Raskemetallid: mis ohtu nad kujutavad,

kuidas nad meie organismi satuvad ja kuidas nendest vabaneda

 

Autism, hüperaktiivsus, õpiraskused, käitumishäired, depressioon, degeneratiivsed ja närvisüsteemi haigused: nimekiri raskemetallimürgistuste tagajärgedest on muljetavaldav.

 

Kolmanda aastatuhande inimene elab paradokside maailmas: tal on palju mugavusi ja tänu tehnika arengule on tal võimalik reisida igas maailmajaos ning varsti isegi kosmoses, aga samas kaotab ta järjest rohkem lahendusi, et ravida ennast paljudest haigustest. Arstidel pole kunagi varem abiks olnud nii palju tehnikat, aga ikkagi „komistame“ me sellistele algelementidele nagu raskemetallid, mis põhjustavad paljusid haigusi.

Termin „raskemetallid“ võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi. Nende mürgisus on paljude uuringutega tõestatud ja raskemetallide ritta on lisandunud inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel, mille mõju võib organismi kuhjumisel samuti olla mürgistav. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid.

Toitumise ja detoksikatsiooni spetsialist, delta-6-desaturase meetodi looja, gluteeni- ja kaseiinivaba toitumise nõustaja ning rahvusvahelise ühingu Stelior asutaja ja president Elke Arod töötas välja erilise toitumissüsteemi, et vabaneda neist mürkidest ning leida taas tervis ja elurõõm.

Olen osalenud juba 3 aastat Genfis erinevatel koolitustel ja praegu omandan toitumise- ja detoksikatsioonispetsialisti diplomit. Kuna olen käitumishäiretega, autistlike joonte ja õpiraskustega lapse ema, siis oli suur õnn, et saatus viis mind kokku Elke Arodiga, kes on olnud mulle alguses toeks ja edaspidi õpetajaks.

Ka minu poeg on kenasid edusamme teinud, kuigi lõpusirgel me veel pole. See meetod vajab palju kannatlikkust, pühendumist ja mõningaid algteadmisi. Kõigepealt on vajalik aru saada, miks lapse või ka täiskasvanu toitumine peab olema ümberkorraldatud, peame jätma kõrvale traditsioonilise arusaama nn tervislikust toidust ja lähenema igale inimesele individuaalselt.

Järgnevalt räägib Elke Arod oma katsumustest ja avastustest.

Minu elu – üks pikk takistusterohke retk, mis lõppes võidukalt

Katsumuste aeg

32-aastaselt olin juba kolm aastat põdenud polüartriiti, kiiresti mööduvat ja rändavat fibromüalgiiti. Mind vaevas pidev palavikuline seisund, öised higistamishood, hambavalud, väsimus. 1977. aastal jäi halvatuks käsi, siis selgroog, siis põlved. Palavik oli kurnav. Kuna haiguste põhjuseid ei leitud, siis arvati, et tegu on psühhosomaatilise häirega.

Raskustega jätkasin tööd ja liikusin karkude abil. Tihti sain töötada vaid kortisoonisüstide abil ja valuvaigisteid võttes. 1980. aastal diagnoosis üks arst, et minu seisund tulenes ainult psüühika ja metabolismi häiretest.

Mitu aastat hiljem, 1989. aastal sündis mu poeg Steven. Temagi haigestus mõne kuu pärast. Ta ei maganud ja meie elu muutus põrguks. Arstid ei leidnud mingit seletust ei minu ega mu poja haigustele. Stevenil oli mitmeid probleeme: korduvad otiidid, sääremarjadel süvaring granuloomid, hingamise seiskumised, vasakust silmast jäi ta pimedaks, lisaks allergiad ja dermatoloogilised probleemid, luu deformatsioonid (rinnakul), ta oli hüperaktiivne, raske iseloomuga, karjus aina rohkem ja oli agressiivne. Ta sulgus järjest enam autistlikku maailma.

Üks märk, üks raamat

Olin kokku kukkumas. Steven veetis päevi nurgas, kiigutas end järjest rohkem, sulgus oma maailma. Ühel päeval otsustas saatus mind aidata mulle kingiti Herta Hafferi raamat „Varjatud mürk: toidus leiduvad fosfaadid“. See teos käsitleb toidus sisalduvate fosfaatidega seotud probleeme, mis võivad põhjustada häireid laste ja teismeliste käitumises. Kohe, kui raamatu sulgesin, võtsin kasutusele sealt loetud soovitused. Algatuseks tühjendasin oma külmkapi ja teised toidukapid ja viskasin ära kõik kahjuliku. Siis üritasin koostada oma pojale personaalse menüü. Kasutasin looduslikke toiduaineid, „vanaaegset kööki“, kus ei ole konservante ega värvaineid. Aga lisaks tuli selgusele jõuda ja avastada, millised võimalikud muutused tekivad ainevahetuses.

