KOERTE
SÕNAKUULELIKKUSE VÕISTLUSTE EESKIRJAD
JA JUHENDID
Eeskirjad ja juhendid on kinnitatud Eesti
Kennelliidu Volinike kogus 29.11.2003 protokoll nr.2
Kehtivad
alates 01.04.2004.a.
Muudetud Eesti
Kennelliidu Nõukogu otsusega 23.02.2011 (muudetud punktid 1, 3.1; eemaldatud punkt 16.3)
muudatused kehtivad vastuvõtmise hetkest
Erivõitjaklassi rahvusvaheliste
sõnakuulelikkuse võistluste eeskirjad on kinnitatud Eesti Kennelliidu Volinike
kogus 29.11.2003 protokoll nr.2
Kehtivad alates 01.04.2004.a.
1. SÕNAKUULELIKKUSE VÕISTLUSTE EESMÄRK
Sõnakuulelikkuse
(edaspidi SK) koolituse eesmärgiks on õpetada koerale meeldivat käitumist ja
sõnakuulelikkust ning koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga.
Eriline tähelepanu SK koolituses on pööratud juhi ja koera vahelisele
kontaktile ning koera soovile alluda käskudele ka siis, kui ta on ilma rihmata
ning juhist eemal.
SK võistluste ja eksamite
eesmärgiks on kontrollida koolituse tulemusi ehk siis koera ja koerajuhi
vahelist koostööd ning koerale õpetatud käitumise taset.
Võistluste
eesmärgiks on samuti saada lisateadmisi koera õppimisvõimest ning koolituse võimalustest
parandada koera sotsiaalset sobilikkust.
Lisaeesmärgiks on
loomasõbraliku ja terve võistlusõhkonnaga koeraharrastuse lisamine.
Sõnakuulelikkuse eksam on võrdväärne eksamiga. Eksami korraldamiseks ja läbiviimiseks kehtivad kõik sõnakuulelikkuse võistlusi reguleeriva eeskirjad ja juhendid.
Eksamil ei toimu osalejate paremusjärjestuse väljaselgitamist.
Eksamite korraldamiseks taotletakse luba vastavalt EKL-i tööeksamite ja -võistluste korraldamise eeskirjade nõuetele ja tähtaegadele.
2. SK VÕISTLUSTE KORRALDAMINE
2.1 SK
võistluseid Eestis võivad korraldada Eesti Kennelliit (edaspidi
EKL) ning EKL-i liikmesorganisatsioonid.
2.2 SK võistluste
korraldamise luba taodeldakse EKL –i koerte koolituse koordineerivalt kogult
(edaspidi EKL KKK).
SK võistlused
korraldatakse ja viiakse läbi vastavalt “EKL-i koerte tööeksamite ja
–võistluste korraldamise eeskirjale” (kinnitatud EKL Volikogus 29.03.2003,
kehtivad alates 01.05.2003) ning SK võistluste korraldamise juhendile.
2.3 SK võistlused
võib korraldada nii iseseisva üritusena kui ka näituste raames.
2.4
Võistlustele registeerimine toimub vastavalt EKL-i koerte tööeksamite ja
–võistluste korraldamise eeskirjale.
Võistlustele
registreerumiseks tuleb tasuda osavõtumaks. Osavõtumaks tagastatakse järgmistel
juhtudel:
-
võistlused
jäetakse ära,
-
koer on
haige või surnud (mõlemal juhul vajalik loomaarsti tõend),
-
koeral on
innaaeg,
-
kui
võistlustele registreeritud koer ei saa osaleda kahel eelnevalt nimetatud
põhjusel, siis võidakse tema asemele võtta teine osamaksu tasunud koer,
-
piiratutud
osavõtjate arvuga võistluste puhul tagastatakse liigselt registreerunutele
osavõtumaksud.
3. OSAVÕTU ÕIGUS
3.1 SK võistlustest võivad osa võtta kõik koerad, kes on vähemalt 10-kuused. Koerad peavad olema vaktsineeritud veterinaarteenistuse ja EKL nõuete kohaselt ning märgistatud (tätoveering, kiip).
