Pille Volbrück'i kursusetöö teemal
LOODUSE ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS


 

SISUKORD:

SISSEJUHATUS

1. LOODUSÕPETUS

1.1 LOODUS JA LAPS
1.2 PÕHILISED TEGEVUSED LOODUSÕPETUSES
1.3 LOODUSÕPETUSE ÕPPESISU
1.4 LOODUSE ÕPPERADA

2. TÖÖ LOODUSE ÕPPERAJAL

    2.1 "TORISEJATE" RÜHMA LOODUSE ÕPPERADA
    2.2 ESIMESE MATKA EESMÄRGID JA KIRJELDUS
    2.3 TEISE MATKA EESMÄRGID JA KIRJELDUS
    2.4 KOLMANDA MATKA EESMÄRGID JA KIRJELDUS

3. MIDA ANNAB MULLE LOODUSE ÕPPERADA

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS
 
 



 
 
 
 

SISSEJUHATUS
 
 

Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk. Inimene on sellesse võrku tugevasti sisse põimitud. Kui tahame vältida võrgu katkirebimist, on tähtis teada, kuidas on see kootud. Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga, see tähendab selgeks teha, kuidas on võrk ehitatud. (4:6)
Mõistes keskkonnakasvatuse järjest süvenevat tähtsust tänapäeva inimtegevuse juures, olen aru saanud, et keskkonnakasvatust ei ole võimalik teha eraldi, ühe tegevusena. Olen veendunud, et säästlikku suhtumist loodusesse tuleks lapsel kujundada juba maast madalast. Kasvataja eesmärgiks peaks olema looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. Õppetöö peaks toimuma otse looduses, kus antakse lastele teadmisi ja kogemusi. Vahetu kontakt loodusega, matkamine oma kodukoha ümbruses annab selle eesmärgi täitmiseks suurepärased võimalused. Looduses liikumist saab edukalt ühendada looduse vaatlemise, uurimise, säästmise ja kaitsmisega.
Selle teema lahtimõtestamisel pidin tõdema, et minu kui kasvataja töö looduse tutvustamise osas on olnud senini juhuslik, sihipäratu looduse vaatlemine. Loodusõpetuse eesmärkide täitmiseks tekkis vajadus ühendada kogu vastavasisuline töö ühise eesmärgistatud tegevusplaani raamidesse
Eeltoodu viiski mõttele koostada oma rühmale “Looduse Õpperada”. Otsustasin samal teemal kirjutada ka kursusetöö, et leida seos praktika ja teooria vahe, analüüsida oma praktilise töö kogemust ja kasutada saadud materjali igapäevatöös.
Kuna eelkooliealine laps ei tunne veel huvi üksikute ainealade vastu, siis on esmatähtis vaadelda alushariduse sisu integreeritult, st. käsitleda õppesisu ainetevaheliste seoste ja tegevustena. Oma töös tahaksin tutvustada looduse õpperajalt saadud muljete, vaatluste, tulemuste, teadmiste jm. kasutamist seoses kõigi teiste õppetegevustega lasteaias. Käsitlen looduse õpperada kui ühte võimalust aidata last orienteeruda endas, ühiskonnas ja kultuuris, luua ettekujutus ümbritsevas maailmas, toetudes lapse loomulikule huvile tema ümber toimuva suhtes.


1. LOODUSÕPETUS

1.1 LOODUS JA LAPS

Loodus ümbritseb last oma värvide, helide, lõhnadega alates tema sünnist. Mida vanemaks laps saab, seda enam avardub ka kodu mõiste. Õppides tundma kodukoha taimi ja loomi, tajuma eluta looduse ilminguid, elusorganismide ja keskkonna vastastikuseid suhteid, konkretiseerub lapse jaoks abstraktne nõue loodushoiust. Peagi selgub, et nii linnapark kui ka metsatukk, niit ja läheduses asuv veekogu on kellelegi koduks. Laps hakkab mõistma, et viibides looduses on ta samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada pole aga sünnis.
Laps on n.ö looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest ning seetõttu ongi parim vahend ja keskkond lapse arenguks loodus. J. Käis on märkinud, et loodus seisab väljaspool meie vaimu ning hakkab inimesele alles siis olemas olema, kui ta tunnetab maailma. Laps õpib ümbritsevat maailma tunnetama aistingute kaudu. Loodus aga suudabki pakkuda just meeltele: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale, lõhnavat ninale, maitsvat keelele, kombitavat sõrmedele.
Laps õpib kogemuste varal.
 Mida laps kuuleb- Selle ta unustab
 mida laps näeb- seda ta mäletab
 mida laps kogeb- seda ta oskab (1:4)
See tähendab, et anname lapsele võimaluse tunnetada maailma erinevate meeltega ja läbi iseenda kogemuse. Püüame teadmisi ja oskusi hankida uurides, katsetades, meelte abil tajudes ning kinnistada kogetut praktilises tegevuses. Parim viis aru saada ja mõista on ise teha, uurida ja avastada. J.Käis kui isetegevuse propageerija on öelnud, et laps leiab ise mõtte ja tahteergutisi, ise otsib ja püstitab eesmärgi, ise valib vahendeid ja teid oma eesmärgile jõudmiseks.
Loodus kui suur avatud raamat võimaldab lastes arendada rahvus- ja üdkultuurilisi tõekspidamisi. Eestlaste looduse mõtestamine on valdavalt seotud animalistliku kujutlusega, st. kõike nähti elavana, kõike mõisteti hingestatuna. Eestlane elas looduse rütmi ja seaduse järgi. Inimene oli osa loodusest. Loodus oli püha. “Esivanemate usund avab meile vaate nende hingemaailma, me õpime sellest nende ilmavaadet, nende luulelendu, nende arusaamist loodusnähtustes käsitama”. (3:5)
 Esivanemate looduskäsitlust püüame tänapäeval lasteni viia keskkonnakasvatuse kaudu. Keskkonnakasvatus ei tähenda niivõrd uute teadmiste andmist, kuivõrd väärtuste kujundamist. Meie eesmärk on kujundada looduskeskkonnasse säästvalt suhtuvat ja vastutustundlikku isiksust, kes on omaks võtnud postulaadi : loodus on inimese jaoks väärtus. Peaksime au sisse tõstma meie esivanemate jaoks sajandeid toiminud aastaringi rütmilisuse ehk maa sisse ja väljahingmise. Laps peab saada elada looduse rütmi järgi ning seda aitavad tal tunnetada pühad (rahvakalendri tähtpäevad ja mäng. (1:5)



