|  Esileht  |   Kunstnike elulood  |   Kunstikultuuri sündmused  |   Galerii  |   Testid  |   Lingid  |
  |  Kasutusjuhend  |   Otsing  |   Foorum  |   Saada kiri  |  
KUNSTNIKE ELULOOD
MAAL JA GRAAFIKA
Oskar Georg Adolf Hoffman (1851-1912)
Johann Köler (1826-1899)
Paul Raud (1865-1930)
Kristjan Raud (1865-1943)
Ants Laikmaa (1866-1943)
Konrad Mägi (1878-1925)
Aleksander Promet (1879-1938)
August Jansen (1881-1957)
Roman Nyman (1881-1951)
Aleksander Tassa (1882-1955)
Nikolai Triik (1884-1940)
Johannes Greenberg (1887-1951)
Paul Burman (1888-1934)
Aleksander Uurits (1888-1918)
Peet Aren (1889-1970)
Günther Reindorff (1889-1974)
Villem Ormisson (1892-1941)
Oskar Kallis (1892-1918)
Ado Vabbe (1892-1961)
Arnold Akberg (1894-1984)
Nikolai Kummits (1897-1944)
Eduard Viiralt (1898-1954)
Eduard Ole (1898-1995)
Aleksander Vardi (1901-1983)
Karl Pärsimägi (1902-1942)
Adamson-Eric (1902-1968)
Johannes Võerahansu (1902-1980)
Kaarel Liimand (1906-1941)
Andrus Johani (1906-1941)
Hando Mugasto (1907-1937)
Eerik Haamer (1908-1994)
SKULPTUUR
August Weizenberg (1837-1921)
Amandus Adamson (1855-1929)
Jaan Koort (1883-1935)
Anton Starkopf (1889-1966)
Ernst Jõesaar (1905-1985)
ARHITEKTUUR
Välismaa arhitektid
Karl Burman (1882-1965)
Herbert Voldemar Johanson (1884-1964)
Olev Siinmaa (1884-1948)
Edgar Johan Kuusik (1888-1974)
TARBEKUNST
Jaan Koort (1883-1935)
Eduard Taska (1890-1942)
Adamson-Eric (1902-1968)
  Kristjan Raud (1865-1943)                                  Test harjutamiseks Prindi   
Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda.
Ta alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias ja peale seda Saksamaal, elas 1904-1914 Tartus ning seejärel Tallinnas. 1904 asutas ta oma kunstistuudio.
Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos.

Olles Eesti Muuseumi Ühingu asutajaliige, oli Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseeriana.


Kristjan Rauda huvitas Arnold Böcklin, kes käsitles mütoloogilisi, fantastilisi ja allegoorilisi teemasid realismilähedases stiilis. Saksa, eriti Müncheni sümbolistid arendasid sellist temaatikat edasi, kuid kasutasid tihti ka juugendlikku, stiliseeritud vormi. Kristjan Raud suundus filosoofiliste teemade inimlikku eksistentsi üldistavate kujundite otsingule. Selle tulemuseks olid näiteks temperamaal ”Puhkus rännakul” (1905) ning söejoonistuste tsükkel ”Inimene ja öö” (1907-1909), kus on delikaatselt ühendatud üksik ja üldine, maine ja taevane. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel.

Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone.

19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid.

Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli eepos «Kalevipoeg». Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Kristjan Raua teostes pääses valitsema pidulik, ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad, ilmnes filosoofiline alltekst. Erilise selgusega avaldub tema suurejooneline laad ”Kalevipoja ” juubeliväljaandele, mis ilmus 1935.aastal, loodud teostes ”Linnuse ehitamine” ja ”Kalevipoja surm”, temperamaalides ”Kalev kosjas” (1933), ”Ohver” (1935) ja ”Pesu” (1937) Kristjan Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi.

Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel, Tallinnas nimeka eesti arhitekti Herbert Johansoni poolt 1920-ndate lõpul projekteeritud väikeses elamus. See rahvusromantilises stiilis maja oli kunstnik Kristjan Raua kodu 1929. aastast surmani. Majamuuseumis on avatud püsiekspositsioon Kristjan Raua loomepärandist. Täielikult on taastatud elutuba ja ateljee.

Majamuuseum




Kristjan Raua kohta:
  • Kangro-Pool, R. Kristjan Raud. 1961.
  • Viiroja, L. Kristjan Raud 1865-1943. Looming ja mõtteavaldused. 1981.
  • Kristja Raua Majamuuseumi kodulehekülg http://www.ekm.ee/kristjan_raua/.

Kristjan Raud Kristjan Raud

Puhkus rännakul
Puhkus rännakul. 1905. Tempera.

Laotus
Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö". u.1907-1909.Tušš. Guašš.

Viru vanne
Viru vanne. 1928-1938. Guašš, süsi.

Ohver
Ohver. 1935. Tempera, lõuend.

Kalevipoeg kivi heitmas
Kalevipoeg kivi heitmas.

Kalev kosjas
Kalev kosjas.1933.

Kalevipoeg põrgu väravas
Kalevipoeg põrgu väravas. 1935.

Kalevipoja surm
Kalevipoja surm. 1935.

     Anu Kurm  kurmanu@hot.ee
Copyright ©