Tõutunnistuseta koerte puhul peab eksami või võistluse toimumise päevaks esmakordsest vaktsineerimisest möödunud olema vähemalt 8 kuud.
Koeral on õigus
osaleda võistlustel vaid ühes klassis ja koerajuhil on õigus osaleda vaid ühe
koeraga igas klassis.
Näitusega
üheaegselt toimuvatel võistlustel võistlev koer ei pea tingimata osalema
näitusel.
3.2 Erivõtja
klassis võistlevad koerad peavad olema vähemalt 15 kuused.
3.3
Rahvusvahelistel SK võistlustel saavad osaleda koerad, kes on saanud oma maa
kõrgeimas võistlusklassis vähemalt korra ükskõik millise järgu (erivõitja
klassis). Koerajuht ei pea olema ennem võistelnud oma maa kõrgeimas
võistlusklassis.
Koer, kes on
saanud FCI-i poolt tunnustatud kennelorganisatsiooni SK tšempioni tiitli,
võistleb EVÕI klassis.
3.4
Võistlustel
ei saa osaleda:
·
võtteid
hindava kohtuniku , liikumisjuhi või võistluseid korraldava toimkonna liikmete koerad,
·
haige või
halvas seisukorras olev koer (koeral on nakkushaigus, sügelised, ussid või
teised parasiidid, koer on pime või kurt, jne.),
·
emane koer
innaajal (v.a. rahvusvahelistel võistlustel),
·
emasel
koeral 30 päeva enne ja 42 päeva peale poegimist,
koer, kellele on antud rahusteid,
hormoonravimeid või muid sooritusvõimele mõjuvaid aineid,
·
vaktsineerimata
või nõuetekohaselt märgistamata koer (peale 01.01.2000.a. sündinud koertel
peab olema kas mikrokiip või tätoveering),
·
koer, kes on
silmnähtavalt agressiivne inimeste või teiste koerte suhtes.
4. KOHTUNIKUD
SK võistluseid
võib hinnata kas EKL-i või FCI-i liikmesorganisatsioonide poolt atesteeritud
kohtunik. Soovituslikult võib kohtunik hinnata kuni 6 alg- või avaklassi koera
tunnis, 4 võitja- või erivõitjaklassi koera tunnis, arvestusega, et kohtuniku
tööaeg ei ületa 6 tundi päevas.
Kui hindamisel kasutatakse mitut kohtunikku, siis võistluste
registreerimise taotluses märgitud kohtunik on peakohtunik ning hindab
võistluste kõrgeimat klassi.
Kui võistluste
klassides on nii palju võistlejaid, et tuleb kasutada mitut kohtunikku, siis
jagatakse võtete hindamine kohtunike vahel. Üldmuljet hindavad kõik kohtunikud
ning nende poolt antud punktide summa keskmine annab lõpliku hinde.
5. KORRALDUSTOIMKONNA JUHT, LIIKUMISJUHT JA
RINGIKORRALDAJA
5.1
Korraldustoimkonna juht peab olema SK võistluste reegleid ja juhendeid hästi
tundev ja organiseerimisvõimeline isik.
5.2 Liikumisjuht
peab olema kas kvalifitseeritud kohtunik või liikumisjuhi kursused läbinud
koolitaja.
Liikumisjuhid peavad olema võitja- ja erivõitja klassis, soovitavalt tuleks
kasutada liikumisjuhte ka alg- ja avaklassis.
5.3
Ringikorraldaja peab olema sooritanud SK koolitaja eksami või läbinud ringikorraldaja
kursused.
6. VÕISTLUSTEL KASUTATAV VARUSTUS JA ABIVAHENDID
Korraldustoimkond
peab tagama võistlusplatsil järgmiste blankettide ja varustuse olemasolu:
- eeltäidetud
hindamislehed igale võistlevale koerale,
- varuks mõned
tühjad hindamislehed,
- eeltäidetud
võistluste protokoll,
- tühjad
võistlusraamatud,
- musta-
puna-kollast värvi rosett I järgu saanud võistlusklassi võitjale,
- vajaminevad
äratoomisesemed:
- otstega puidust äratoomisese (hantel)
kahes suuruses (AVA, VÕI),
- metallesemed (hantlid) kahes suuruses
(VÕI, EVÕI),
- 2x2x10 cm puupulkade kuuene komplekt
vastavalt võistlevate koerte arvule ja
varuks veel üks (VÕI, EVÕI),
- 3 otsetega puidust äratoomiseset
(hantlit), kahes erinevas suuruses (EVÕI).