1.2 PÕHILISED TEGEVUSED LOODUSÕPETUSES

Soovime, et iga laps mõistaks- loodus on inimese jaoks väärtus. Kõik me oleme üks väike osa võimsast loodusest, mida tunnetame meeltega ja kogemuste varal. Seepärast on olulisim tegevus looduse ning ümbritseva tunnetamisel uuriv, kogev ja leiutav õppimisviis.
Laps mõistab asju selgemini, kui iga tema käsitlus algab Vaatlusega. Vaadeldes ning teisi meeli kasutades sab laps omandada uusi teadmisi. Kui ta näeb, on ta suuteline astuma sammu edasi ja neid uusi teadmisi seostama oemasolevatega ehk Võrdlema. Lõppfaas on see, kui laps kasutab omandatud teadmisi oma tegevuses/mängus, st. ta Loob.
Põhilised tegevused loodusõpetuses on:
 Vaatlus
 Õppekäik
 Katsed ja uurimused
 Mudelid, kaardid ja plaanid
 Töö
 Matkad ja piknikud
 Teatmekirjandus
J.Käis teoreetiku ja praktikuna on rõhutanud, et laps ei tunne veel huvi üksikute ainealade vastu, esmatähtis on vaadelda alushariduse sisu integreeritult, st käsitleda õppeisu aintevaheliste seoste ja tegevustena.
Integratsiooni e. üldõpetuse põhimõtted on
- Kõik õpetusalad seostatakse üheks tervikuks s.o  teema e. projektiõpe
- Õpetuse keskuseks on vaateõpetus e. kodulugu. Laste kodude lugu ongi kodulugu
- Vaateõpetuse e. kodulaadised teemad valitakse kodukoha elust e. loodusest
- Teema käsitlemise keskus ja laad sõltub sisust.



1.3 LOODUSÕPETUSE ÕPPESISU

   Loodusõpetuse õppesisu koostades on arvestatud kolme põhimõtet
- loodusteadusele on omane uriv, kogev ja leiutav õppimisviis
- loodusõpetus võimaldab eri tegevuste ja teemade ulatuslikku integratsiooni
- loodusõpetus toimib teemaõppe põhimõttel. (1:10)
Seega peaks teemaõpe integreerima neli loodusõpetuse põhisuunda.
 
 

A. Taime ja loomariigi mitmekesisus.

- alustada taimede ja loomede tutvustamist laste kodukohas leiduvate liikide näitel,loomastiku tundmaõppimisel suunata lapsi märkama looduses ka selgrootuid (ussid, teod, putukad);
-  tutvustada teiste kliimavööndite loodust;
- korrigeerida täiskasvanute mõjul kujunenud väärsuhtumist mõningatesse loomadesse (ämblik, vihmauss, konn, maod jne.) Õpetada lapsi suhtuma neisse kartuseta ning ebameeldivustundeta

Õppesisu

- kodukoha puud, põõsad, rohttaimed, seened.
- Taimede grupeerimine erinevate kasutusviiside järgi: Köögiviljad, aedviljad, teraviljad, ravimtaimed, toataimed jms.);
- Kodu – ja metsloomad
- Põhja – ja lõunamaaloomad ning loodus üldtuntud liikide näitel
 
 
 

B. Pidev muutumine looduses

- suunata lapsi nägema muutusi eluta looduses
- jälgida kasvu ja arengut taime – ja loomariigis ;

 Õppesisu

- öö ja päeva vaheldumine,ilmastiku muutused, aastaaegade vaheldumine
- imede areng seemnete idanemisest viljade valmimiseni;
- muutused loomade välimuses ja käitumises nende erinevatel eluetappidel (pesaehitus, järglaste kasv ja areng, vanemate hoolitsus järglaste eest jms.) ning erinevatel aastaagadel.
 
