|
Laura Läte
ESTONIA, Tallinn
+372 56481696
kennelfd@hotmail.com
|
C
avalier
King
C
harles
Spanjel.
Vähesed
koeratõud võivad uhkustada oma sajandeid vana minevikuga.
Tõepoolest ulatub Cavalieride – väikeste toy spanjelite
ajalugu juba XIII sajandisse. Tegelikult võib öelda, et
cavalieril on isegi kaks ajalugu, milledest üks algab
kaugelt
sajandite tagant, teine aga XX sajandi algusest.
Loomulikult ei ole võimalik ajaloo sügavustest nende
kenade koerakeste täpset päritolu kindlaks teha.
|
Tizian
Eleonora Gonzaga (1536-38)
Antonio Moro -
Mary and Philip (1554) |
Kõige huvitavam
teooria viib meid tagasi juba aastasse
900 a.d. kui Hiina imperaator saatis
kingituseks kaks “Pekinglast” Dalai
Lamale Lhasas. Usutakse, et need kaks
koera on aluse panijateks Toy spanjelite
tõule. Spanjelid rändasid Portugali
maadeavastajate laevadel Hispaaniasse,
kust nad hiljem ka Inglismaale jõudsid.
Täiesti kindel on aga see, et cavalier
ehk kääbusspanjel oli Inglismaal süle-
ja õukonnakoerana olemas juba XVI
sajandi keskel. Selles annavad
tunnistust tolle aja
renessans-kunstnikud Tiziano Vecelli
(1477-1576) ja kasvõi Antonio Moro
(1517-1576) oma õlimaaliga -kuninganna
Mary I Hispaania kuningas Philipiga,
kellede jalge ees on kaks toy-spanjelit
(1554). Inglise kuningas Henry VIII (1491–1547)
andis välja dekreedi, millega võeti väikesed daamide
lemmikud,
toy-spanjelid, õukonda.
|
|
Tizian - kaheaastase Clarissa Strozzi portree
(1542) |
Pärast Mary
Stuarti hukkamist 8. veebruaril
1587.
 leiti tema kleidivoltidesse peitu
pugenud pisikene must-valge toy spanjel.
Jutkui loomuliku jätkuna tundub, et ka
kuningas Charles I
 oli 1648. aastal
Carisbrooki kindluses vangis koos
toy-spanjeliga ning seesama koer saatis
kuningat kui ta aasta hiljem
hukati. Selle koera nimeks oli “Rouge” |
|
Päris täpselt on
raske öelda, millised need koerad siis välja nägid. Vanu
maale appi võttes on võimalik mingi ettekujutus luua.
Väga kenasti on kääbusspanjele kujutanud oma maalidel
Tizian. Nimetatakse
rida kuulsaid kunstnikke, kes kõik on oma maalidel
kujutanud cavaliere: Watteau, E.H. Landseer, G.Romney,
Antony van Dyck.
|
Antony van Dyck -
Charles I lapsed (1635)
|
Van Dyck on teinud kaks maali noorest
kuningas Charles II (1630-1685), kus on ka pisikesed toy
spanjelid. 1635. aastal maalitud pildil liputavad
kuningas Charles I (1600-1649) laste ees saba kaks
väikest koera. 1637. aastal tehtud pildi
peale on poole kehaga sattunud ka üks kääbusspanjel. Nii
kui neil erinevate kunstnike maalidel näha on, ei olnud
koerad päris niisugused kui oleme neid harjunud nägema
tänapäeval. Nende nina oli pikem ja peenem, karv lühem,
kõrvad polnud nii pikad.
|
Antony van Dyck -
Charles I lapsed (1637) |
|
|
|
|
 |
Cavalier ja Charles II olid lahutamatud. Muidugi
oli lossis ka palju teist tõugu koeri ringi
jooksmas aga Charlesi lemmikuteks olid just
pisikesed kääbusspanjelid. Räägitakse, et noor
kuningas jättis unarusse isegi pakilised
riigiasjad, sest pidi hullama oma spanjelitega.