Minu poeg – minu katsejänes

Kaheksa aastat järjest tegin katseid toitumisega. Mu poeg oli mu ainus katsealune. Poes uurisin ja lugesin kõike pakenditele kirjutatut, lugesin toiduainete koostise kohta, uurisin müügilolevate toidukaupade päritolu, enne kui lubasin need oma kööki. Tasapisi nägin oma poja juures muutusi. Alguses väike naeratus, väike uinak, rahulikum enesetunne need olid minu jaoks tohutud muutused paremuse poole. Alles nüüd sain ma võtta oma poja kaissu, ilma et see põhjustanuks järjekordse vägivallakriisi. Sain väljendada oma emaarmastust, mis varem oli võimatu.

Mõista arengut

Olles küll õnnelik muutuste üle, ei saanud ma peatuda. Üritasin veelgi täiustada meie toitumist ja mõista, kuidas ja miks toit võib põhjustada niisuguseid muutusi nagu oli see juhtunud minu ja Steveniga.

Aja jooksul Steveni lugu levis ümbruskonnas ja tahtsin aidata ka teisi peresid. Muutused toitumises saavad olla iga lapse puhul erinevad, sest üks laps ei talu ühte, teine teist toiduainet. Üks ei talu kaseiini, teine gluteeni, kolmas õunu, suhkrut, mune jne. Päeval aitasin abivajavaid perekondi, öösel otsisin toidu seost ainevahetusega: miks ja kuidas igaüks reageerib erinevalt.

Hakkasin aru saama, et kõik need ainevahetuse probleemid on seotud ensümaatiliste süsteemidega, mis peavad olema perfektses olekus, et organism saaks õitseda ja töötaks hästi. Otsisin, õppisin, uurisin – nii läksid aastad.

Üks rada: raskemetallid

Kord osalesin konverentsil raskemetallidest ja nende toimest organismile. Tajusin, et siin võib olla seos minu uuringutega, aga olin ettevaatlik. Võtsin ühendust ekspertidega ja epidemioloogidega. Avastasin, et teadlased on uurinud seda tabuteemat juba aastaid.

Raskemetallid reageerivad väga tugevasti mõnede valkude aminohapetega, eriti tsüsteiiniga. Metallide segud suurendavad veelgi nende toksilisust organismis. Raskemetallide tekitatud patoloogiad on tihti degeneratiivse iseloomuga (Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex, epilepsia jne).

Raskemetallid on keemiliselt väga reaktiivsed. Elavhõbe on neist kõige reaktiivsem, see asendab rakutasandil, ensüümides olulised mikroelemendid, mis pärsib või inaktiveerib paljusi ensüüme. Paljud mikroelemendid (tsink, kaltsium, seleen, magneesium, raud) on toksilised vaid suurtes kogustes (eriti raud). Nad mängivad katalüsaatori rolli paljudes ensümaatilistes funktsioonides. Ilma katalüsaatorita pole ensümaatilist aktiivsust. See muutub ohtlikuks, kui näiteks on tegemist ensüümiga, mis mängib olulist rolli gluteeni, kaseiini või teiste toitainete lõhustumises. Normaalselt, omastamata, muidu mittetoksiline toiduaine muutub organismile mürgiseks.

Fakt, et elavhõbe asendab mikroelemente, on topelteksitav, sest selliselt ensüümidega seotud elavhõbe ei ole enam avastatav, sest ta pole vabas vormis. Mikroelemendid aga on üle läinud ensüümidega seotud vormist vabale vormile. Neid saab siis doseerida suuremas kontsentratsioonis ja teades, et nad on kasulikud organismile, on meil kiusatus öelda, et inimene on väga hea tervise juures, kuna tal on palju mikroelemente kehas, aga samas on see seisund tegelikult sekundaarne, kuna tegemist on raskemetalli mürgistusega.

Nüüd saame paremini aru elavhõbeda salakavalast toimest kehas. Kui kehast leitakse rohkesti mikroelemente ning vähe või üldse mitte elavhõbedat ja kui seejärel lõpetatakse uuringud pannes diagnoosiks psühhosomaatilised häired, kuigi tegelikult on põhjus orgaaniline.