 

C. Elusoganismide omavahelised suhted, nende suhted eluta loodusega, elukeskkonnaga

- anda teadmisi elusorganismide eluks vajalikest tingimustest;
- anda teadmisi eluslooduse mõjust elusoganismidele;
- tutvustada Eestimaale iseloomulikke elukooslusi.

Õppesisu

-    valguse, soojuse, vee, toitainete tähtsusest taimede ja loomade elus;
-    valguse ja varjtaimed, päeva – ja ööloomad;
- sesoonsed muutused taime – ja loomariigis;
- metsa-, niidu-,soo ja veekogu kõige tüüpilisemad esindajad;
- loomade kohastumine ( väliskuju värvus, toitumine, pesitsuse iseärasused jms.) eluks erinevates elukooslustes ja erinevas keskkonnas (maismaa, vesi, õhk, muld );
- taimede ja loomade kohastumine erinevates kliimavööndites.
 
 

D. Inimene ja loodus

- leida koos lastega sarnaseid jooni kõikide elusorganismide (sh. Inimese) elus.
- tõestada lastele igapäevaste näidete varal inimese sõltuvus loodusest;
- suunata laste tähelepanu inimtgevuse mõjule looduses ning arutada selle negatiivsete või positiivsete tulemuste üle.

Õppesisu

- inimese eluring sünnist surmani;
- inimese tervise ja heaolu sõltuvus loodusest: õhk, toit, riietus, eluase, kütus, õhu – ja veenenergia kasutamine,ravimtaimede toime jne;
- aastaaegade vaheldumise kajastamine inimese elus (riietuse eripära, tööd aias ja põllul, laste mängud ja lõbustused õues erinevatel aastaaegadel jms. )
- loodus kui emotsionaalsete ja esteetilite elamuste allikas;
- muinaseestlaste hingestatud looduskäsitlus,sügav austus loodus vastu läbi aegade. Rahvatraditsioonid, kombed, tavad suhetes loodusega. Rahvakalendri tähtpäevad;
- inimene looduse mõjustajana.Inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed aspektid. Looduskaitse. Ökoloogilise mõtlemisviisi kujundamine.



1.4 LOODUSE ÕPPERADA
 

Üks põhilisemaid tegevusi looduses on õppekäigud. Õppekäikude puhul on kõige tähtsam saada uusi kogemusi. Õppekäikude teema sünnib tavaliselt rühmaruumis. Õppekäikudel saadud kogemuste ja kaasatoodud materjaliga jätkatakse tööd lasteaias. Kaasatoodud materjali saab rühmatööna süstematiseerida ja herbariseerida, alustada mingit uurimust, kasutada looduslikke materjale mängus või matemaatikamõisteid kujundades, uurida luubi või mikroskoobi abil pisidetaile jms. (1:8)
Õppekäike saab siduda õpperadadega. Looduse õpperadade teemat käsitles esmakordselt Johannes Käis. Juba 1930. a. Töötas ta välja ulatusliku juhendite ja vaatlusvihikute süsteemi oma vaatlusõpetuse realiseerimiseks. Põhjalikumalt on seda teinud Jaan Eilart oma koondramatus “ Looduse õpperajad “
“ Looduse õpperajad “ on kindla pikkusega, täies ulatuses looduses märgistatud,ettekavandatud vaatluspunktidega ning kättesaadava informatsiooniga varustatd liikumisteed ja – rajad. Nendelt saadav teave tugineb iga piirkonna kõige tavalisema looduse, tema olemuse ja seoste tutvustamisele. (2:7) Pole paika kuhu ei saaks kavandada õpperada. Looduse õpperada ei eelda vaatamisväärsuste olemasolu, vaid avab mitmekülgsete seostele osutamise teel ökosüsteemide olemuse. Sõltuvalt eesmärgist võivad rajad läbida rohkem või vähem kultuuristatud ümbrust ning avada vaadeldava sisu mitmesugusel põhjalikkuse astmel. Õpperaja loodus ei pea traditsioonilislt ilus olema. Ta peab võimaldama huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus. (2;14,15)
Looduse õpperadade mõte on selles, et ühtesid ja samu loodusobjekte on lapsel ei aastaaegadel kergem vaadelda kui võõrast objekti, mida ta peab tundma õppima ning seejärel leidma selle iseloomulikud tunnused aastaajast lähtuvalt; kuid lapsel puudub ju võrdlusvõimalus. Tuntud kohas on uut avastada muutust märgata kergem kui tundmatus. Looduse õpperada kannab endas ka koduloolisuse printsiipi, sest loodusrada peaks asuma lasteaia lähimas ümbruses ning sealt saadav teave peaks tuginema iga piirkonna looduse, tema
 olemuse ja seoste tutvustamisele. Looduse õpperada peaks sisaldama erinevaid elukooslusi (mets, niit, veekogu, põld ) sest siis saame tutvuda nende eluga ning võrrelda seda. Loodusrada võimaldab ka keskkonnakasvatust – tekitab ju nendesamade loodusobjektide vaatlemine lastes n.ö sõbratunde, mis on looduse väärtustamise ja kaitsmise oluline eeldus. (1:9). Õpperaja tõeline sisu avaneb teadliku osutamise kaudu, märkamatu märkamises looduses. (2:8)
Looduse õpperada võimaldab tunnetada, kogeda, uurida ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma. Õpperada seostub kõigi põhitegevustega loodusõpetuses
   - Looduses liikumist saadab möödapääsmatult vaatlus, so. tegevus, mille all mõistame nähtuste ja esemete tunnuste ja detailide märkamist, kindla eesmärgiga tajumist. Vaadeldes arenevad tervikus  taju, mõtlemine ja kõne.
   - Õppekäikudel ja vaatlustel tekib lastel tihtipeale küsimusi, mida saame selgitada lihtsamate katsete ja uurimustega. Siin puutub laps kokku ka luubi, mikroskoobi, termomeetri jm. riistavaraga
   - Loodusõpetuse teemade käsitluse juures saavad lapsed koostada mudeleid, kaarte või plaane
   - töö looduses või/ja loodusnurgas peaks adma lastele tööharjumusi ning kogemusi
   - loodusesse minemist saab siduda matkade ja piknikkudega
- Kui eelnev on seotud loodus vahetu tunnetamisega, ei saa paljusid loodusnähtusi ja objekte otse looduses vaadelda, siis tuleb appi võtta teatmekirjandus.



