. Eestlane elas looduse
rütmi ja seaduse järgi. Inimene oli osa loodusest. Loodus oli
püha. “Esivanemate usund avab meile vaate nende hingemaailma, me õpime
sellest nende ilmavaadet, nende luulelendu, nende arusaamist loodusnähtustes
käsitama”. (3:5)
Esivanemate looduskäsitlust püüame tänapäeval
lasteni viia keskkonnakasvatuse kaudu. Keskkonnakasvatus ei tähenda
niivõrd uute teadmiste andmist, kuivõrd väärtuste
kujundamist. Meie eesmärk on kujundada looduskeskkonnasse säästvalt
suhtuvat ja vastutustundlikku isiksust, kes on omaks võtnud postulaadi
: loodus on inimese jaoks väärtus. Peaksime au sisse tõstma
meie esivanemate jaoks sajandeid toiminud aastaringi rütmilisuse ehk
maa sisse ja väljahingmise. Laps peab saada elada looduse rütmi
järgi ning seda aitavad tal tunnetada pühad (rahvakalendri tähtpäevad
ja mäng. (1:5)
Soovime, et iga laps mõistaks- loodus on inimese jaoks väärtus.
Kõik me oleme üks väike osa võimsast loodusest,
mida tunnetame meeltega ja kogemuste varal. Seepärast on olulisim
tegevus looduse ning ümbritseva tunnetamisel uuriv, kogev ja leiutav
õppimisviis.
Laps mõistab asju selgemini, kui iga tema käsitlus algab
Vaatlusega. Vaadeldes ning teisi meeli kasutades sab laps omandada uusi
teadmisi. Kui ta näeb, on ta suuteline astuma sammu edasi ja neid
uusi teadmisi seostama oemasolevatega ehk Võrdlema. Lõppfaas
on see, kui laps kasutab omandatud teadmisi oma tegevuses/mängus,
st. ta Loob.
Põhilised tegevused loodusõpetuses on:
Vaatlus
Õppekäik
Katsed ja uurimused
Mudelid, kaardid ja plaanid
Töö
Matkad ja piknikud
Teatmekirjandus
J.Käis teoreetiku ja praktikuna on rõhutanud, et laps
ei tunne veel huvi üksikute ainealade vastu, esmatähtis on vaadelda
alushariduse sisu integreeritult, st käsitleda õppeisu aintevaheliste
seoste ja tegevustena.
Integratsiooni e. üldõpetuse põhimõtted
on
- Kõik õpetusalad seostatakse üheks tervikuks
s.o teema e. projektiõpe
- Õpetuse keskuseks on vaateõpetus e. kodulugu. Laste
kodude lugu ongi kodulugu
- Vaateõpetuse e. kodulaadised teemad valitakse kodukoha
elust e. loodusest
- Teema käsitlemise keskus ja laad sõltub sisust.
Loodusõpetuse õppesisu koostades on arvestatud
kolme põhimõtet
- loodusteadusele on omane uriv, kogev ja leiutav õppimisviis
- loodusõpetus võimaldab eri tegevuste ja teemade
ulatuslikku integratsiooni
- loodusõpetus toimib teemaõppe põhimõttel.
(1:10)
Seega peaks teemaõpe integreerima neli loodusõpetuse
põhisuunda.
A. Taime ja loomariigi mitmekesisus.
- alustada taimede ja loomede tutvustamist laste kodukohas leiduvate
liikide näitel,loomastiku tundmaõppimisel suunata lapsi märkama
looduses ka selgrootuid (ussid, teod, putukad);
- tutvustada teiste kliimavööndite loodust;
- korrigeerida täiskasvanute mõjul kujunenud väärsuhtumist
mõningatesse loomadesse (ämblik, vihmauss, konn, maod jne.)
Õpetada lapsi suhtuma neisse kartuseta ning ebameeldivustundeta
Õppesisu
- kodukoha puud, põõsad, rohttaimed, seened.
- Taimede grupeerimine erinevate kasutusviiside järgi: Köögiviljad,
aedviljad, teraviljad, ravimtaimed, toataimed jms.);
- Kodu – ja metsloomad
- Põhja – ja lõunamaaloomad ning loodus üldtuntud
liikide näitel
B. Pidev muutumine looduses
- suunata lapsi nägema muutusi eluta looduses
- jälgida kasvu ja arengut taime – ja loomariigis ;
Õppesisu
- öö ja päeva vaheldumine,ilmastiku muutused, aastaaegade
vaheldumine
- imede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni;
- muutused loomade välimuses ja käitumises nende erinevatel
eluetappidel (pesaehitus, järglaste kasv ja areng, vanemate hoolitsus
järglaste eest jms.) ning erinevatel aastaagadel.