- kohamärgid võtete
sooritamiseks (vähemalt 10 cm kõrgused),
- kaugjuhtimise
käsutabelid,
- hüppetakistus
(1 m laiune ja kõrgune, 10 cm kaupa reguleeritava kõrgusega),
- võistluste
eeskirjad ja juhendid, mis peavad olema võistlusplatsil kõigile kättesaadavad.
7. VÕISTLUSTE TULEMUSED
7.1 Tulemuste kontroll
Korraldustoimkonna
juht kontrollib hindamistulemuste arvestamise õigsust. Samuti kontrollib ta
hindamistulemuste kandmist võistluste protokolli, koerte hindamislehtedele ning
võistlusraamatutesse ning annab need siis edasi kohtunikule.
Kohtunik kinnitab
allkirjaga tulemused hindamislehtedel ja võistlusraamatutes ning allkirjastab
protokolli.
7.2 Tulemuste saatmine
Korraldustoimkond
peab saatma kohtuniku poolt kinnitatud
protokolli ja koerte hindamislehed EKL-i ühe nädala jooksul peale võistluste
lõppemist.
8. VÕISTLUSKLASSID, TULEMUSED, MEDALID
8.1 Võistlusklassid
Algklass = ALG
Koertele, kes ei
ole varem võistelnud.
Viimane võistlus ALG-s on kolmanda I järgu saavutamisel.
Avaklass =AVA
Koertele, kes on
saavutanud ühe I järgu ALG klassis.
Viimane võistlus
AVA-s on kolmanda I järgu saavutamisel.
Võitjaklass =
VÕI
Koertele, kes on
saavutanud ühe I järgu AVA klassis.
Viimane võistlus
VÕI-s on kolmanda I järgu saavutamisel.
Erivõitjaklass
=EVÕI
Koertele, kes on
vähemalt 15 kuu vanused ning on saavutanud ühe I järgu VÕI -s.
EVÕI võistlustele
võib taotleda rahvusvahelise võistluse õigusi.
Kui
koer on saavutanud mingis võistlusklassis I järgu, võib ta võistelda selles
võistlusklassis edasi. Viimast korda võisteb koer antud võistlusklassis, kui ta
saavutab kolmanda I järgu (v.a. EVÕI). Kui koer on võistelnud juba korra
kõrgemas võistlusklassis, siis ei saa ta enam osaleda madalama klassi
võistlustel.
8.2 Tulemused
Algklass = ALG
160 - 200 punkti I järk
140 - alla 160
punkti II järk
100 – alla 140
punkti III järk
Avaklass =AVA
160 - 200 punkti I järk
140 - alla 160
punkti II järk
100 – alla 140
punkti III järk
Võitjaklass =
VÕI
256 – 320 punkti I järk
224 – alla 256
punkti II järk
192 – alla 224
punkti III
järk
Erivõitjaklass
=EVÕI
256 – 320 punkti I järk
224 – alla 256
punkti II järk
192 – alla 224
punkti III järk
8.3 Medalid
SK võistluste
medalid:
Pronksmedal- saab koer, kes on saanud SK võistlustel
ALG klassis kolm korda I järgu, millest vähemalt kaks on erinevatelt
kohtunikelt;
Hõbemedal – saab koer, kes on saanud SK võistlustel
AVA klassis kolm korda I järgu, millest vähemalt kaks on erinevatelt
kohtunikelt;
Kuldmedal – saab koer, kes on saanud SK võistlustel
VÕI klassis kolm korda I järgu, millest vähemalt kaks on erinevatelt
kohtunikelt;
Tamme okstega raamitud kuldne medal- saab koer, kes on saanud SK
võistlustel EVÕI klassis kolm I järku, millest vähemalt kaks on erinevatelt
kohtunikelt.
Koerale ei anta medalit juhul, kui ta alustab võistlemist kõrgemas
võistlusklassis enne kolme I järku saavutamist madalamas klassis.