Elavhõbeda võimalikud allikad

Kraadiklaasid, amalgaamplommid, akud, kosmeetika, seentevastased ained, putukatõrjevahendid, antiseptikumid, parketivaha, vesivärvid, kunstväetised, neoonlambid ka vesi ja toit võivad teatud piirkondades olla elavhõbeda ja muude toksiliste ainete allikaks. See aine võib lenduda pikkade vahemaade taha atmosfääris.

Pusle kokkupanemine edeneb

Mõistsin, et tehes täpseid analüüse ja neid õigesti tõlgendades võime tõestada nende inimeste mürgistusi, kes kannavad hammastes amalgaamplomme. Raske oli aga mõista, kuidas saavad nii suured raskemetallide sisaldused olla meie laste organismis neil ju amalgaamplomme pole. Ent seda võib põhjustada platsentaarne ülekanne. Raskemetallid, mis on amalgaamplommides, vaktsiinides, keskkonnas, kanduvad meie lastele üle isegi spermaga.

Kui emal on organismis raskemetalle, siis ta nakatab tahtmatult platsenta kaudu loodet. Iga põlvkonnaga metallid kuhjuvad ja nende kogus organismis suureneb ja see on ohtlik sündivatele lastele.

Mõned bakterid, mida sisaldab suuõõs, on võimelised metüleerima elavhõbedat (st talle lisama metüülgrupi CH3-, nii tekib katioon- metüülelavhõbe), mille tagajärjel see muutub orgaaniliseks ja lahustuvaks. On tõestatud, et tulevase ema amalgaamplommidest vabaneb teatud kogus elavhõbedaaure, mis sissehingatuna jõuab vereringesse. Üks osa sellest läbib platsenta ja siseneb arenevasse lootesse, kes saab nii häid kui halbu aineid ema organismist (loode mängib prügikasti rolli, sest ema keha vabaneb niiviisi toksilistest ainetest). Metüleeritud vormis (st orgaaniline elavhõbeda vorm) on elavhõbe eriti ohtlik, sest ta on väga lahustuv rasvainetes, võib lootesse minna ja isegi läbida hematoentsefaal barjääri.

Meie kannatuste mõistmine

Lõpuks sain seletuse: kõik minu hädad oli põhjustanud mürgistus, mis tuli amalgaamplommidest ja 16 aastat tugevaid valusid oli selle tagajärg. Pärandasin selle mürgistuse platsenta kaudu oma pojale, sellele lisandusid raskemetallid vaktsiinidest. Nii suur hulk raskemetalle rakkudes põhjustab ensümaatiliste süsteemide blokeerumise. Meie organism ei omasta enam toitu õigesti ja toitained muutuvad organismis toksiinideks. Viimased omakorda põhjustavad põletikulisi ja neuroloogilisi häireid. Toitumise muutmise tagajärjel sai Steven tagasi nägemise (prille ta enam ei vaja), luudeformatsioonid ja kasvajad kadusid.

Edasiminek

Kõiki vastuseid mul siiski veel polnud. Miks toitumise muutmine toimib nagu päästerõngas, et vähendada haigusnähte või kaotada need hoopis? Uurisin, kas saaks teha analüüse metabolismi häiretest, mis tõstaksid esile raskemetallide põhjustatud kahjustused. Ilmnes, et selliseid analüüse saab teha Ameerika Ühendriikides. Analüüsid olid kallid, 6000 Šveitsi franki. Vaatamata sellele otsustas mitu ema analüüsid siiski teha.

Vereanalüüsid võimaldavad lihtsalt tuvastada enamus raskemetalle. Näiteks, kui inimesel on pliimürgistus, saab teatud kogust tuvastada veres (punalibledest). Raskemetallide kogused juustes ja uriinis peegeldavad tavaliselt nende veres olevat kogust. Enamus metallide (näiteks plii) kelatsioon vastavate ainete abil ei ole keeruline ega raske. Enamus metalle on jaotatud kehas tasakaalustatult organite (kus nad on kogunenud) ja vereringe vahel. Elavhõbeda puhul on teisiti. Pärast kokkupuudet selle metalliga, võib seda leida veres vaid lühikese aja vältel (mõni nädal kuni mõni kuu) kuna elavhõbe seob end organismis tsüsteiini väävel (tiool) rühmaga ensüümides ja aminohapetega, mis toimivad magnetina elavhõbeda ja ka teiste raskemetallide suhtes. See seos võib olla kovalentne, niisiis väga tugev ja seda juhul, kui tsüsteiin reageerib metüül- või etüülelavhõbedaga. Uurides verd, uriini või juukseid, tuvastame väga vähe või üldse mitte elavhõbedat, kui sellega kokkupuutest on möödas teatud ajavahemik. Ainuke viis seda siseorganitest tuvastada oleks biopsia teel. See protseduur on mõeldamatu ja pole muidugi soovitatav.