2. TÖÖ LOODUSE ÕPPERAJAL

2.1 "TORISEJATE" RÜHMA LOODUSE ÕPPERADA

Töötan Rapla Lasteaia "Päkapikk" liitrühmas, mille nimetus on "Torisejad". Laste vanus rühmas on 4-7. a. Olen oma rühmas läbi viinud loodusvaatlusi, katseid ja uurimusi ka eelnevatel aastatel, kuid sihipäratult. Lastele pakkus see vähe, üldistamiseks materjali ei andnud, nad ei osanud ka näha muutusi looduses ega leida seoseid ja põhjusi.
Meie lasteaia käesoleva aasta teema on "Loodus meie ümber". Vastavalt on seatud eesmärgid :
- õpetada tajuma looduse rütme
- tutvustada loomade, taimede elu
- õpetada loodust nautima, kaitsma
- õpetada nägema looduse ilu ja mitmekesisust
- muuta kogu õppeprotsess mänguliseks.
Kõikide nende eesmärkide täitmiseks tunnetasin vajadust ühise eesmärgistatud teemakäsitluse järele. Tõeline leid minu jaoks oli alushariduse õppekava "Loodusõpetuse aineraamatust " loetud looduse õpperada, kui vahend õppekasvatustööks. Otsustasin  koostada ka oma rühmale looduse õpperaja ja läbida see korra igas kuus.

Õpperaja kirjeldus

Raja kavandamisel seadsin eesmärgiks, et ta läbiks võimalikult palju elukooslusi. Õpperaja üldpikkus on 3 km, ta algab ja lõpeb lasteaia õuealal. Õpperaja vaatluspunkte on kümme ja esimesed neist algavad juba lasteaia värava tagant.
Vaatluspunktid
1. Tänav. Võimaldab vaadelda liiklust, läbi viia liikluskasvatust. (tänava ületamine; teeolud; nähtavus erinevatel aastaaegadel, eri ilmaga). Talvel võimaldab vaadelda lume muutumist mitmesuguste tegurite mõjul (sool, liiv, heitgaasid).
2. Ühismajad. Võimaldab vaadelda ühismajade ümbrust ja võrrelda seda eramajade ümbrusega.
3. Eramajad. Köögiviljaaed, iluaed, hekk, viljapuud, marjapõõsad. Võimaldab vaadelda inimeste töid aias erinevatel aastaaegadel, jälgida aastaaegade vaheldumist aias
4. Lehis. Vana nimetusega lehtmänd. Haruldane okaspuu, mis raagub sügisel

5. Jäätmaa. Mahajäetud maa mahajäetud majade ümbruses, mida pole hooldatud (võssakasvanud, niitmata).

6. Tammemägi. Laululava ja looduslik park, kus viiakse läbi kultuuriüritusi (kohalikud laulu - ja tantsupeod, kontserdid jms.). Võimaldab vaadelda lehtpuid, kevaditi kasvab seal palju erinevaid kevadlilli. Talvel saab seal kelgutada ja suusatada. Sügisel ja kevadel on seal hea korraldada spordipäevi, kultuuriüritusi. Seal on hea kuulatada loodushääli.

7. Heinamaa. Võimaldab vaadelda heinamaa taimi, inimeste töid (heinakultuuride kasvatamine, niitmine).

8. Segametsatukk ja metsaalune. Saab vaadelda puid, metsataimi ja metsaalust elu (samblad, samblikud, seened, putukad, ämblikud, ussikesed, kahjurid).

