Eesti koolieelsete laste vanemate suhtumine vaktsineerimisse

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2008/Epid_ylevaade_2008.pdf

2008.a. suvel korraldas Tervisekaitseinspektsioon küsitluse, mis viidi läbi koolieelsete laste vanemate seas. Kokku kujunes valimi suuruseks 950 lapsevanemat. Valim jagati viieks vanuserühmaks: kuni 20a, 20-24a, 25-29a, 30-34a, 35a ja rohkem.

 

Projekti realiseerimiseks oli projekti EL korraldajate poolt koostatud küsimustik, mis on mõeldud koolieelsete laste vanematele. Küsimustik oli lühike, kompaktne ja koosnes kahest osast. Esimeses osas sisaldus info lapsevanemast (sotsiaalne staatus, vanus, elukoht, haridus, laste arv peres). Teises osas oli esitatud 10 küsimust. Kõikide küsimuste puhul olid antud vastuste variandid, milledest paluti valida sobivad. 6 küsimuse puhul oli võimalus lsiada vastavaid selgitusi ja arvamusi. Küsimused jagati regiooniti (Tallinn ja Harjumaa, Pärnu, Tartu, Virumaa) vastavalt Tervisekiatseinspektsiooni regionaalsele jaotusele.

 

Küsimustike arv regiooniti:

Harjumaa - 300 (200- eesti keeles, 100- vene keeles)

Tartu - 200 (eesti keeles)

Pärnu - 200(eesti keeles)

Virumaa - 250 (150-eesti keeles, 100- vene keeles).

 

Küsimustikud olid nummerdatud, anonüümsed ja nende täitmine vabatahtlik. 950 jagatud küsimustikest tagastati Tervisekaitseinspektsioonile 846 (88%). Peamiselt on andmeid analüüsitud soo, vanuse, sotsiaalse staatuse, elukoha ja haridustaseme lõikes. Kui antud näitajate lõikes vastanute seas olulisi erinevusi ei esine ei ole seda kokkuvõttes mainitud.

 

Valimi sotsiaal-demograafilised andmed

Uurimuses osalenute hulgas on naisi rohkem kui mehi - vastavalt 88% ja 12%

 

Vanuse järgi jagunevad vastajad alljärgnevalt:

kuni 20 -1%

20-25 - 7%

26-30 - 27%

31-35 - 35%

35 ja rohkem - 30%

79% küsitutest elavad linnas ja 21% maal.

Vastajate sotsiaalne staatus:

Töötavad - 90%

Töötud - 8%

Õpilased - 2%

Vastajate haridus:

Kesk - 26%

Kutse-32%

Kõrg - 38%

Põhi - 4%

 

Laste arv peres:

1 - 40%

2 - 42%

3 ja rohkem -18%

 

Andmete analüüs küsimuste kaupa:

 

1. Millised on Teie põhilised infoallikad vaktsineerimist puudutavates küsimustes?

Põhiliseks infoallikaks vaktsineerimist puudutavates küsimustes on nimetatud perearsti (76%), muud infoallikad moodustasid 0 kuni 5%.

 

2. Kas jäite rahule oma lapse/laste viimase vaktsineerimise korraldamisega?

86% respondente on viimase vaktsineerimisega rahul, ei ole rahul - 7%, ei oska ölda - 7%.

 

3. Kas olete kunagi keeldunud oma lapse/laste vaktsineerimisest?

Vaktsineerimisest oli keeldunud 7% küsitletutest, kusjuures Tallinnas - 11%, teistes regioonides - 3 kuni 4%. Vanuserühmades kuni kuni 20, 20-24, 25-29 ja rohkem kui 35 aastat keeldumiste arv moodustav 4 kuni 6,5%, vanuserühmas 30-34 - 9%.

Linnaelanike hulgas on keeldumisi rohkem (7%) kui maaelanike hulgas (4%)

Keeldumiste arv suureneb haridustaseme suurenemisega (kõrg- ja kutse - 8%, kesk 3%, põhi - 0%)

Keeldumise põhjustena toodi:

- lapsel esineb allergia;

- seoses lapse tervise seisundiga;

- põhimõtteline keeldumine vaktsineerimisest;

- B-hepatiidi vastu lasin lapse vaktsineerida hiljem, mitte vastsündinuna.

4. Kas olete kunagi kahelnud oma lapse/laste vaktsineeimise vajaduses?

Vaktsineerimise vajalikkuses on kahelnud 26% respondentidest, nendest on 82% linnaelanikud ja 48% omavad kõrgharidust. Tallinna regioonis kahtlevad rohkem kui teistes regioonides.

 

Kahtluste põhjused olid järgmised:

- puudub info manustatava vaktsiini kohta;

- vastuoluline info internetis,

- puudub info haigestumise tõenäosuse kohta vaktsineerimata isikutel;

- laps oli sel hetkel liiga väike;

- ei tea, kas see on kasulik ja vajalik;

- ei ole kindel vaktsineerimise ohutuses;

- vaktsiinide negatiivne mõju inimorganismile ja vaktsineerimise kõrvaltoimed.

 

5. Kas olete kunagi muretsenud vaktsineerimise ohutuse pärast?

Vaktsineerimise ohutuse pärast oli muretsenud 34% respondentidest. Regiooniti suuri erinevusi ei esinenud.