9. AUNIMETUSED
Aunimetus
Eesti Sõnakuulelikkuse Tšempion (EST SK CH)
Koer saab EST SK
CH aunimetuse, kui ta on saanud kolm I järku EVÕI klassis kahelt erinevalt
kohtunikult ning vähemalt hinde “2” välimiku näitusel.
Välismaine koer
saab aunimetuse Est SK CH, kui ta on oma maa SK tšempion aunimetus ning ta saab
I järgu EVÕI klassis Eestis.
Rahvusvaheline
SK serifikaat C.A.C.I.OB
Rahvusvahelistel
SK võistlustel antakse võitvale koerale (kahe mundiga, kui on tegu isase
koeraga) C.A.C.I.OB, kui ta saavutab esikoha ja paremuselt teine koer saab
reserv C.A.C.I.OB-i.
Rahvusvaheline
SK tšepmion
Rahvusvahelise SK tšempionitiitli saamiseks peab koer saama 2
C.A.C.I.OB-it kahest erinevast riigist ja vähemalt ühe hinde “väga hea”, olles
ise vanem kui 15 kuud, FCI ametlikult koeranäituselt. Samas peab kahe
C.A.C.I.OB-i vahe olema vähemalt 1 aasta ja 1 päev.
10. VÕISTLUSPLATS
Võistlusplatsi
suurus on umbes 30 x 40 meetrit. Võistlusplats peab olema selgelt piiritletud,
kuid nii, et koera lahkumine väljakult ei ole takistatud.
Võistlusplatsi pind peab olema piisavalt tasane (liiv, asfalt, lühike muru,
vms), nii et koerad ja nende juhid saaksid vabalt liikuda.
Võistluste hindav kohtunik peab võistlusplatsi heaks kiitma.
11. VÕISTLUSTE KULGEMINE JA VÕISTLUSTE ERIMÄÄRUSED
11.1 Võistluse algus ja võtete sooritamise algus
Võistlus algab
võistluspaarile (koerajuht + koer) hetkest, kui koerajuht on teatanud
ringikorraldajale oma kohalolekust.
Võtete
sooritamine algab võistluspaari sisenemisega võistlusplatsile.
Kohtunik või
liikumisjuht annab loa võtete sooritamiseks.
11.2 Erimäärused
Pöörded
liikumistel on 90 või 180 (täispööre) kraadi.
Juudetulemis- ja
äratoomisvõtete puhul võib koer istuda kas koerajuhi kõrvale või ette, kust ta
peale käsku peab minema kiiresti põhiasendisse.
Kui eeskirjades
ei öelda teisiti, siis võte algab ja lõpeb põhiasendis s.t. koer istub
koerajuhi vasakul küljel.
Loomulike
vajaduste rahuldamine võtte sooritamise ajal põhjustab antud võtte hindamise
mitte sooritatuks ning kui see toimub võtete sooritamise vahelisel ajal, siis
alandatakse üldmulje hinnet 4 punkti võrra.
Võtete
sooritamise käsusõnad on näitlikud, võib kasutada ka teisi sõnu, kuid need
peavad olema ühesõnalised.
Võtete
sooritamise ajal ei või koerajuht patsutamise ega silitamisega innustada koera.
Koeral tohib olla
kaelas ainult sile nahkne - või kettrihm.
Kui võistlused
toimuvad näituse raames, tuleb võtta arvesse koerte esinemist näituse ringides.
Näitusel osalevate koerte võistlusjärjekord tuleb varakult kohtunikuga kooskõlastada.
11.3 Võtete sooritamise katkestamine ja
eemaldamine võistlustelt
Kohtunik võib
katkestada selgelt oskamatu koera võistlemise.
Katkestamise
põhjusteks võivad olla veel näiteks koera vigastus, häiriv haukumine, koera
väljumine koerajuhi kontrolli alt või selge võtete sooritamise mittetahtmine.
Kui kohtunik
eemaldab koera võistlustelt, siis kaotab koer kõik saadud punktid võtete
sooritamise eest.