9. Jõeäärne luht. Saab vaadelda taimi luhal. Ilus avar loodusvaade. Meie mängude ja piknikkude pidamise koht.

10.  Jõgi ja sild. Võimaldab kuulata veevulinat, määrata veetaset ja voolusuunda. Saame vaadelda veetaimi, veeloomi, veeputukaid. Seal saame läbi viia katseid veega, mänge kivikeste ja liivaga.

Õpperajal käimiseks töötasime koos lastega välja kokkulepped looduses viibimiseks.
1. Tänaval täidan liiklusreegleid.
2. Looduses võin liikuda vabalt.
3. Olen nähtav õpetajale.
4. Suhtun loodusesse hoidvalt.
5. Hoidun ohtudest.
Oleme need kokkulepped lastega lahti mõtestanud. Nii näiteks "Hoidun ohtudest" reegli juures olen selgitanud veekogudega seotud ohtudest, mürgitaimede, - marjade ja - seentega seotud ohtudest. Olen õpetanud kuidas käituda , et ei juhtuks õnnetusi ja mis juhtub, kui reegleid ei täideta. Vaatame kokkulepped läbi iga kord ennem loodusesse minekut.
Otsustasime, et alati kui me läbime õpperada, vaatleme kõiki vaatluspunkte, aga eri matkadel koondame põhitähelepanu paarile-kolmele objektile.


2.2 ESIMESE  MATKA EESMÄRGID JA KIRJELDUS
 

Esimene õppekäik toimus 20. Septembril. Enne õpperajale minekut püstitasin eesmärgid .
-    Läbida õpperada eesmärgiga jõuda jõe äärde piknikule.
- Mainida kohti mida läbime - tänav, Tammemägi, heinamaa, mets, luht, jõgi.
- Vaadelda ja näha looduse ilu ja värvide rohkust lähemal ja kaugemal.
- Arendada tähelepanu. Mida märkad teel ?
-  Kasvatada lastes hoidvat  suhtumist loodusesse. Prügi koristamine peale pikniku pidamist.
Esimest korda õpperajale minnes pidasime silmas, et laps peaks ise märkama. Püüdsin käituda nagu ideaalkasvataja Ü.Vooglaid'i nägemuses st. olla väliselt passiivne ja sisemiselt aktiivne. Vaatlesime puid lähemal ja kaugemal, imetlesime nende värviderohkust ja ilu, päikesepaistet. Lapsed nimetasid palju värvitoone. Tähelepanu pöörasin tänava ületamisele, liikumisele rivis, sõidutee vasakul poolel. Tammemäel mainisin, et see on koht, kus toimuvad suvel maakonna ja linna kultuuriüritused. Lapsed jutustasid, millal nad siin ise käinud on. Olin varmas tähele panema, mida märkavad lapsed ise. Tammemäel märkasime - prügi ! (lisa 1) Lapsed leidsid, et ei tohi prügi maha loopida. Arutluse käigus jõudsime järelduseni, et inimese toodetud prügi ei kao loodusest ise ega sula loodusesse. Tekkis võimalus rääkida, miks see nii on. Lapsed märkasid maha langenud haaba, mis oli pooleldi kuivanud, pooleldi elus. Metsarajal oli näha, et on tehtud metsaraiet. Tagasi tulles märkasime palju kännuseeni. Tõmbasime ninna metsalõhna. Lapsed leidsid, et õhk lõhnab siin tõesti teisiti, kui linnas. Jõe äärde jõudes pakkus suurt huvi voolav vesi, kivikesed ja hundinuiad. Korjasime huvitavaid kivikesi kaasavõtmiseks. Kohapeal ladusime nendest A- tähte. Kes tahtis, ladus A pulkadest või joonistas liivale pulgaga. Leidsime ümbritsevast loodusest asju ja nähtusi, mille nimetuses leidub A- häälik. Lõpetuseks pidasime pikniku. Rõõm oli näha, et lapsed olid varmad kaasatoodut jagama kaaslastega. Lapsed said vabalt joosta, mängisime "kullimängu". Tagasiteele asudes polnud vaja meelde tuletada, et prügi maha ei jääks. Lapsed jälgisid, et plats oleks sama puhas kui enne meie tulekut. Korjasime kõik prügikotti ja võtsime kaasa.
 Eesmärgid said täidetud.

- läbisime raja täielikult. Kahtlesin algul, kas valitud rada on ikka jõukohane meie rühma kõige pisematele. Kui kõik lapsed heatujuliselt, naerunägudega lasteaeda tagasi jõudsid, polnud mul raja pikkuse ja jõukohasuse kohta enam kahtlusi
- nimetasin kõiki kohanimesid, mis teel ette tulid.
-värviküllust pakkus septembrikuine mets ohtrasti
-lapsed leidsid palju märkimisväärset iseseisvalt
-üle ootuste hästi õnnestus käsitleda looduse risustamise teemat. Lapsed leidsid ise, et inimeste poolt laiali loobitud jäätmed teevad metsaaluse nii koledaks, et keegi ei taha sinna enam minna.



2.3 TEISE MATKA EESMÄRGID JA KIRJELDUS

Teine matk õpperajale toimus 5 oktoobril.
Püstitasin eesmärgid.
- Meenutada nähtut eelnenul käigul ja märgata toimunud muutusi
- Tutvustada ja võrrelda eramajade ja ühismajade ümbrust
- Kuulatada hääli looduses ja tunnetada sügise lõhnu.
- Uurida metsa all elavaid väikesi elusolendeid sambla sees ning kivi all.
- Tuua kaasa looduslikku materjali herbaariumi jaoks.
Vaatlesime tänavat, kus on eramajad ja ühismaja paljude korteritega. Lapsed leidsid, et eramajade ümbrus on ilusam ja puhtam. Järeldasime, et eramajade omanikud on palju rohkem vaeva näinud oma lähima ümbruse eest hoolitsemisel. Vaatlesime puuviljaaeda, marjapõõsaid, köögiviljaaeda. Lapsed teadsid nende nimetusi. Lapsed tundisid sügislilledest saialille, astrit. Vaatlesime krüsanteemi erinevaid sorte. Täpsustasin heki mõistet, selle vajalikkust. Vaatlesime korrastamata jäätmaad, mida ei ole niidetud terve suve. Tutvustasin lehist kui haruldast okaspuud, mis viskab talveks okkad maha. Lapsed märkasid, et okkad on muutunud juba kollaseks. Katsusime lehise okkaid - need olid pehmed, mitte nii torkivad kui kuusel või männil. Tammemäel kuulatasime hääli. Tekitasime vaikuseminuti ja panime tähele, mis hääli kuuleme. Lapsed märkasid linnulaulu, liikluse hääli linna poolt, traktori mürinat. Nuusutasime metsaaluse lõhna. Lapsed leidsid, et on niiske ja värske lõhn. Kasutasin loodusvaatluse raami, et lapse tähelepanu pöörata konkreetsele asjale. Vaatlesime kännuseeni ja sammalt. Lapsed märkasid sambla peal okkaid, lehti, puupuru, putukaid, ämblikku. Uurisime mahakukkunud värsket puukooretükki. Selle mullapoolsel küljel oli palju putukaid, ussikesi kel kõigil oma käigud ja rajad. Vaatlesime ja võrdlesime kaske, haaba, sarapuud üldkuju, lehtede järgi.
Lapsed korjasid kaasa ilusaid lehti. Heinamaal vaatlesime heinamaa taimi- orashein, ristik. Lapsed tundsid kolmeharulist ristikulehte. Märkasid, osad ristikuõied on muutunud roosast pruuniks. Korjasime herbaariumi jaoks kaasa mõned taimed. Jõeäärselt luhalt korjasime kaasa ravimtaimi-rändrohtu. Mängisime liikumismänge. Jõekaldalt veetaimi - hundinuia lehte ja ühte taime, mida me ei tundnud. Määrasime teda rühmas. Viskasime lehte lehekese ja kivi. Määrasime voolusuunda. Katsusime vett. Vesi oli külm. Lapsed panid tähele, et vett on vähem kui eelmine kord- veetase oli langenud. Lapsed tegid
 avastuse-  eelmisel korral käies vastaskaldal olevad talumajad ei paistnud ja leidsid samas põhjuse. Eelmine kord olid puud lehtes ja varjasid vaate ära.

Eesmärgid said täidetud
- Minule oli see üllatav, kui palju mäletasid lapsed eelnevast käigust, kuidas nad tundsid ära juba tuttavad objektid ja kui palju muutusi nad oskasid välja tuua.
- Eramajade ja ühismajade ümbruse vaatlemisel leidsid lapsed seoseid ja tegid järeldusi.
- Kuulatasime hääli ja eristasime neid looduse ja inimese tekitatuteks.
- Suurt huvi pakkus pisikeste elusolendite uurimine loodusvaatluste raami abil. Natuke segas see, et lapsi oli palju. Raami ümber tekkis rüselus. Edaspidi peaks nii detailsete vaatluste jaoks jagunema vähemalt kahte alagruppi.
- Looduslikku materjali tõime kaasa piisavalt. Lapsed kippusid kohati liiga palju korjama. Oleksin pidanud varem rääkima, kui palju tuleb korjata.



