08-09.02.2003.  Rahvusvaheline koertenäitus Tallinnas, Eestis. "Blond" RÜP I !!!

*Verekoer - Amy

23.08.2003. Rahvusvaheline näitus “Balti Võitja 2003" Tallinnas, Eestis. "Amy" sai hindeks "suurepärane". Kohtunik: Jorma Silta, Soome

"Amy" tulemused: 1x Est Sert, Cacib, Rüp II

*Verekoer - Outolumon Ainolotta "Lotta". Omanik: Hedvig Tahlfeldt, Eesti

Kes on händler?

   Sõna „handler” pärineb inglise keelest. Eestikeelne vaste võiks olla – käsitseja, puudutaja, tegeleja, kohtleja. Eestis seostatakse seda sõna vaid ühe tegevusega ja see on koertenäitused. Ameerikas on aga ka olemas sõjaväekoerahändlerid, politseikoerahändlerid jne. aga need on hoopis teised teemad.
    Minu teemaks on händler,  kui inimene, kes esitab koera näituse ajal ringis. Esmapilgul tundub, et mis seal siis ikka nii keerulist on - võtan oma lemmiku rihma otsa ja teen mõned tiirud kohtuniku ees. Tegelikult oleneb väga ja vägagi palju sellest, kuidas seda teha. Koeranäitusel kehtib selline ütlus:
    „Esimene mulje on kõige tähtsam. Pool kohtuniku otsusest on tehtud hetkel, mil sa ringi sisened ja paned oma koera esimest korda seisma. Kui sa ei sisene perfektselt, oled kaotanud 50% võimalusest võita!”
    Tänapäeva händlerlus on kujunenud peaaegu, et teaduseks. Maailmakuulsad händlerid sõidavad mööda erinevaid maid ja jagavad oma kogemusi ning peavad mitmepäevaseid seminare. Siinkohal tahan minagi toetuda ühe kuulsaima händleri, Brianne Majori õpetustele ja juurde lisada ka omi kogemusi sellest tööst.
    Händlerid jagunevad kahte nn rühma: junior-händlerid ja händlerid. Junior-händleriteks nimetatakse koera esitlejaid kuni 18. aastaseks saamiseni. Kui händler esitab tõepoolest ainult koera siis junior-händler kogub ka ise näitustelt punkte. Junioride võistluste omapäraks on, et kui on läbitud esimene voor oma koeraga, keda sa oled ette valmistanud, tuleb teises voorus koerad vahetada ja sa lähed ringi täiesti võõra koeraga. Sul tuleb temaga väga lühikese aja jooksul saavutada võimalikult tugev kontakt, et te moodustaksite ühe meeskonna. Aasta jooksul viis korda ametlikul näitusel esikolme hulka tulnu pääseb lõppvõistlusele, kus on välja pandud päris suured auhinnad. Eestis toimus esimene Junior-händleri võistlus alles 1997.aastal – nii noor on meie händlerite ajalugu ja traditsioonid. Neli aastat järjest võitis Helina Jürgens Eesti Meistrivõistluste finaali. Tema saavutusi ei ole siiani keegi suutnud ületada. Finaalvõistluse võitja pääseb igal kevadel Inglismaal korraldatavale Grufts`i junior-händlerite võistlusele. Väljakutse on ahvatlev.
    Et saada heaks händleriks, tuleb palju harjutada ja võimalikult palju võistelda. Kui sa alles alustad, ei tohi mõelda ainult võitmisele. Näitust tuleb kasutada oma võimete proovilepanekuks ja uute kogemuste saamiseks. Koeratõuge on praegu maailmas üle neljasaja. Neid on aretatud erisuurusteks ja -vajadusteks. Iga koeraga, kellega ringi lähed, tuleb saavutada usaldusväärne kontakt. Tõeline händler teeb oma koeraga enne piisavalt trenni, et saavutada koera täielik usaldus ja võita tema poolehoid igas olukorras. Näitus peab koera jaoks olema rõõm ja mäng, aga mitte töö ja kohustus. Sa ei tohi temas tekitada hirmu ega ärevust. Sa pead ise eelkõige olema rahulik, enesekindel ja professionaalne. Sinu erutus kandub tihtipeale üle ka koerale ja ta ei tee siis ringis kaugeltki seda, milleks võimeline on.
    Õige on leida koeraga ringi minnes ühine tempo. See sõltub koera suurusest. Muidu võib juhtuda nii, et sina lohistad koera kuhugi või veab tema sind teistele järele. Sa pead teadma täpselt, kuhu sa lähed ja kui palju on sul vaja ruumi teiste koerte vahel, et oma koer korralikult seisma panna. Kindel tegutsemine sisendab ka koerale kindlust ja julgust, sest tuleb arvestada sellega, et tema jaoks on näituseplats vägagi teistsugune kui tema igapäevane kodune ümbrus – uued lõhnad, palju teisi koeri, inimesed ja ringi keskel seisev üksik kohtunik.
    Hea händleri tunneb ära sellest, et ta jääb märkamatuks – pärast võitu tuntakse ära koer aga mitte ei tule meelde, kes teda esitas. Võistlusteks ei ole vaja endale kallist poest osta ekstravagantseid riideid. Riietus peab olema eelkõige mugav. Miniseelik unustage ära, sellega te kogenud kohtunikku ära ei osta! On soovitav mitte kanda väga kirjut kleiti või kostüümi, seda eriti siis kui esitatakse täpilist või laigulist koera. Tumeda koera puhul on soovitav kanda midagi heledamat ja heleda koera puhul võiks selga panna tumedamates värvitoonides riided, sest sa oled ringis ainult koera taustaks ja kontrastis koeraga paistab loom paremini välja. Ka ei ole soovitav ringis kanda väga suuri kõrvarõngaid või väga raskeid kaelaehteid. Juuksed ei tohi laskuda koera peale ega segada teid mingil muul moel. Taskutes ei tohiks koliseda võtmekimp või kõliseda peenraha. Mobiil tuleb igal juhul välja lülitada, sest kohtuniku jaoks ei ole midagi solvavamat helisevast telefonist võistleja taskus.
    Päev enne näitust tuleb koer vastavalt vajadusele ja tõule puhtaks pesta, trimmida, kontrollida üle kõrvad ja hambad – ühesõnaga koer tuleb ilusaks teha nii nagu tuleks ta homme koos teiega teatrisse esietendusele.
    Näitusepäeva hommikul tihtipeale koeri ei söödeta. Kaasas võib olla maiust ja loomulikult vesi aga täis kõhuga muutub koer laisaks ja loiuks ning püüab igal võimalikul juhul pikali visata ja silma looja lasta.
    Pärast võistlust – vaatamata tulemusele - peab koer aru saama, et ta saatis perermehe jaoks korda midagi erakordselt head. Kiitustega koera jaoks ei tohi kitsi olla.
    Händlerid on mujal arenenud maailmas väga austatud ja nõutud inimesed. Professionaalsete händlerite esitustasud on väga kõrged. Meil ei olda selle mõttega veel üldsegi harjutud, et händler teeb ringis tegelikult teie koeraga tublit tööd.

    Koertega tegelemine on elamise viis - ma ei arvagi, et kõik sellest aru saaksid või heaks kiitma peaksid.