C. Elusoganismide omavahelised suhted, nende suhted eluta loodusega, elukeskkonnaga
- anda teadmisi elusorganismide eluks vajalikest tingimustest;
- anda teadmisi eluslooduse mõjust elusoganismidele;
- tutvustada Eestimaale iseloomulikke elukooslusi.
Õppesisu
- valguse, soojuse, vee, toitainete tähtsusest
taimede ja loomade elus;
- valguse ja varjtaimed, päeva – ja ööloomad;
- sesoonsed muutused taime – ja loomariigis;
- metsa-, niidu-,soo ja veekogu kõige tüüpilisemad
esindajad;
- loomade kohastumine ( väliskuju värvus, toitumine, pesitsuse
iseärasused jms.) eluks erinevates elukooslustes ja erinevas keskkonnas
(maismaa, vesi, õhk, muld );
- taimede ja loomade kohastumine erinevates kliimavööndites.
D. Inimene ja loodus
- leida koos lastega sarnaseid jooni kõikide elusorganismide
(sh. Inimese) elus.
- tõestada lastele igapäevaste näidete varal inimese
sõltuvus loodusest;
- suunata laste tähelepanu inimtgevuse mõjule looduses
ning arutada selle negatiivsete või positiivsete tulemuste üle.
Õppesisu
- inimese eluring sünnist surmani;
- inimese tervise ja heaolu sõltuvus loodusest: õhk,
toit, riietus, eluase, kütus, õhu – ja veenenergia kasutamine,ravimtaimede
toime jne;
- aastaaegade vaheldumise kajastamine inimese elus (riietuse eripära,
tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused
õues erinevatel aastaaegadel jms. )
- loodus kui emotsionaalsete ja esteetilite elamuste allikas;
- muinaseestlaste hingestatud looduskäsitlus,sügav austus
loodus vastu läbi aegade. Rahvatraditsioonid, kombed, tavad suhetes
loodusega. Rahvakalendri tähtpäevad;
- inimene looduse mõjustajana.Inimtegevuse positiivsed ja
negatiivsed aspektid. Looduskaitse. Ökoloogilise mõtlemisviisi
kujundamine.
Üks põhilisemaid tegevusi looduses on õppekäigud.
Õppekäikude puhul on kõige tähtsam saada uusi kogemusi.
Õppekäikude teema sünnib tavaliselt rühmaruumis.
Õppekäikudel saadud kogemuste ja kaasatoodud materjaliga jätkatakse
tööd lasteaias. Kaasatoodud materjali saab rühmatööna
süstematiseerida ja herbariseerida, alustada mingit uurimust, kasutada
looduslikke materjale mängus või matemaatikamõisteid
kujundades, uurida luubi või mikroskoobi abil pisidetaile jms. (1:8)
Õppekäike saab siduda õpperadadega. Looduse õpperadade
teemat käsitles esmakordselt Johannes Käis. Juba 1930. a. Töötas
ta välja ulatusliku juhendite ja vaatlusvihikute süsteemi oma
vaatlusõpetuse realiseerimiseks. Põhjalikumalt on seda teinud
Jaan Eilart oma koondramatus “ Looduse õpperajad “
“ Looduse õpperajad “ on kindla pikkusega, täies ulatuses
looduses märgistatud,ettekavandatud vaatluspunktidega ning kättesaadava
informatsiooniga varustatd liikumisteed ja – rajad. Nendelt saadav teave
tugineb iga piirkonna kõige tavalisema looduse, tema olemuse ja
seoste tutvustamisele. (2:7) Pole paika kuhu ei saaks kavandada õpperada.