2.4 KOLMANDA MATKA EESMÄRGID JA KIRJRLDUS

- Märgata muutusi juba tuttavail objektidel. Meenutada eelnevaid muljeid
- Kuulatada sügishääli, tunnetada lõhnu ja tutvustada tuttavat puud koore järgi
- Võtta kaasa tüve mustri jäljend (frotaaztehnika). Võrrelda haaba, kaske ja sarapuud.
- Kasutada luupi looduse uurimisel.
- Vaadelda sügislinde.
- Pildistada vaatluspunkte.
Nimetasime ära tänavad, mida mööda käisime ja mida ületasime. Vaatlesime lehist. Lapsed panid tähele, et ta on raagunud. Neile tuli meelde, et ta on ainuke okaspuu, mis viskab talveks okkad maha. Kuna lehtpuud olid täielikult raagus, küsisin lastelt, kas nad tunnevad ära meie tuttavad vaadeldud puud ja mäletavad nende nimesid. Lapsed tundsid ära haava sarapuu ja kase. Enamik vastasid, et mäletasid puid asukoha järgi. Kase tundsid ära koore järgi. Tekkis hea võimalus uurida lähemalt puude koort. Võtsime puudelt tüve koore jäljendi frotaaztehnika.st. kinnitasime puutüvele paberilehe ja hõõrusime seda rasvakriidiga. Väga huvitavad tulemused saime sellepärast, et märg puutüvi oli teisele poole paberit ka mustri vajutanud. Huvitav oli mustriproove võrrelda. Metsa all tegime katse - mis kukub valgele paberile, kui puud raputada ? Lapsed uurisid luubi abil ja nimetasid puutükke, kooretükke, okkaid, putukaid, prügi. Vaatlesime ilma. Lapsed nimetasid mitmeid sügisilma tunnuseid- madal taevas, madalad pilved, rõske, niiske, vihmane, päikest pole, jahe, suust tuleb hingeauru. Nimetati vihmapiiskade pladinat, üksikut linnulaulu, puude kohinat.
Ilm pakkus kõiki sügisilma tunnuseid. Algav vihmasabin sundis otsima varju. Pealesurutud pausi ajal oli hea kuulatada sügishääli. Lastele meeldis pori hääl mis tekib poriloigus pläterdamisest. Vaatlesime ilu - ja köögiviljaaeda. Lapsed leidsid, et peaaegu kõik, mida me vaatlesime eelmine kord, on nüüd kadunud. Vihmase ilma tõttu me jõe äärde ei läinud. Lapsed oleksid tegelikult tahtnud minna küll !
 
 

 Eesmärgid said täidetud

- Tuttavatel objektidel oskavad lapsed muutusi märgata iga käiguga üha rohkem
- Kuulatasime hääli, nuusutasime lõhnu.
- Hästi tore oli tüve mustri jäljendi võtmine. Erinevused eri puude koore mustris said nüüd silmaga nähtavaks.
- Luubiga saime uurida nälkjat lehe peal, kännuseente peret, kõike mis kukkus valge paberi peale puu raputamisel. Läbi luubi vaatlemine meeldis lastele väga.
- Ilma vaatlemisel kasutasid lapsed erinevaid omadussõnu.
- Tegime palju fotosid loodusvaatluste päeviku jaoks.



3. MIDA ANNAB MULLE LOODUSE ÕPPERADA

Kui ma võtsin looduse õpperaja rühmateemaks, siis pidasin silmas ennekõike loodusõpetuse eesmärkide täitmist. Kolme kuu jooksul saadud kogemuste põhjal võin aga väita, et loodusmatkade süsteem on pakkunud mulle palju enamat. Looduse õpperajal kogetut ja kogutut olen saanud kasutada kõikides teistes õppetegevustes. Teadmiste, kogemuste, muljete ja tunnete väljendamist võimaldavad elav sõna, kujutav looming, muusika, liikumina, mäng ja töö.
Tooksin ära põhilised tegevusalad aineti.
Emakeel:
- jutustame vaatluse, vestluse põhjal
- jutustame saadud kogemustest
- jutustame plaani, kava järgi
- käsitleme lastekirjandust samal teemal. Luuletusi, lühijutte, pärimuslikke jutte, vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi on hea kasutada otse loodusrajal
- uurime teatmekirjandust valitud teemadel
- dramatiseerime samadel lastekirjandusest valitud teemadel, korraldame lavastusmänge looduses
- häälikuanalüüsis laome sõnu loodusliku materjali kasutades (käbid, kivid, seemned,  jm.)
- liiklusõpetuses vaatleme tänavat, liiklusvahendeid ja - märke, vestleme liikluseeskirjadest ja käitumisest teel
- tervisekasvatuses käsitleme keskkonnakaitse teemat, liigume jalgsi värskes õhus, saame positiivseid emotsioone otse loodusest, käsitleme pidevat teemat "ohud meie ümber"
Matemaatika:
- järjestame, rühmitame, võrdleme, loendame, mõõdame, kaalume, liidame ja lahutame otse looduses ja looduslikku materjali kasutades toas kogu aasta vältel
- korraldame lihtsamaid katseid, teeme mudeleid ja kaarte
Kunstiõpetus:
- joonistame vaadeldud esemeid, nähtusi
- maalime nähtu põhjal
- voolime kaasatoodud materjali vaadeldes ja kompides
- meisterdame looduslikust materjalist
 Liikumine:
- spordime ja liigume värskes õhus
- mängime liikumis- , orienteerumis- ja maastikumänge
Kõik õppetegevused seostuvad koduloo teemades.
 
 

Looduse õpperajal matkates olen saanud arendada kõiki meeli
- nähtavat silmailu - sügise värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar, verev pihlakas jne...
- kuuldavat kõrvale - linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin, liikluse hääled jne...
- lõhnavat ninale - rõske metsaaluse lõhn; sügislillede, puuviljade, mulla, puidu lõhn; veekogu ääres eriline lõhn jne...
- maitsvat keelele - puuviljad, marjad, juurviljad
- kombitavat käele - puud, lehed, muld, taimed, kivid, vesi jne...
 

Looduse õpperada on toonud rühma ellu palju ümberkorraldusi ja uut. Nii kujundasime koos lastega rühma loodusnurga, milles eksponeeritavad materjalid on kättesaadavad pidevalt. Seal on välja pandud õpperada puudutavat ilukirjandust, teatmekirjandust. Lapsed on sinna toonud huvitavaid leide loodusest. Loodusnurka panime üles "Torisejate" õpperaja plaani, mida lapsed aitasid kujundada. Lapsed otsivad meelsasti üles skeemilt tuttavaid kohti ja neile meenub seal nähtu. Välja pandud looduslikku materjali kasutavad lapsed palju mängus.
Pidevalt on meil väljas ilmavaatluse tabel, mida lapsed täidavad meelsasti. Olen märganud, et kui varem pandi tähele vaid sademeid ja päikest, siis nüüd mäekavad lapsed muutusi palju laiemalt (ilma mõjutusi maapinnal, puudel jne...).
Koostasime loodusvaatluse päeviku, mida täidame rühmaga koos iga matka lõpus. Seal on ka fotod õpperajast ja vaatluspunktidest ja laste endi joonistatud pidid. Lapsed saavad ise päevikut lugeda - päevik on kirjutatud suurte trükitähtedega, uurida herbaariumit.

Olen pannud tähele, et lastele meeldib väga loodusnurgas luubiga materjale uurida. Lasteaia õuealal on lapsed tulnud minu juurde huvitava juurika või taimega, küsivad selle kohta. Oleme määranud taimi ja uurinud kirjandus. Vanemad on mulle öelnud, et nende lapsed on looduse suhtes muutunud tähelepanelikumaks, uurivamaks. Märkavad looduses huvitavat ka mujal kui õpperajal. Suhtuvad hoolivamalt putukatesse. Ma arvan, et looduse õpperada on suutnud äratada huvi looduse vastu.



KOKKUVÕTE

Töö looduse õpperajal on mulle õpetanud, et parim vahend ja keskkond lapse arenguks on loodus. Jõudsin järeldusele, et looduse õpperada on tõeliselt hea vahend õppekasvatustöös. Kõike, mida me looduse õpperajal oleme näinud, vaadelnud, võrrelnud ja tajunud, samuti loodusrajalt kogunud, saame kasutada kõikides teistes õppetegevustes. Leidsin, et tegin õige valiku, valides rühma eesmärgiks antud teema. Läbi töötades seda teemat avastasin, kui palju uusi teadmisi ja ideid, avastamisrõõmu pakub looduse õpperada ka mulle kui õpetajale.
 Loodus on lõppematu inspiratsiooni allikas.
 Töö looduse õpperajal on andnud mulle praktilise kogemuse paljudes minu jaoks seni teoreetilistes väidetes. Praktilise sisu on saanud väide, et lapsel on tuntud kohas uut avastada ja muutust märgata kergem, kui tundmatus.
 Töö õpperajaga on pakkunud uusi võimalusi täiustada ja arendada õppekasvatustööd ja tuua uusi traditsioone rühma ellu.
Kahjuks minu kursusetöö hõlmab ainult sügise osa kogu aastaringist. On plaan sedasama tööd jätkata talvel, kevadel ja suvel.
 Minu poolt valitud õpperada on kavandatud nii, et minnes ja tulles rada osaliselt kattub. Soovitan õpperada valida võimaluse korral nii, et matk kulgeks erinevatel teedel ja vaatluspunktid oleks valitud läbimõeldult.
 

Avastasin, et looduse õpperada täidab lasteaia põhiülesandeid
- loob võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav.
- hoiab ja tugevdab lapse tervist ja soodustab tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.
 

Soovitan võtta õppekavasse looduse õpperaja.
Tundke rõõmu, avastage, nautige looduse mitmekülgsust, muutumist looduse õpperajal ja uskuge see kasvatab ja arendab teid ning lapsi igakülgselt!



KASUTATUD KIRJANDUS
 

1. Alunurm, Aina. 1999. Alushariduse õppekava Loodusõpetuse aineraamat
2. Eilart, Jaan. 1986. Looduse õpperajad.  Tallinn: Valgus
3. Eisen, Matthias Johann. 1995. Eesti mütoloogia.   Tallinn: Mats
4. Håkan, Pleijel. 1993. Ökoloogia raamat.  Tallinn: HUMA
 



Kui on küsimusi või kommentaare, siis maili'ge eemees@hotmail.com
Elvis the king productions 2000.