Tõug ongi oma nime saanud kuningas Charles II
järgi. Spanjelid saatsid kuningat tõesti
kõikjal. Charles II läks isegi nii kaugele, et
andis välja seaduse, mille kohaselt tohtisid
kääbusspanjelid siseneda takistamatult
kõikidesse kuningriigi avalikesse
hoonetesse sealhulgas parlamenti ja kirikusse. Seda seadust pole
keegi muutnud ning see kehtib tänapäevani. |
|
|
Pierre Mignard - Printsess
Henrietta Anne |
Hendrik Danckerts - kuninglik aednik näitab
Charles II esimest ananassi, mis kasvas
Inglismaal (1675) |
Keskajal oli kääbusspanjelitel täita aga ka täiesti
pragmaatiline roll. Nimelt arvati siis, et pesemine ja
eriti seep kahjustab "kõrgelt sündinute" õrna nahka.
Selle asemel kasutati ohtralt puudreid ja lõhnaõlisid.
Võib arvata, milline parasiitide pidu volangide ja
pitside all käis. Enda sügamiseks kasutati kaunilt
nikerdatud kepikesi. Siin tulidki appi ka
kääbusspanjelid. Kuigi nende karvkate ei olnud nii paks
võrreldes tänapäeva spanjelitega, oli see siiski
piisavalt tihe ja pikk, et enda sisse kahjulikud putukad
meelitada.
|
 |
Ei saa kuidagi nimetamata jätta hertsog
Marlborough´i, kes elas Blenheimi suguvõsalossis Oxfordi
krahvkonnas. Tema saavutas puhta valgel taustal selgete
pruunide laikudega tõu. Seda värvi hakatigi nimetama
blenheimiks.
1886.aastal
kui Inglismaal asutati Toy-spanjelite klubi, sai iga
värv omaette nimetuse: valge-must ja must kõrbepiirdega
oli king charles, kolmevärviline - prince-charles,
valge-punane - blenheim ja üleni punane - rubiin.
|
|
John
Singer Sarget -
Hertsog Marlborough´i perekond |
XIX sajandil
läks moodi kõik, mis võõrapärane. Idamaad olid IN.
Kääbusspanjeleid ristati mopsidega, et saada veel
väiksemat ja lühema ninaga tõugu. Tulemuseks oli, et
Cavalierid kui tõug kadus XX sajandi alguseks maailmast.
Uut tõugu hakati kuningas Edward VII (1841-1910) soovil
nimetama King Charles Spanjeliks.
| |
1926.
aastal pani ameeriklane Roswell Eldrige Grufts`i
näitusel välja tolle aja kohta kopsaka rahasumma - 25
naelsterlingit isasele ja emasele koerale, kes kõige
rohkem meenutaks koeri Sir Edwin Henry Landseri
(1802-1873) maalil "Cavalieri kutsikad". 1927. aastal
anti välja esimene preemia msr. Pitt´i emasele koerale
"Waif Julia"
aga see koer kahjuks aretuses
mingit rolli ei mänginud. Uue "vana" tõu esiemaks saab
pidada 1928. aasta võitjat Ann`s Son-i (kasvataja
A.Pitt).
|
|
|
Sir
Edwin Henry Landser -
(1802 - 1873)
"Cavalieri kutsikad"
|
1928. aasta võitja
Ann´s Son
|
|
|
|
1928. aastal pandi alus Inglise Cavalier King
Charles Spnjelite klubi loomisele ning hakati tegelema
algupärase kääbusspanjeli tõu aretamisega, kelle
prototüübiks sai Ann´s Son.
1929.aasta 3.mail toimus esimene klubi kokkutulek,
kus esimeheks valiti tookord miss
Mostyn Walker
ja
sekretäriks mrs. Pitt. 1930. aastal valiti aga klubi
esimeheks mrs. Pitt, kuhu ta jäi kolmekümneks aastaks.
