EKL-i vastupidavuskatse (AD) eeskiri

Vastu võetud EKL Juhatuses 10.02.2005, protokoll nr 2
Kinnitatud EKL Volinike Kogus 19.03.2005, protokoll nr 6
Kehtib vastuvõtmise hetkest

Üldosa
Vastupidavuskatse (AD) alusel ei saa vormistada tšempionitiitleid, registreerida näitustel kasutusklassi ning tulemuse olemasolu ei saa pidada aretuserinõudeks.

1. Katse eesmärk.
1.1. Vastupidavuskatse (AD) eesmärk on kontrollida, kas katset läbiv koer on võimeline ettenähtud määral füüsilist koormust taluma ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke.
1.2. Koera kehaehitust arvestades on koormusetaluvuse kontrollimise ainus võimalus jooksukatse. Antud allüür koormab nii siseorganeid, eelkõige südant ja kopse, kui ka liikumisaparaati. Samas ilmnevad ka teised koera omadused – temperament ja visadus.
1.3. Pingutuseta koormusega toimetulekut tuleks käsitleda kehalise tervise ja soovitud iseloomuomaduste näitajana.

2. Korraldamisele ja registreerimisele esitatavad nõuded.
2.1. Vastupidavuskatset (AD) võivad korraldada kõik EKL liikmesorganisatsioonid.
2.2. Vastupidavuskatse (AD) võib läbi viia nii tööpäevadel kui nädalavahetusel.
2.3. Teatis katse toimumise kohta tuleb EKL Koerte Koolitust Koordineerivale Kogule esitada hiljemalt 30 päeva enne katse toimumise päeva. Teatises tuleb näidata katse korraldaja ja kohtunik.
2.4. Vastupidavuskatse (AD) võib vastu võtta vastava katse pädevust omav katsekohtunik või vastupidavuskatse (AD) hindamispädevust omav aretuskontrollikohtunik.
2.5. Suvekuudel (15. juunist kuni 30. septembrini) võib vastupidavuskatset (AD) viia läbi vaid varastel hommikutundidel või hilisel pärastlõunal. Õhutemperatuur ei võiks ületada 22ºC.
2.6. Katsele registreerimisel tuleb koera kohta esitada alljärgnevad andmed:
- nimi (nii nagu see on kantud tõuraamatusse);
- registrinumber;
- sugu;
- sünniaeg;
- eelnevad töökatsete tulemused;
- kasvataja nimi;
- omaniku nimi ja aadress.
2.7. Osavõtt vastupidavuskatsest (AD) on vabatahtlik.
2.8. Koera ja koerajuhi ohutuse eest katse toimumise ajal vastutab osaleja ise.
2.9. Vältimaks lisakoormust koertele peab korraldaja tagama, et vahemaa, mis stardipaigani jõudmiseks läbida on vaja, oleks kõikidele katsest osavõtjatele võimalikult võrdse pikkusega. Koerajuht peab teel katse alguspunkti laskma koeral lõdvestuda.
2.10. Katse läbiviimise ajal on kohtunikul ja osalejatel keelatud alkoholi tarbimine.

3. Katsele lubamine.

3.1. Katsel võivad osaleda koerad, kes on vähemalt 16-kuused, kuid mitte vanemad kui 6 aastat.
3.2. Üks kohtunik võib ühe katse jooksul hinnata kuni 20 koera.
3.3. Osalevatele koertele esitatavad nõuded:
3.3.1. koer peab olema kantud FCI liikmesriigi või FCI lepingulise partnerriigi tõuraamatusse;
3.3.2. koer peab olema täiesti terve ning heas füüsilises vormis.
3.4. Katsel ei või osaleda haiged, ebapiisavas füüsilises vormis, indlevad, tiined või imetavad koerad.
3.5. Katse alguses peab osavõtja teatama hindavale kohtunikule enda ja koera nime; raporteerimise ajal peab koer istuma korrektselt koerajuhi kõrval. Koerajuht peab nõudmisel esitama koera registreerimistunnistuse.
3.6. Kohtunik kontrollib koos korraldajatega osalevate koerte füüsilist seisundit. Koerad, kes jätavad väsinud või loiu mulje, kõrvaldatakse katselt.
3.7. Koerajuht peab ennast kogu katse vältel sportlikult üleval pidama. Eeskirjade tahtliku rikkumisel korral võidakse koer ja koerajuht katselt kõrvaldada. Otsuse katselt kõrvaldamise kohta langetab kohtunik ning see ei kuulu vaidlustamisele.

4. Hindamine ja tulemuste märkimine.
4.1. Eksami lõpus ei anna kohtunik punktidele baseeruvat hinnet, vaid hinnangu sooritusele vormis “sooritanud” või “mittesooritanud”.
4.2. Juhul, kui koer saab katse tulemuseks “sooritanud”, tehakse vastav märge tõuraamatusse. Vastupidavuskatse (AD) sooritamist märgitakse lühendiga “AD”.

5. Maastik.
5.1. Katse tuleb läbi viia võimalikult erineva pinnasega teedel ja tänavatel. Kasutada võib asfalteeritud teid, kruusateid ning sillutamata tänavaid ja teid.

6. Läbiviimine.
6.1. 20 km pikkune distants tuleks läbida kiirusel 12-15 km tunnis.
6.2. Jooksudistants:
6.2.1. Koer peab liikuma lõastatuna normaalses traavis jalgratta kõrval koerajuhi paremal küljel. Vältida tuleb liiga kiiret tempot. Rihm peaks olema piisaval pikk võimaldamaks koeral valida jooksutempoga sobiv sammupikkus.
6.2.2 Kinnitusseadeldiste (“springer”) kasutamine on lubatud. Veidi pingul rihmaga jooksmine (ette kippumine) ei ole viga, küll aga koera pidev maha jäämine.
6.2.3. Peale 8 km läbimist peab tegema 15-minutilise pausi. Puhkepausi ajal peab kohtunik kontrollima, kas mõni koer ilmutab väsimuse tundemärke. Üleväsinud koer eemaldatakse katselt.
6.2.4. Peale pausi tuleb läbida järgmised 7 km ja teha seejärel järgmine 20-minutine paus. Puhkepausi ajal peab koer saama vabalt liikuda. Enne jooksu jätkamist peab kohtunik kontrollima, kas koertel esineb väsimustundemärke või haavandeid käpapadjandeil. Tugevalt üleväsinud koerad ja/või koerad kelle käpapadjandeil on haavandid eemaldatakse katselt.
6.2.5. Peale jooksudistantsi lõpetamist tuleb teha 15-minutine paus. Pausi ajal peab koer saama vabalt liikuda. Kohtunik peab kindlaks tegema, kas koer näitab väsimustundemärke või on ta käpapadjandeile haavandid tekkinud.
6.2.6. Kohtunik ja korraldaja peaksid võimalusel koeri jalgrattal saatma või neile autoga järgnema. Vastavad tähelepanekud iga koera kohta tuleb kirjalikult üles märkida. Nõutav on, et katses osalejaid saadaks auto, võimaldamaks selgelt üleväsinud koeri autoga edasi transportida.
6.2.7. Juhul kui koer näitab üles eriti tugevaid väsimuse tundemärke, ei suuda püsida tempos 12 km/h, vaid vajab tunduvalt rohkem aega, ja/või puudub tal igasugune erksus ja visadus, märgitakse katse tulemuseks “mittesooritanud”.
6.3. Kuulekus:
6.3.1. Jooksudistantsi lõppedes peavad koerajuhid kohtuniku korralduse peale rivistuma (koer peab istuma koerajuhi kõrval).
6.3.2. Iga osavõtja peab kohtuniku korralduse peale sooritama koeraga kõrvalkõnni (IPO 1. astme kõrvalkõnd inimrühmata). Kõrvalkäigu võib teha ka rihmaotsas koeraga (rihm peab olema lõdvalt). Paugukatset ei toimu.