11.4 Käitumine võistlusplatsil
Võistlustel peab
järgima korraldustoimkonna juhiseid ja kohtunikult või liikumisjuhilt saadud
korraldusi ning käituma laitmatult kogu võistluse kulgemise aja.
Kui
võistluspaigas olev isik käitub sobimatult, näiteks tarvitab alkoholi, arvustab
kohtunikku, karistab oma või võõrast koera või käitub muul moel sobimatult,
siis teeb kohtunik talle selle eest hoiatuse. Kui tegemist on aga võistleva
koerajuhiga, siis eemaldab kohtunik ta võistlustelt.
Võistlustelt
eemaldatud osavõtja kaotab kõik võistlusel saavutatud tulemused.
Võistleja
võistlustelt eemaldamise kohta peab kohtunik tegema ettekande
korraldustoimkonnale, kes edastab selle EKL KKK-le. EKL KKK võib teha
ettepaneku võistlejale tähtajalise
võistluskeelu määramiseks, mille kinnitab EKL-i juhatus.
11.5 Koerajuhi kohustused
Koerajuht peab
järgima eeskirju ja kohtunikult või liikumisjuhilt saadud korraldusi. Koera
karistamine on keelatud.
Koerajuht
vastutab koera poolt tekitatud kahjude eest. Maiuspalad ja mänguasjad nagu
pallid ja muu on võistlusplatsil keelatud.
Äratundmiseseme
andmine koerale suhu või nuustamiseks
on keelatud.
Koera tahtlik
puudutamine võtte sooritamise ajal võib põhjustada võtte tunnistamise mitte
sooritatuks.
Võtte sooritamise
ajal ei tohi koerajuht patsutada ega ergutada muul viisil koera, iga võtte
lõpus on vaoshoitud koera kiitmine lubatud.
Juht ei tohi
võtte ajal kasutada kõrvalist abi.
Võtete vaheajal
peaks juht hoidma koera oma vasakul poolel.
Kui koerajuht
eelistab hoida koera jalutusrihma võtte ajal nähtaval kohal, peab see rippuma
ümber tema kaela või üle vasaku õla ning olema kinnitatud koerajuhi parema
külje peal.
11.6 Koera
käitumine
Kui koer üritab
võistluspaigas pureda kas inimesi või teisi koeri, eemaldatakse ta
võistlustelt.
12. EBAÕIGLANE SEGAMINE VÕISTLUSTE AJAL
ALG klassis
võidakse lubada võtet korrata , kui võtte sooritamist mõjutab kõrvaline segaja.
AVA-, VÕI- ja
EVÕI klassides lubatakse võtet uuesti sooritada ainult siis, kui segaja on
osavõtja suhtes ebaõiglane.
13. SK VÕISTLUSTE VÕTTED JA HINDED
|
Algklass |
|
Koefitsent |
Punktid |
|
|
1. |
Ligipääsetavus |
1 |
10 |
|
|
|
Grupis lamamine |
3 |
30 |
|
|
|
Liikumine
kõrval rihma otsas |
2 |
20 |
|
|
|
Liikumine
kõrval ilma rihmata |
4 |
40 |
|
|
|
Lamama minek
liikumise pealt |
2 |
20 |
|
|
|
Juurdetulemine |
3 |
30 |
|
|
|
Seisma jäämine
liikumise pealt |
2 |
20 |
|
|
|
Tõkke ületamine |
2 |
20 |
|
|
|
Üldmulje |
1 |
10 |
|
|
Kokku: |
20 |
200 |
||
|
Avaklass |
Koefitsent |
Punktid |
||
|
1. |
Grupis lamamime |
3 |
30 |
|
|
2. |
Liikumine
kõrval ilma rihmata |
2 |
20 |
|
|
3. |
Lamama minek
liikumise pealt |
2 |
20 |
|
|
4. |
Juurdetulemine
koos seismise peatusega |
3 |
30 |
|
|
5. |
Seisma jäämine
liikumise pealt |
2 |
20 |
|
|
6. |
Eseme
äratoomine |
2 |
20 |
|
|
7. |
Kaugjuhtimine |
3 |
30 |
|
|
8. |
Tõkke ületamine |