Uue tõu nimetus Cavalier King Charles Spanjel
on pärit kuningas Charles I ajast. Tema pooldajaid sõjas
Cromwelli vastu nimetati cavalierideks. Uue-vana tõu
aretamine toimus vaevaliselt. Alles 1945. aastal
kinnitati ametlikult kenneli klubi nimetus ja Cavalier
King Charles Spanjeli tõustandard. Seega oli
sündinud kaks erinevat tõugu: King Charles spanjel
ja Cavalier King Charles spanjel. Tänapäeva
standardi järgi on cavaliere nelja värvi: blenheim
(puna-valge), tricolour (valgel taustal mustad laigud,
pruunid märgid silmade kohal ja põskedel), ruby
(punakaspruun) ja black-and-tan (must pruunide
märkidega).
|
 |
29.
augustil 1946. aastal sai Cavalier King Charles Spanjel
esimest korda võistelda omaette tõuna. Registreeritud
oli 41 koera.
Tšempioniks tuli blenheim
Daywell Roger,
kelle omanikuks oli mrs. Pitt´i tütar Jane (mrs. Bowdler).
1947. aasta tšempionivõistlusele oli registreeritud
juba 150 cavalieri!
Klubi ajakiri hakkas ilmuma kord kuus alates 1948.
aastast.
1951. aastaks oli klubi liikmeid juba 59.
1956. aastal loodi esimene Cavalier King Charles
Spanjeli klubi USA-s Kentucky osariigis. |
|
Daywell Roger 1946 |
***
Cavalier
on koer, kellel puudub "kurjuse geen". Kui teil on
tellitud toruluksepp, tormab ta mehele vastu kui oma
parimale sõbrale, keda pole lihtsalt kaua aega näinud.
Kui aga juhtuvad vargad tulema, ei jäta ta ka nende
vastu oma üleloomulikku rõõmu ja külalislahkust
näitamata. Tänaval ringi hulkuvad suured koerad on tema
head tuttavad mis sellest kui nad kurjalt hambaid
välgutavad ja turjakarvad turri ajavad. Autosid ei oska
cavalier karta ja sellega tuleb olla väga ettevaatlik!
Cavalier praktiliselt ei haugu. Ta jookseb küll kohale
kui midagi põnevat on sündimas aga vaatab kõike seda
klähvimist lihtsalt heasüdamlikult saba liputades pealt.
Cavalier peab sõna otsese mõttes õppima urisema.
Esimesed katsetused on väga naljakad ja on näha, et tal
endalgi on oma saamatuse pärast piinlik. Kui ta
urisemise kuidagi-moodi selgeks saabki, ei tähenda see
aga midagi. Keegi ei tee sellest ju niikuinii välja ja
peale mõnd uratust jääb ta lõpuks vait ning vaatab tasa
saba liputades, kuidas teised koerad tema lõunasöögi oma
hammaste taha peidavad.
Cavalier laseb endaga teha, mida iganes. Kui lapsed
teda väga väntsutama kipuvad, püüab ta lihtsalt
delikaatselt taganeda. Ta ei hammusta kunagi. Kui talle
sõrmede vahelt toidupalu ulatada, nuusutab ta alati igat
tükki põhjalikult enne kui ettevaatlikult suhu võtab.
Cavalier norskab kui magab ja seda vahel nii
kõvasti, et tuleb televiisor kõvemaks keerata. Ta võib
unne vajuda kõige ebamugavamates poosides.
Ta on fantastiline sõber ja
kaaslane, kes ei taha,et sul oleks paha tuju. Ta püüab
sind igati aidata nii kui vähegi oskab. Tal on sajandite
pikkused kogemused ja võib öelda, et ta on
professionaal.
Kui te seda kõike
ei usu, ei jää teil muud üle kui ise järele proovida.
 |
TAGASI
|
|