29% töötavatest vanematest, 39% töötutest ja 60% õpilastest oli muretsenud vaktsineerimise ohutuse pärast.

34% linnaelanikest ja 27% maaelanikest muretsevad vaktsineerimise ohutuse pärast.

38% kõrg-, 34% kutse- ja 28% kesk- ja 16% põhiharidusega inimest muretsevad vaktsineerimise ohutuse pärast.

Muretsemise põhjused on alljärgnevad:

- kõrvaltoimete ja võimalike tüsistuste oht;

- vastuoluline info TV-s ja Internetis;

- ebapiisav info vaktsineerimisjärgsete mõjude kohta;

- erinevad arvamused tuttavate seas;

- ei usalda riigi poolt hangitud vaktsiine;

- riik ostab (ostis) odavamaid, aga ebapuhtamaid vaktsiine;

- steriilsus vaktsineerimisel;

- tutvusringkonnas on juhtumeid kus laps vaktsineerimise tagajärjel on vigaseks jäänud või surnud;

- vaktsineerimise võib ise põhjustada haigust.

 

6. Kas annaksite nõusoleku oma lapse/laste vaktsineerimiseks uue vaktsiiniga?

15% respondente annaksid nõusoleku oma lapse vaktsineerimiseks uue vaktsiiniga, 24% olid kategooriliselt vastu.

 

7. Kelle käest saadud informatsiooni vaktsineerimsie kohta Te usaldate kõige rohkem?

Põhiliseks usaldusväärseks infoallikaks vaktsineerimise kohta on nimetatud perearsti (76%), muud infoallikad moodustavad 0 kuni 6%.

 

8. Kas olete rahul Eesti vaktsineerimise süsteemiga?

Eestis toimiva vaktsineerimise süsteemiga on rahul 83% respondente, ei ole rahul - 17%. (TKI regionaalse jaotuse järgi  Tallinna, Pärnu ja Virumaa regioonides - 18%, Tartu regioonis - 12%).

Mitterahulolu põhjused on alljärgnevad:

- lapsi tuleks vaktsineerida hiljem, mitte kohe pärast sündimist;

- info vaktsiinide ja süsteemi kohta on puudulik;

- enne vaktsineerimist peaks tegema lapse tervise uurimist põhjalikumalt ja kontrollida vaktsiini taluvust;

- lastele peaks olema kõik vaktsiinid tasuta;

- vaktsineermine võiks ka täiskasvanutele olla osaliselt tasuta;

- emakavähi vastane vaktsiin võiks olla tasuta;

- gripivaktsiin võiks olla tasuta, eriti hooajal;

- puugivaktsiin peaks olema lastele tasuta;

- lapsi peaks vaktsineerima ka meningokokknakkuse vastu;

- vajalikke vaktsiine napib;

- tuleks tõsiselt kaaluda, milliseid vaktsiine kasutada.

 

9. Kas olete kunagi ostnud vaktsiini lapse/laste vaktsineerimseks?

34% küsitletutest on ostnud vaktsiini oma lapse vaktsineerimiseks. Ostetud vaktsiinid on: uuemad vaktsiinid väheste kõrvaltoimete tõttu;

- puukentsefaliidivastane vaktsiin;

- gripivaktsiin;

- A-hepatiidi vaktsiin;

- meningiidi vaktsiin;

- Haemophilus influenzae vaktsiin.

 

Miks on ostnud? Antud selgitused:

- ostetav puhastatud vaktsiin mõjub lapse tervisele paremini;

- kõrvalmõjude vältimiseks;

- muudmoodi ei oleks saanud last vaktsineerida, kuna haigekassal puudus raha;

- arsti soovitusel;

- riik ei rahasta kõiki vajalikke vaktsineerimisi;

- seda vaktsiini ei olnud perearsti juures ette nähtud;

- A-hepatiidi vaktsiin ei ole riiklikus kavas, aga laps reisib palju;

- lapse tervisliku seisundi tõttu.

 

Kas vaktsiinide ostmist tuleks laiendada? Arvamused:

- jah;

- ei näe vajadust;

- hea, kui saaks valida;

- ennem tuleks teha teavitustööd;

- laste vaktsiin peab olema tasuta;

- ei, mitte kõigil on võimalus osta.

10. Kas te arvate, et laste vaktsineerimine mängib olulist rolli nakkushaiguste ärahoidmisel terves ühiskonnas?

74% küsitletutest arvavad, et laste vaktsineerimine mängib olulist rolli nakkushaigust ärahoidmisel terves ühiskonnas, 2% küsitletutest arvavad vastupidist, 14% küsitletutest ei osanud vastata sellele küsimusele.

Isikud, kes arvasid, et vaktsineerimine mängib olulist rolli nakkushaiguste ärahoidmisel terves ühiskonnas, tõid välja järgmised selgitused:

- vaktsineerimine on väga vajalik haiguste leviku ennetamiseks;

- ühiskonnale tuleb odavam vaktsineerida, kui likvideerida nakkuspuhangute tagajärgi ja koordineerida ravi;

- haigestumise oht ja tüsistuste tekkimise tõenöosus on väiksem;

- vaktsineerimine mängib olulist rolli, aga tuleb arvestada lapse immuunsüsteemi iseärasusi.

 

esilehele