2 |
20 |
|
|
9. |
Üldmulje |
1 |
10 |
|
|
|
Kokku: |
20 |
200 |
|
|
Võitjaklass |
|
Koefitsent |
Punktid |
|
|
1. |
Grupis lamamime |
4 |
40 |
|
|
2. |
Liikumine
kõrval ilma rihmata |
3 |
30 |
|
|
3. |
Istumine
liikumise pealt |
3 |
30 |
|
|
4. |
Juurdetulemine
koos seismise ja lamamise peatustega |
4 |
40 |
|
|
5. |
Saatmine ruutu
ja juurdetulemine |
4 |
40 |
|
|
6. |
Eseme toomine
koos hüppega üle tõkke |
2 |
20 |
|
|
7. |
Metalleseme
toomine |
2 |
20 |
|
|
8. |
Eseme
äratundmine ja toomine |
4 |
40 |
|
|
9. |
Kaugjuhtimine |
5 |
50 |
|
|
10. |
Üldmulje |
1 |
10 |
|
|
|
Kokku: |
32 |
320 |
|
|
Erivõitjaklass |
Koefitsent |
Punktid |
|
|
1. |
Grupis istumine
2 min |
3 |
30 |
|
2. |
Gupis lamamine
4 min häiritud olukorras |
2 |
20 |
|
3. |
Liikumine
kõrval ilma rihmata |
3 |
30 |
|
4. |
Seismine,
istumine ja lamamine liikumise pealt |
3 |
30 |
|
5. |
Juurdetulemine
koos seismise ja lamamise peatustega |
4 |
40 |
|
6. |
Saatmine märki,
ruutu ja juurdetulemine |
4 |
40 |
|
7. |
Eseme toomine
eri suundadest |
3 |
30 |
|
8. |
Metalleseme
toomine koos hüppega üle tõkke |
3 |
30 |
|
9. |
Eseme
äratundmine ja toomine |
3 |
30 |
|
10. |
Kaugjuhtimine |
4 |
40 |
|
Kokku: |
32 |
320 |
|
Erivõitjaklass
EVÕI klassi võtted
sooritatakse kehtivate FCI-i
poolt kinnitatud rahvusvaheliste SK
võistluste reeglite järgi.
Punktid
Võtete
sooritamise eest antavad punktid on 0, 5 ,5.5, 6, 6.5, 7, 7.5, 8, 8.5, 9, 9.5
ja 10.
Võistlusraamatusse
märgitakse koera iga ametlikul SK võistlusel osalemine ning saadud tulemus.
EVÕI klassis, kui 2 või rohkem koera lõpetavad võistluse ühesuguse
punktide summaga, arvestatakse kokku 12.3, 12.5 ja 12.6 võtete punktid. Suurima
punktide summaga koer on võitja. Kui nendegi võtete punktide summa on võrdne, siis
lähevad nimetatud võtted kordamisele.
14. ERIMEELSUSED JA KAEBUSED
Erimeelsuste või
kaebuste tekkimisel tuleb esitada kirjalik protest võistluse
korraldustoimkonnale.
Sündmuste puhul,
mis viitavad eeskirjade rikkumisele kohtuniku poolt, võib teha protesti.
Protest tuleb esitada kirjalikult EKL-i Kohtunike Kogu Eestseisusele ning
sellel peavad olema protesti esitaja allkirjale lisaks veel kahe tunnistaja
allkirjad.
Protest tuleb
esitada hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul peale toimunut.
15. EESTI SK
MEISTRIVÕISTLUSED
Eesti SK meistrivõistluseid korraldatakse vastavalt EKL-i „Koerte tööeksamite ja –võistluste
korraldmise eeskirjale“.
Osaleda võivad
koerad, kes on saavutanud vähemalt ühe, ükskõik millise järgu EVÕI klassis.
Osavõtvate koerte
arvu võib piirata.
Eelmise aasta Eesti
meistril on vaieldamatu õigus võistlustel osaleda ning osalemine on talle
tasuta.
16. SK VÕISTLUSTE EESKIRJADE JA JUHENDITE MUUTMINE
16.1 Käesolevate SK võistluste eeskirjade muutmise
õigus on EKL Volinike kogul.
16.2 SK võistluste juhendite muutmise õigus on EKL
juhatusel.
Lisad: