Hemofiilus B-tüüp
Haemophilus influenzae (ld.k)
Haemophilus influenzae type B (ingl.k)Haigestumusnäitajad Eestis 1999.-2009. a.
Haiguse nimetus
1999. a.
2000. a.
2001. a.
2002. a.
2003. a.
2004. a.
2005. a.
2006. a.
2007. a.
2008. a.
2009. a.
Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete Haigete arv arv arv arv arv arv arv arv arv arv arv HiB nakkus (sh meningiit) 8 (...) 15 (...) 14 (...) 16 (...) ... (...) 18 (13) 20 (13) 20 (6) 23 (2) 15 (1) 22 (0) Surevus ... ... .. ... 0 1 0 0 2 0 0 2008.a. haigestus 15 inimest, kõik haigestunud olid üle 40-aastased isikud. 80% haigestunutest oli mittetöötavad isikud (pensionärid, töövõimetud). Kliiniliselt avaldus haigus 1 juhul meningiidina ja 14 juhul kopsupõletikuna.
Meningiiti võivad tekitada nii bakterid, viirused, algloomad kui ka seened. Vaktsineeritakse, aga ainult ÜHE konkreetse bakteri Haemophilus influenzae B vastu. Nakatutakse piisknakkuse teel ja määrdunud kätest. Antibiootikumid hävitavad bakteri ajuvedelikus kähku. Kui varem kestsid sellised antibiootikumikuurid vähemalt kolm nädalat, siis nüüd võib ravi piirduda 10-14 päevaga.
80%-l inimestest elab ninaneelu limaskestas Haemophilus influenzae, nendest 5%-l on tegemist Haemophilus influenzae B nimelise bakteriga.
Aastatel 1998-2002 bakteriaalsesse meningiiti haigestunutest (118 inimest) oli ainult pooltel juhtudest (61 inimest) tegemist Haemophilus influenzae B nimelise bakteriga.
Kui haigustekitaja pole bakter, vaid viirus, ei pruugigi laps vajada haiglaravi. Sel juhul peab ta olema haiglas ainult niikaua, kuni pannakse õige diagnoos. Viimase 15 aasta jooksul pole meningiit põhjustanud arenguhäireid ühelgi lapsel. Paraku on kaks last tulnud haiglast välja kirjutada tõsise kuulmispuudega. Üle mitme aasta suri Eestis 2004.a. jaanuari alguses meningokokkmeningiiti haigestumise tagajärjel üle 60-aastane mees.
Meningokokkmeningiidijuhud Eestis
Aasta
Haigus-juhtumeid
Surma-juhtumeid
1995
24
4
1996
18
2
1997
13
1
1998
7
1
1999
6
2
2000
11
0
2001
22
1
2002
10
0
2003
10
0
Põhilised haigestumise piirkonnad on Aafrikas, kuid välistatud ei ole puhangute teke või üksikjuhtumite esinemine ka mujal maailmas.
Meningokokknakkuse juhud Eestis ja lähiriikides
Riik
1999
2000
2001
2002
Kokku
100000 kohta
Kokku
100000 kohta
Kokku
100000 kohta
Kokku
100000 kohta
Taani
187
3.5
160
3.0
166
3.1
99
1.8
Norra
79
1.8
87
1.9
77
1.7
51
1.1
Rootsi
64
0.7
59
0.7
76
0.9
47
0.5
Soome
57
1.1
48
0.9
51
1.0
49
0.9
Island
21
8.0
18
6.0
18
6.0
15
5
Eesti
6
0.4
11
0.8
22
1.6
10
0.7
Läti
36
1.5
18
0.7
28
1.2
14
0.6
Leedu
75
2.0
67
1.8
77
2.2
66
1.9
Arhangelski obl
42
2.9
53
3.7
52
3.68
72
5.15
Murmanski obl
61
6.5
54
5.7
74
7.9
77
8.2
Peterburi
97
2.0
91
1.9
77
1.6
93
2.0
Leningradi obl
44
2.7
41
2.5
25
1.5
37
2.2
Kaliningrad
40
4.2
38
4.0
40
4.2
38
4,0
Antud tabelis on ära toodud KÕIK meningokokkviirused, samas vaktsineeritakse ainult ühe konkreetse bakteri Haemophilus influenzae B vastu, mida esineb siiski suhteliselt harva.
Allikas: www.Epinorth.org
2002. aasta kevadel esines meningiidipuhang Saaremaal, kuid selle põhjustajaks oli enteroviirus. Tervisekaitseinspektsioonile teadaolevalt pöördus Saaremaal arstide poole kokku 57 inimest (oli ka neid, kes end kodus ravisid ja arstiabi ei otsinud), neist viirusmeningiit diagnoositi 17 inimesel, ülejäänutele kirjutasid arstid kas täpsustamata viirusnakkuse või ülemiste hingamisteede katarri.
üks allikatest: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2008/Epid_ylevaade_2008.pdf
üks allikatest: http://www.tervisekaitse.ee/jutud/nakkus2003.htm
üks allikatest: http://www.tervisekaitse.ee/tkuus.php?msgid=3475
üks allikatest: http://www.eestinaine.ee/15693
üks allikatest: Hib voldik www.arst.ee/picture/HIBvoldikKontrolliks16juuni.pdf
Eestis registreeriti 2005.a. 20 haigusjuhtu. Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 12 juhul meningiidina, 2 juhul ägeda septitseemiana, 1 juhul meningiidi+septitseemiana ja 5 juhul kopsupõletikuna. Letaalseid juhte ei registreeritud.
Suurema osa haigestunutest moodustasid kuni 14-aastased (65%) ja 40-49-aastased (10%) isikud.
Eestis registreeriti 2006.a. 20 haigusjuhtu.
Eestis registreeriti 2007.a. 23 haigusjuhtu. Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 2 juhul meningoentsefaliidina, 20 juhul kopsupõletikuna ja 1 juhul täpsustamata Haemophilus influenzae nakkusena 1 juhul meningiidi+septitseemiana. Letaalseid juhte ei registreeritud. Suurema osa haigestunutest moodustasid üle 50-aastased mittetöötavad isikud (pensionärid ja töövõimetud) 69,6%.
alllikas: (22. aprillil Rahvusraamatukogus toimunud Lastearstide Seltsi, Perearstide Seltsi, Infektsionistide Seltsi ja Ravimiameti poolt korraldatud konverentsi "Eesti laste vaktsineerimine - võimalused ja valikud" materjalid) - Hib uuring Eestis 1998-2002 Siiri Torm