Looduse õpperada ei eelda vaatamisväärsuste olemasolu,
vaid avab mitmekülgsete seostele osutamise teel ökosüsteemide
olemuse. Sõltuvalt eesmärgist võivad rajad läbida
rohkem või vähem kultuuristatud ümbrust ning avada vaadeldava
sisu mitmesugusel põhjalikkuse astmel. Õpperaja loodus ei
pea traditsioonilislt ilus olema. Ta peab võimaldama huvi tärkamist
ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus. (2;14,15)
Looduse õpperadade mõte on selles, et ühtesid
ja samu loodusobjekte on lapsel ei aastaaegadel kergem vaadelda kui võõrast
objekti, mida ta peab tundma õppima ning seejärel leidma selle
iseloomulikud tunnused aastaajast lähtuvalt; kuid lapsel puudub ju
võrdlusvõimalus. Tuntud kohas on uut avastada muutust märgata
kergem kui tundmatus. Looduse õpperada kannab endas ka koduloolisuse
printsiipi, sest loodusrada peaks asuma lasteaia lähimas ümbruses
ning sealt saadav teave peaks tuginema iga piirkonna looduse, tema
olemuse ja seoste tutvustamisele. Looduse õpperada
peaks sisaldama erinevaid elukooslusi (mets, niit, veekogu, põld
) sest siis saame tutvuda nende eluga ning võrrelda seda. Loodusrada
võimaldab ka keskkonnakasvatust – tekitab ju nendesamade loodusobjektide
vaatlemine lastes n.ö sõbratunde, mis on looduse väärtustamise
ja kaitsmise oluline eeldus. (1:9). Õpperaja tõeline sisu
avaneb teadliku osutamise kaudu, märkamatu märkamises looduses.
(2:8)
Looduse õpperada võimaldab tunnetada, kogeda, uurida
ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma. Õpperada
seostub kõigi põhitegevustega loodusõpetuses
- Looduses liikumist saadab möödapääsmatult
vaatlus, so. tegevus, mille all mõistame nähtuste ja esemete
tunnuste ja detailide märkamist, kindla eesmärgiga tajumist.
Vaadeldes arenevad tervikus taju, mõtlemine ja kõne.
- Õppekäikudel ja vaatlustel tekib lastel
tihtipeale küsimusi, mida saame selgitada lihtsamate katsete ja uurimustega.
Siin puutub laps kokku ka luubi, mikroskoobi, termomeetri jm. riistavaraga
- Loodusõpetuse teemade käsitluse juures
saavad lapsed koostada mudeleid, kaarte või plaane
- töö looduses või/ja loodusnurgas
peaks adma lastele tööharjumusi ning kogemusi
- loodusesse minemist saab siduda matkade ja piknikkudega
- Kui eelnev on seotud loodus vahetu tunnetamisega, ei saa paljusid
loodusnähtusi ja objekte otse looduses vaadelda, siis tuleb appi võtta
teatmekirjandus.
2.1 "TORISEJATE" RÜHMA LOODUSE ÕPPERADA
Töötan Rapla Lasteaia "Päkapikk" liitrühmas,
mille nimetus on "Torisejad". Laste vanus rühmas on 4-7. a. Olen oma
rühmas läbi viinud loodusvaatlusi, katseid ja uurimusi ka eelnevatel
aastatel, kuid sihipäratult. Lastele pakkus see vähe, üldistamiseks
materjali ei andnud, nad ei osanud ka näha muutusi looduses ega leida
seoseid ja põhjusi.
Meie lasteaia käesoleva aasta teema on "Loodus meie ümber".
Vastavalt on seatud eesmärgid :
- õpetada tajuma looduse rütme
- tutvustada loomade, taimede elu
- õpetada loodust nautima, kaitsma
- õpetada nägema looduse ilu ja mitmekesisust
- muuta kogu õppeprotsess mänguliseks.
Kõikide nende eesmärkide täitmiseks tunnetasin
vajadust ühise eesmärgistatud teemakäsitluse järele.
Tõeline leid minu jaoks oli alushariduse õppekava "Loodusõpetuse
aineraamatust " loetud looduse õpperada, kui vahend õppekasvatustööks.
Otsustasin koostada ka oma rühmale looduse õpperaja ja
läbida see korra igas kuus.
Õpperaja kirjeldus
Raja kavandamisel seadsin eesmärgiks, et ta läbiks võimalikult
palju elukooslusi. Õpperaja üldpikkus on 3 km, ta algab ja
lõpeb lasteaia õuealal. Õpperaja vaatluspunkte on
kümme ja esimesed neist algavad juba lasteaia värava tagant.
Vaatluspunktid
1. Tänav. Võimaldab vaadelda liiklust, läbi viia
liikluskasvatust. (tänava ületamine; teeolud; nähtavus erinevatel
aastaaegadel, eri ilmaga). Talvel võimaldab vaadelda lume muutumist
mitmesuguste tegurite mõjul (sool, liiv, heitgaasid).
2. Ühismajad. Võimaldab vaadelda ühismajade ümbrust
ja võrrelda seda eramajade ümbrusega.
3. Eramajad. Köögiviljaaed, iluaed, hekk, viljapuud, marjapõõsad.
Võimaldab vaadelda inimeste töid aias erinevatel aastaaegadel,
jälgida aastaaegade vaheldumist aias
4. Lehis. Vana nimetusega lehtmänd. Haruldane okaspuu, mis
raagub sügisel
5. Jäätmaa. Mahajäetud maa mahajäetud majade ümbruses, mida pole hooldatud (võssakasvanud, niitmata).
6. Tammemägi. Laululava ja looduslik park, kus viiakse läbi kultuuriüritusi (kohalikud laulu - ja tantsupeod, kontserdid jms.). Võimaldab vaadelda lehtpuid, kevaditi kasvab seal palju erinevaid kevadlilli. Talvel saab seal kelgutada ja suusatada. Sügisel ja kevadel on seal hea korraldada spordipäevi, kultuuriüritusi. Seal on hea kuulatada loodushääli.
7. Heinamaa. Võimaldab vaadelda heinamaa taimi, inimeste töid (heinakultuuride kasvatamine, niitmine).
8. Segametsatukk ja metsaalune. Saab vaadelda puid, metsataimi ja metsaalust elu (samblad, samblikud, seened, putukad, ämblikud, ussikesed, kahjurid).
9. Jõeäärne luht. Saab vaadelda taimi luhal. Ilus avar loodusvaade. Meie mängude ja piknikkude pidamise koht.
10. Jõgi ja sild. Võimaldab kuulata veevulinat, määrata veetaset ja voolusuunda. Saame vaadelda veetaimi, veeloomi, veeputukaid. Seal saame läbi viia katseid veega, mänge kivikeste ja liivaga.
Õpperajal käimiseks töötasime koos lastega
välja kokkulepped looduses viibimiseks.
1. Tänaval täidan liiklusreegleid.
2. Looduses võin liikuda vabalt.
3. Olen nähtav õpetajale.
4. Suhtun loodusesse hoidvalt.
5. Hoidun ohtudest.
Oleme need kokkulepped lastega lahti mõtestanud. Nii näiteks
"Hoidun ohtudest" reegli juures olen selgitanud veekogudega seotud ohtudest,
mürgitaimede, - marjade ja - seentega seotud ohtudest. Olen õpetanud
kuidas käituda , et ei juhtuks õnnetusi ja mis juhtub, kui
reegleid ei täideta. Vaatame kokkulepped läbi iga kord ennem
loodusesse minekut.
Otsustasime, et alati kui me läbime õpperada, vaatleme
kõiki vaatluspunkte, aga eri matkadel koondame põhitähelepanu
paarile-kolmele objektile.
2.2 ESIMESE MATKA EESMÄRGID
JA KIRJELDUS
Esimene õppekäik toimus 20. Septembril. Enne õpperajale
minekut püstitasin eesmärgid .
- Läbida õpperada eesmärgiga
jõuda jõe äärde piknikule.
- Mainida kohti mida läbime - tänav, Tammemägi, heinamaa,
mets, luht, jõgi.
- Vaadelda ja näha looduse ilu ja värvide rohkust lähemal
ja kaugemal.
- Arendada tähelepanu. Mida märkad teel ?
- Kasvatada lastes hoidvat suhtumist loodusesse. Prügi
koristamine peale pikniku pidamist.
Esimest korda õpperajale minnes pidasime silmas, et laps
peaks ise märkama. Püüdsin käituda nagu ideaalkasvataja
Ü.Vooglaid'i nägemuses st. olla väliselt passiivne ja sisemiselt
aktiivne. Vaatlesime puid lähemal ja kaugemal, imetlesime nende värviderohkust
ja ilu, päikesepaistet. Lapsed nimetasid palju värvitoone. Tähelepanu
pöörasin tänava ületamisele, liikumisele rivis, sõidutee
vasakul poolel. Tammemäel mainisin, et see on koht, kus toimuvad suvel
maakonna ja linna kultuuriüritused. Lapsed jutustasid, millal nad
siin ise käinud on. Olin varmas tähele panema, mida märkavad
lapsed ise. Tammemäel märkasime - prügi ! (lisa 1) Lapsed
leidsid, et ei tohi prügi maha loopida. Arutluse käigus jõudsime
järelduseni, et inimese toodetud prügi ei kao loodusest ise ega
sula loodusesse. Tekkis võimalus rääkida, miks see nii
on. Lapsed märkasid maha langenud haaba, mis oli pooleldi kuivanud,
pooleldi elus. Metsarajal oli näha, et on tehtud metsaraiet. Tagasi
tulles märkasime palju kännuseeni. Tõmbasime ninna metsalõhna.
Lapsed leidsid, et õhk lõhnab siin tõesti teisiti,
kui linnas. Jõe äärde jõudes pakkus suurt huvi
voolav vesi, kivikesed ja hundinuiad. Korjasime huvitavaid kivikesi kaasavõtmiseks.
Kohapeal ladusime nendest A- tähte. Kes tahtis, ladus A pulkadest
või joonistas liivale pulgaga. Leidsime ümbritsevast loodusest
asju ja nähtusi, mille nimetuses leidub A- häälik. Lõpetuseks
pidasime pikniku. Rõõm oli näha, et lapsed olid varmad
kaasatoodut jagama kaaslastega. Lapsed said vabalt joosta, mängisime
"kullimängu". Tagasiteele asudes polnud vaja meelde tuletada, et prügi
maha ei jääks. Lapsed jälgisid, et plats oleks sama puhas
kui enne meie tulekut. Korjasime kõik prügikotti ja võtsime
kaasa.
Eesmärgid said täidetud.
- läbisime raja täielikult. Kahtlesin algul, kas valitud
rada on ikka jõukohane meie rühma kõige pisematele.
Kui kõik lapsed heatujuliselt, naerunägudega lasteaeda tagasi
jõudsid, polnud mul raja pikkuse ja jõukohasuse kohta enam
kahtlusi
- nimetasin kõiki kohanimesid, mis teel ette tulid.
-värviküllust pakkus septembrikuine mets ohtrasti
-lapsed leidsid palju märkimisväärset iseseisvalt
-üle ootuste hästi õnnestus käsitleda looduse
risustamise teemat. Lapsed leidsid ise, et inimeste poolt laiali loobitud
jäätmed teevad metsaaluse nii koledaks, et keegi ei taha sinna
enam minna.
Teine matk õpperajale toimus 5 oktoobril.
Püstitasin eesmärgid.
- Meenutada nähtut eelnenul käigul ja märgata toimunud
muutusi
- Tutvustada ja võrrelda eramajade ja ühismajade ümbrust
- Kuulatada hääli looduses ja tunnetada sügise lõhnu.
- Uurida metsa all elavaid väikesi elusolendeid sambla sees
ning kivi all.
- Tuua kaasa looduslikku materjali herbaariumi jaoks.
Vaatlesime tänavat, kus on eramajad ja ühismaja paljude
korteritega. Lapsed leidsid, et eramajade ümbrus on ilusam ja puhtam.
Järeldasime, et eramajade omanikud on palju rohkem vaeva näinud
oma lähima ümbruse eest hoolitsemisel. Vaatlesime puuviljaaeda,
marjapõõsaid, köögiviljaaeda. Lapsed teadsid nende
nimetusi. Lapsed tundisid sügislilledest saialille, astrit. Vaatlesime
krüsanteemi erinevaid sorte. Täpsustasin heki mõistet,
selle vajalikkust. Vaatlesime korrastamata jäätmaad, mida ei
ole niidetud terve suve. Tutvustasin lehist kui haruldast okaspuud, mis
viskab talveks okkad maha. Lapsed märkasid, et okkad on muutunud juba
kollaseks. Katsusime lehise okkaid - need olid pehmed, mitte nii torkivad
kui kuusel või männil. Tammemäel kuulatasime hääli.
Tekitasime vaikuseminuti ja panime tähele, mis hääli kuuleme.
Lapsed märkasid linnulaulu, liikluse hääli linna poolt,
traktori mürinat. Nuusutasime metsaaluse lõhna. Lapsed leidsid,
et on niiske ja värske lõhn. Kasutasin loodusvaatluse raami,
et lapse tähelepanu pöörata konkreetsele asjale. Vaatlesime
kännuseeni ja sammalt. Lapsed märkasid sambla peal okkaid, lehti,
puupuru, putukaid, ämblikku. Uurisime mahakukkunud värsket puukooretükki.
Selle mullapoolsel küljel oli palju putukaid, ussikesi kel kõigil
oma käigud ja rajad. Vaatlesime ja võrdlesime kaske, haaba,
sarapuud üldkuju, lehtede järgi.
Lapsed korjasid kaasa ilusaid lehti. Heinamaal vaatlesime heinamaa
taimi- orashein, ristik. Lapsed tundsid kolmeharulist ristikulehte. Märkasid,
osad ristikuõied on muutunud roosast pruuniks. Korjasime herbaariumi
jaoks kaasa mõned taimed. Jõeäärselt luhalt korjasime
kaasa ravimtaimi-rändrohtu. Mängisime liikumismänge. Jõekaldalt
veetaimi - hundinuia lehte ja ühte taime, mida me ei tundnud. Määrasime
teda rühmas. Viskasime lehte lehekese ja kivi. Määrasime
voolusuunda. Katsusime vett. Vesi oli külm. Lapsed panid tähele,
et vett on vähem kui eelmine kord- veetase oli langenud. Lapsed tegid
avastuse- eelmisel korral käies vastaskaldal olevad
talumajad ei paistnud ja leidsid samas põhjuse. Eelmine kord olid
puud lehtes ja varjasid vaate ära.
Eesmärgid said täidetud
- Minule oli see üllatav, kui palju mäletasid lapsed eelnevast
käigust, kuidas nad tundsid ära juba tuttavad objektid ja kui
palju muutusi nad oskasid välja tuua.
- Eramajade ja ühismajade ümbruse vaatlemisel leidsid
lapsed seoseid ja tegid järeldusi.
- Kuulatasime hääli ja eristasime neid looduse ja inimese
tekitatuteks.
- Suurt huvi pakkus pisikeste elusolendite uurimine loodusvaatluste
raami abil. Natuke segas see, et lapsi oli palju. Raami ümber tekkis
rüselus. Edaspidi peaks nii detailsete vaatluste jaoks jagunema vähemalt
kahte alagruppi.
- Looduslikku materjali tõime kaasa piisavalt. Lapsed kippusid
kohati liiga palju korjama. Oleksin pidanud varem rääkima, kui
palju tuleb korjata.
- Märgata muutusi juba tuttavail objektidel. Meenutada eelnevaid
muljeid
- Kuulatada sügishääli, tunnetada lõhnu ja
tutvustada tuttavat puud koore järgi
- Võtta kaasa tüve mustri jäljend (frotaaztehnika).
Võrrelda haaba, kaske ja sarapuud.
- Kasutada luupi looduse uurimisel.
- Vaadelda sügislinde.
- Pildistada vaatluspunkte.
Nimetasime ära tänavad, mida mööda käisime
ja mida ületasime. Vaatlesime lehist. Lapsed panid tähele, et
ta on raagunud. Neile tuli meelde, et ta on ainuke okaspuu, mis viskab
talveks okkad maha. Kuna lehtpuud olid täielikult raagus, küsisin
lastelt, kas nad tunnevad ära meie tuttavad vaadeldud puud ja mäletavad
nende nimesid. Lapsed tundsid ära haava sarapuu ja kase. Enamik vastasid,
et mäletasid puid asukoha järgi. Kase tundsid ära koore
järgi. Tekkis hea võimalus uurida lähemalt puude koort.
Võtsime puudelt tüve koore jäljendi frotaaztehnika.st.
kinnitasime puutüvele paberilehe ja hõõrusime seda rasvakriidiga.
Väga huvitavad tulemused saime sellepärast, et märg puutüvi
oli teisele poole paberit ka mustri vajutanud. Huvitav oli mustriproove
võrrelda. Metsa all tegime katse - mis kukub valgele paberile, kui
puud raputada ? Lapsed uurisid luubi abil ja nimetasid puutükke, kooretükke,
okkaid, putukaid, prügi. Vaatlesime ilma. Lapsed nimetasid mitmeid
sügisilma tunnuseid- madal taevas, madalad pilved, rõske, niiske,
vihmane, päikest pole, jahe, suust tuleb hingeauru. Nimetati vihmapiiskade
pladinat, üksikut linnulaulu, puude kohinat.
Ilm pakkus kõiki sügisilma tunnuseid. Algav vihmasabin
sundis otsima varju. Pealesurutud pausi ajal oli hea kuulatada sügishääli.
Lastele meeldis pori hääl mis tekib poriloigus pläterdamisest.
Vaatlesime ilu - ja köögiviljaaeda. Lapsed leidsid, et peaaegu
kõik, mida me vaatlesime eelmine kord, on nüüd kadunud.
Vihmase ilma tõttu me jõe äärde ei läinud.
Lapsed oleksid tegelikult tahtnud minna küll !
Eesmärgid said täidetud
- Tuttavatel objektidel oskavad lapsed muutusi märgata iga käiguga
üha rohkem
- Kuulatasime hääli, nuusutasime lõhnu.
- Hästi tore oli tüve mustri jäljendi võtmine.
Erinevused eri puude koore mustris said nüüd silmaga nähtavaks.
- Luubiga saime uurida nälkjat lehe peal, kännuseente
peret, kõike mis kukkus valge paberi peale puu raputamisel. Läbi
luubi vaatlemine meeldis lastele väga.
- Ilma vaatlemisel kasutasid lapsed erinevaid omadussõnu.
- Tegime palju fotosid loodusvaatluste päeviku jaoks.
Kui ma võtsin looduse õpperaja rühmateemaks, siis
pidasin silmas ennekõike loodusõpetuse eesmärkide täitmist.
Kolme kuu jooksul saadud kogemuste põhjal võin aga väita,
et loodusmatkade süsteem on pakkunud mulle palju enamat. Looduse õpperajal
kogetut ja kogutut olen saanud kasutada kõikides teistes õppetegevustes.
Teadmiste, kogemuste, muljete ja tunnete väljendamist võimaldavad
elav sõna, kujutav looming, muusika, liikumina, mäng ja töö.
Tooksin ära põhilised tegevusalad aineti.
Emakeel:
- jutustame vaatluse, vestluse põhjal
- jutustame saadud kogemustest
- jutustame plaani, kava järgi
- käsitleme lastekirjandust samal teemal. Luuletusi, lühijutte,
pärimuslikke jutte, vanasõnu, kõnekäände ja
mõistatusi on hea kasutada otse loodusrajal
- uurime teatmekirjandust valitud teemadel
- dramatiseerime samadel lastekirjandusest valitud teemadel, korraldame
lavastusmänge looduses
- häälikuanalüüsis laome sõnu loodusliku
materjali kasutades (käbid, kivid, seemned, jm.)
- liiklusõpetuses vaatleme tänavat, liiklusvahendeid
ja - märke, vestleme liikluseeskirjadest ja käitumisest teel
- tervisekasvatuses käsitleme keskkonnakaitse teemat, liigume
jalgsi värskes õhus, saame positiivseid emotsioone otse loodusest,
käsitleme pidevat teemat "ohud meie ümber"
Matemaatika:
- järjestame, rühmitame, võrdleme, loendame, mõõdame,
kaalume, liidame ja lahutame otse looduses ja looduslikku materjali kasutades
toas kogu aasta vältel
- korraldame lihtsamaid katseid, teeme mudeleid ja kaarte
Kunstiõpetus:
- joonistame vaadeldud esemeid, nähtusi
- maalime nähtu põhjal
- voolime kaasatoodud materjali vaadeldes ja kompides
- meisterdame looduslikust materjalist
Liikumine:
- spordime ja liigume värskes õhus
- mängime liikumis- , orienteerumis- ja maastikumänge
Kõik õppetegevused seostuvad koduloo teemades.
Looduse õpperajal matkates olen saanud arendada kõiki
meeli
- nähtavat silmailu - sügise värviküllus, vee
sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar, verev pihlakas
jne...
- kuuldavat kõrvale - linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin,
lehtede sahin, liikluse hääled jne...
- lõhnavat ninale - rõske metsaaluse lõhn;
sügislillede, puuviljade, mulla, puidu lõhn; veekogu ääres
eriline lõhn jne...
- maitsvat keelele - puuviljad, marjad, juurviljad
- kombitavat käele - puud, lehed, muld, taimed, kivid, vesi
jne...
Looduse õpperada on toonud rühma ellu palju ümberkorraldusi
ja uut. Nii kujundasime koos lastega rühma loodusnurga, milles eksponeeritavad
materjalid on kättesaadavad pidevalt. Seal on välja pandud õpperada
puudutavat ilukirjandust, teatmekirjandust. Lapsed on sinna toonud huvitavaid
leide loodusest. Loodusnurka panime üles "Torisejate" õpperaja
plaani, mida lapsed aitasid kujundada. Lapsed otsivad meelsasti üles
skeemilt tuttavaid kohti ja neile meenub seal nähtu. Välja pandud
looduslikku materjali kasutavad lapsed palju mängus.
Pidevalt on meil väljas ilmavaatluse tabel, mida lapsed täidavad
meelsasti. Olen märganud, et kui varem pandi tähele vaid sademeid
ja päikest, siis nüüd mäekavad lapsed muutusi palju
laiemalt (ilma mõjutusi maapinnal, puudel jne...).
Koostasime loodusvaatluse päeviku, mida täidame rühmaga
koos iga matka lõpus. Seal on ka fotod õpperajast ja vaatluspunktidest
ja laste endi joonistatud pidid. Lapsed saavad ise päevikut lugeda
- päevik on kirjutatud suurte trükitähtedega, uurida herbaariumit.
Olen pannud tähele, et lastele meeldib väga loodusnurgas
luubiga materjale uurida. Lasteaia õuealal on lapsed tulnud minu
juurde huvitava juurika või taimega, küsivad selle kohta. Oleme
määranud taimi ja uurinud kirjandus. Vanemad on mulle öelnud,
et nende lapsed on looduse suhtes muutunud tähelepanelikumaks, uurivamaks.
Märkavad looduses huvitavat ka mujal kui õpperajal. Suhtuvad
hoolivamalt putukatesse. Ma arvan, et looduse õpperada on suutnud
äratada huvi looduse vastu.
Töö looduse õpperajal on mulle õpetanud,
et parim vahend ja keskkond lapse arenguks on loodus. Jõudsin järeldusele,
et looduse õpperada on tõeliselt hea vahend õppekasvatustöös.
Kõike, mida me looduse õpperajal oleme näinud, vaadelnud,
võrrelnud ja tajunud, samuti loodusrajalt kogunud, saame kasutada
kõikides teistes õppetegevustes. Leidsin, et tegin õige
valiku, valides rühma eesmärgiks antud teema. Läbi töötades
seda teemat avastasin, kui palju uusi teadmisi ja ideid, avastamisrõõmu
pakub looduse õpperada ka mulle kui õpetajale.
Loodus on lõppematu inspiratsiooni allikas.
Töö looduse õpperajal on andnud mulle praktilise
kogemuse paljudes minu jaoks seni teoreetilistes väidetes. Praktilise
sisu on saanud väide, et lapsel on tuntud kohas uut avastada ja muutust
märgata kergem, kui tundmatus.
Töö õpperajaga on pakkunud uusi võimalusi
täiustada ja arendada õppekasvatustööd ja tuua uusi
traditsioone rühma ellu.
Kahjuks minu kursusetöö hõlmab ainult sügise
osa kogu aastaringist. On plaan sedasama tööd jätkata talvel,
kevadel ja suvel.
Minu poolt valitud õpperada on kavandatud nii, et minnes
ja tulles rada osaliselt kattub. Soovitan õpperada valida võimaluse
korral nii, et matk kulgeks erinevatel teedel ja vaatluspunktid oleks valitud
läbimõeldult.
Avastasin, et looduse õpperada täidab lasteaia põhiülesandeid
- loob võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks,
kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav
ja keskkonda väärtustav.
- hoiab ja tugevdab lapse tervist ja soodustab tema emotsionaalset,
kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
Soovitan võtta õppekavasse looduse õpperaja.
Tundke rõõmu, avastage, nautige looduse mitmekülgsust,
muutumist looduse õpperajal ja uskuge see kasvatab ja arendab teid
ning lapsi igakülgselt!
1. Alunurm, Aina. 1999. Alushariduse õppekava Loodusõpetuse
aineraamat
2. Eilart, Jaan. 1986. Looduse õpperajad. Tallinn:
Valgus
3. Eisen, Matthias Johann. 1995. Eesti mütoloogia.
Tallinn: Mats
4. Håkan, Pleijel. 1993. Ökoloogia raamat. Tallinn:
HUMA