|  Esileht  |   Kunstnike elulood  |   Kunstikultuuri sündmused  |   Galerii  |   Testid  |   Lingid  |
  |  Kasutusjuhend  |   Otsing  |   Foorum  |   Saada kiri  |  
KUNSTNIKE ELULOOD
MAAL JA GRAAFIKA
Oskar Georg Adolf Hoffman (1851-1912)
Johann Köler (1826-1899)
Paul Raud (1865-1930)
Kristjan Raud (1865-1943)
Ants Laikmaa (1866-1943)
Konrad Mägi (1878-1925)
Aleksander Promet (1879-1938)
August Jansen (1881-1957)
Roman Nyman (1881-1951)
Aleksander Tassa (1882-1955)
Nikolai Triik (1884-1940)
Johannes Greenberg (1887-1951)
Paul Burman (1888-1934)
Aleksander Uurits (1888-1918)
Peet Aren (1889-1970)
Günther Reindorff (1889-1974)
Villem Ormisson (1892-1941)
Oskar Kallis (1892-1918)
Ado Vabbe (1892-1961)
Arnold Akberg (1894-1984)
Nikolai Kummits (1897-1944)
Eduard Viiralt (1898-1954)
Eduard Ole (1898-1995)
Aleksander Vardi (1901-1983)
Karl Pärsimägi (1902-1942)
Adamson-Eric (1902-1968)
Johannes Võerahansu (1902-1980)
Kaarel Liimand (1906-1941)
Andrus Johani (1906-1941)
Hando Mugasto (1907-1937)
Eerik Haamer (1908-1994)
SKULPTUUR
August Weizenberg (1837-1921)
Amandus Adamson (1855-1929)
Jaan Koort (1883-1935)
Anton Starkopf (1889-1966)
Ernst Jõesaar (1905-1985)
ARHITEKTUUR
Välismaa arhitektid
Karl Burman (1882-1965)
Herbert Voldemar Johanson (1884-1964)
Olev Siinmaa (1884-1948)
Edgar Johan Kuusik (1888-1974)
TARBEKUNST
Jaan Koort (1883-1935)
Eduard Taska (1890-1942)
Adamson-Eric (1902-1968)
  Ants Laikmaa (1866-1943)Prindi    
Ants Laikmaa (kuni 1935 Hans Laipman) sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Akadeemia aga teda piisavalt ei köitnud ja õpingud jäid lõpetamata. Rohkem huvitas teda muu kunsti- ja seltsielu. Ta külastas Müncheni ja Viini kunstnäitusi ja 1900. aastal Pariisi maailmanäitust. A. Laikmaa töötas pastelltehnikas ja tõi selle sajandi algul Eesti maalikunsti impressionistliku vahetu lähenemise ning värviheleduse.

A. Laikmaa maalis peamiselt maastikke ja impressionismimõjulisi psühholoogilisi portreid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. 1904. aastal maalis ta Marie Underi portree ja eesti talurahvatüüpe "Vana Aitsam" ja "Vigala taat". A. Laikmaa kujundas 20. sajandi esikümnenditel Eesti kunsti traditsioone, jäädes põhiolemuselt realistiks, kuid impressionistliku varjundiga.

Sajandi algul oli poliitiliselt aktiivne ja pühendas kogu järgneva loomingulise elu eesti rahva huvide ja kunstikultuuri arendamisele. Austatud kunstipedagoogi ja -kriitikuna pidas ta 1903-1932 Tallinnas populaarset ateljeekooli, kus õppis hulga tuntud eesti kunstnikke. Korraldas kunstinäitusi ja organiseeris Eesti Kunstiseltsi (1907) olles Eesti rahvusliku kunsti teerajaja. Oli innukas vanavara koguja ja Eesti Rahva Muuseumi (1909) mõtte üks algatajaid.

Aastatel 1910-13 sooritas Laikmaa oma välismaareisi, peatudes pikemalt Itaalias, kus veetis 1911. aasta Capri saarel ja kuhu naasis veelkord 1912 peale oma Tuneesia matka. Pagendus- ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali. Postimpressionismi mõjul muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad "Mia Donna" (1910), "Itaalia poisike" ja "Araablane" (1911).

1913-32 tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud, neis tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist.

A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932 sulges Laikmaa ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Seal jätkas A. Laikmaa realistlike portreede ja maastikumaalide loomist ning avaldas memuaare. Maastikumaalidest on silmapaistvamad "Viljapõld tuulikuga" (1934) ja "Talvemaastik" (1938).

Päris valmis talu ei saanudki — Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki (hauasammas 1956, Juhan Raudsepp).

Kunstniku majamuuseum avati 1960. aastal. Siin asub Laikmaa viis originaaltööd, lisaks taieseid tema õpilastelt.

Majamuuseum




Ants Laikmaa kohta:

Ants Laikmaa Ants Laikmaa

Marie Underi portree
Marie Underi portree. 1904. Pastell, paber.

Talutüdruku portree
Talutüdruku portree.

Itaalia poisike
Itaalia poisike. 1911.

Carl Robert Jakobsoni portree
Carl Robert Jakobsoni portree. 1920. Pastell, paber.

Lydia Koidula portree
Lydia Koidula portree. 1924. Pastell, paber.

Talutüdruku portree
Talutüdruku portree.

Talumotiiv Läänemaalt
Talumotiiv Läänemaalt.

Talvemaastik
Talvemaastik.

     Anu Kurm  kurmanu@hot.ee
Copyright ©