Tähtis pole teada kui palju on elavhõbedat organismis, vaid mis ulatuses on patsient mürgitatud.

Korrektse diagnoosi panekuks tuleb usaldada kliinilist läbivaatust, anamneesi ja analüüsides leitud kõrvalekaldeid.

Tänapäeval on kõige usaldusväärsem porfüriinide analüüs uriinist, mis ei näita elavhõbeda kogust organismis vaid selle toksilist mõju organismile. Porfüriinid tekivad kõikidel elavatel organismidel toksiliste ainete väljutamiseks. Selle analüüsi abil saab päris kindlalt diagnoosida kokkupuudet elavhõbedaga ning ka ksenobiootikumide, plii, alumiiniumi ja arseeniga.

Nüüdseks saab erinevaid mürgistust tuvastavaid ja ainevahetust selgitavaid analüüse teha Prantsusmaal Philippe Auguste’i bioloogilise meditsiini laboratooriumis.

Lõpusirge

Sain analüüsidele toetudes selgitada rasvhapete blokeeringuid, raskemetallide mürgistusi, düsbioose (ebanormaalne bakteriaalne tasakaal) ja muid probleeme. Siiani olen järeldanud katsetest, et iga indiviid reageerib erinevalt ühe ensümaatilise blokeeringu tagajärgedele ja seda vastavalt omaenda geneetilisele pärandile. Mürgistus on erinev sõltuvalt raskemetallide segust ja kogusest. Põhiliste ensüümide seeria, mis desatureerivad rasvhappeid nagu delta-6-desaturaas, ei suuda enam muuta ja metaboliseerida õlisid ja küllastatud või monoküllastumata rasvu asendamatuteks (polüküllastumata) rasvhapeteks. Viimased on olulised närvirakkudele ja silma võrkkestale. Sellest tulenevalt võivad tekkida erinevad haigused ja haigusnähud nagu näiteks sclerosis multiplex, depressioon, hüperaktiivsus, skisofreenia, vägivaldsus, Alzheimeri tõbi, infantiilne demüelinisatsioon, degeneratiivsed haigused ja võib-olla ka erinevad vähktõved ja kardio-vaskulaarhaigused.

Organiseeruda, et olla tõhusad

Lisaks toitumissoovituste väljatöötamisele organiseerisin ma ühingu Stelior hüperaktiivsete ja autistlike laste vanematele. Samuti arendasin ja juhtisin Šveitsi tütarühingut „Hüperaktiiv-autist, laps nagu teised“, mille asutaja on Jean-Claude Morizot. Praegu aitab see ühendus peresid, kes otsivad klassikalisest teest erinevat informatsiooni. Nõustame peresid, kus kasvab laps, kellel on düsleksia, erinevad tõsised patoloogiad või erinevad autismi vormid. Kõik see tuleneb tihti varjatud talumatusest toiduainetele, mis on tõeline viitsütikuga pomm.

Steveni ilusad tulemused

Steveni analüüside tulemused näitasid suurt gluteenitalumatust ja ma pidin kohe eemaldama gluteeni sisaldava toidu tema laualt. Läksin oma katsekööki, et välja töötada uued retseptid. Tahtsin pakkuda Stevenile talle sobivat toitu nii, et ta ikkagi saaks rõõmu tunda küpsetistest ja kookidest nagu kõik teised lapsed.

Toitumine mängis oma osa

Tulemus oli imetabane. Üks kuu gluteenivaba toitu muutis eneseusuta, kirjutamis- ja õpiraskustega Steveni heatujuliseks normaalse edasijõudmisega õpilaseks, kellel polnud kodutöödega enam mingeid raskusi. Aastaga tegi ta imelisi edusamme ja lõpetas klassi parimate seas. Ta on õnnelik, et saab häid hindeid. Nüüd on ta juba 19 ja me jagame koos paljusid rõõme. Ta on elurõõmus ja elab täiel rinnal.

Tõhus koostöö

Tänu erinevatele arstidele ja biokeemikutele, kes on välja töötanud erinevad analüüsid, võime selgelt tõestada nende inimeste probleeme ja erinevate toiduainete mittetalumist ja seda mõistliku hinna eest. See on suur tulemus, et analüüsidega saab esiteks aidata inimestel toidurežiimi muuta ja teiseks juhatada nad raskemetallidest vabanemise poole. Nii saavad nad ise edasi tegutseda, veenda oma raviarsti, sugulasi ja sõpru toetudes tulemustele, mis saabuvad, kui toidumuutusi on rangelt järgitud. Vanemaid aidatakse toitumise muutmises, selles, et neid mõistetaks ja et nad saaksid rajada uue elu oma lastele. Asutasin Steliori ühingu juurde rahvusvahelise teadlaste kolleegiumi, mille raames teevad koostööd mitmed maailmas tunnustatud teadlased ja arstid: biokeemikud, gastro-enteroloogid, autismispetsialistid, hambaarstid, epidemioloogid, kõnehäirete spetsialistid, onkoloogid, immunoloogid ja epileptoloogid. Kolleegiumis on ka loomaarst, kes pakub Roomas autistlikele lastele loomateraapiat delfiinidega.

Selle seikluse kokkuvõte

Eksperiment oli raske, aga nähes naeratust laste näol olen nõus kõike seda uuesti läbi tegema. Lapsed tulevad minu juurde maailma erinevatest paikadest ja vahel saan ma osa nende taasleitud kõnest, mis on kõlanud pärast aastaid kestnud vaikimist. Pärast 15 aastat tööd ühingus Stelior olen ma võimeline andma igakülgset informatsiooni ja pakkuma lahendusi, et parandada nende laste elu. Need lapsed tunduvad mulle ilusate Ferraridena, kes on sunnitud garaažis seisma selle asemel, et ringi kihutada. Ei saa lihtsalt süüdistada ühte või teist patoloogiat ignoreerides ainevahetuse tasandil toimuvat ja vaatlemata, kuidas see funktsioneerib. Saame aru, et auto töötab bensiini, õli ja veega. Inimesed töötavad toidu, vee ja õhuga.

Minu katse on nüüd lõppenud ja rikastunud tänu erinevatele analüüsidele, raskemetallidest vabanemise viisidele, individuaalsetele toitumisplaanidele, lisaks manustatavatele mineraalainetele, mikroelementidele ja rasvhapetele ja seda tänu uuringutele, milles osalesid kümned ja kümned lapsed ja täiskasvanud. Sain luua oma teraapia „delta-6-desaturase plus“. Avastasin paljudel väikestel patsientidel asendamatute rasvhapete või polüküllastamata rasvhapete puudust ja seda eriti seeriast omega-3, mis on seletatav ühe ensüümi-delta-6-desaturase-blokeeringuga, mille põhjuseks on raskemetallide mürgistus.
 

Olen osalenud juba 3 aastat Genfis erinevatel koolitustel ja praegu omandan toitumise- ja detoksikatsioonispetsialisti diplomit. Kuna olen käitumishäiretega, autistlike joonte ja õpiraskustega lapse ema, siis oli suur õnn, et saatus viis mind kokku Elke Arodiga, kes on olnud mulle alguses toeks ja edaspidi õpetajaks. Ka minu poeg on kenasid edusamme teinud, kuigi lõpusirgel me veel pole. See meetod vajab palju kannatlikkust, pühendumist ja mõningaid algteadmisi. Kõigepealt on vajalik aru saada, miks lapse või ka täiskasvanu toitumine peab olema ümberkorraldatud, peame jätma kõrvale traditsioonilise arusaama nn tervislikust toidust ja lähenema igale inimesele individuaalselt.

Delta-6-desaturase teraapia võimaldab:

-         koguda informatsiooni, et avastada ja määrata raskemetallide mürgistust

-         määrata inimesele tema ensüümsüsteemile vastav toitumine ja rikastada seda lisanditega

-         pakkuda põhjalikku informatsiooni (trükimaterjalid, tulevikus ka videokassetid), mis tutvustavad inimestele toitumist ilma gluteeni ja piimata, ilma värv- ja säilitusaineteta ning fosfaatideta

-         välja töötada erinevaid retsepte, et leevendada rohkeid piiranguid ja võimaldada söömisrõõmu (koogid, maiustused, gluteenivabad teraviljad jne)

-         pakkuda teavet vitamiinide ja mineraalainete allikate kohta

-         pakkuda tuge ja julgustust toitumise muutmisel (tugigrupid, maililistid)

Ühing hüperaktiiv-autist, laps nagu teised: www.hyperactif.net

Madleen Simson
Stelior Eesti juhatuse esimees, toitumisnõustaja, toitumise ja detoksikatsiooni diplomiõpe

http://www.med24.ee/eesti/apteeker/article_id-7292