Terves kehas terve vaim

B.Sc., Cert. Nutr. Bronwyn Hancock

Head of the Australian Vaccine
Information Service

December 2003

 

Vaatamata sellele, et vaktsineerimise ohtudest on nii palju informatsiooni saadaval, eriti internetis, üks traagiline juhtum teise järel, vanemad siiski annavad järele survele vaktsineerida oma lapsi. Üks põhjusi on see, et nad pole näinud vaktsineerimata lapsi (või pole olnud teadlikud sellest). Teine oluline põhus on teadmatus ja hirm selle ees.

Tüüpilised vaktsineerimata lapse tunnused

Vaktsineerimisele õhtutajad maalivad värvikaid hirmulugusid sellest, kuidas mujal maailmas vaktsineerimata lapsed on haiged ja üksteise järel surevad. Reaalses maailmas aga vastupidi küsivad vaktsineeritud laste vanemad vaktsineerimata laste vanematelt, et mida nad küll teevad, et nende lapsed nii terved on. Vaktsineerimata laste vanemad vastavad (tavaliselt küll ainult mõttes), et asi ei ole selles, mida nad teevad, vaid selles, mida nad EI TEE!

Vaktsineerimata lastes on sära, õnnelikkus, vitaalsus ja häirimatus – just see, mis puudub enamikul tänapäeva lastes. Sa võid märgata seda vahet lausa nende laste silmadest.

     Naeratav laps siin fotol on vaktsineerimata -  ta on vaba organismi saastavatest mürkidest (teiste sõnadega ta on “orgaaniliselt kasvanud” nagu üks mu sõber on märkinud)

Tõsiasi on see, et vaktsineerimata lapsed jäävad haruharva haigeks – nende jaoks on ebatavaline isegi külmetuda. Neil on arenenud loomulik immuunsus lastehaiguste vastu ilma nendesse haigestumata ja isegi kui nad peaksid haigestuma lastehaigustesse (nagu ikka aeg-ajalt juhtub), põevad nad need läbi kergelt ja kiiresti. Samal ajal nende vaktsineeritud mängukaaslased põevad raskemini ja pikemalt ning tihtipeale nende haigused muutuvad kroonilisteks vormideks minnes ära ja tulles aeg-ajalt tagasi – vaktsiinid mitte ei ole lihtsalt ebaeffektiivsed vaid tihtipeale nõrgestavad ning ajavad immuunsüsteemi segadusse ja teevad sellega inimese infektsioonidele vastuvõtlikumaks – mis on täpselt vastupidine vaktsiinide eesmärgile.

Teine tähtis aspekt vaktsineerimata laste juures on stabiilsus nende käitumises.

Vaktsiinides sisalduvad ained nii mõjutavad aju funktsioone kui ka neid väga tõrksaid vere suhkru näitajaid, mis panevad nii palju vaktsineeritud lapsi kontrollimatult ringi jooksma, olema ühel hetkel üliärritunud ja teisel hetkel üleväsinud. Vere suhkrut kontrollivad mehhanismid on väga haavatavad vaktsiinide invasiooni poolt.

Seega haara võimalusest ja jälgi vaktsineerimata lapse tervist, saamaks endale kinnitust.

Kui sul ei ole vaktsineerimata lastega sõpru, siis võibolla sa saad külastada mõnda mitte-vaktsineerijatest emade gruppi (Eestis hetkel loomisel), vahetada nendega muljeid ja jälgida nende lapsi.

Reaalsus - looduse poolt on ette nähtud, et laps on terve. Teiste sõnadega, Emake Loodus on ette näinud, et lapsed sünnivad siia ilma vaktsineerimata. Jälgides loodusseadusi võid ka sina omada last, kes kasvab terves vaimus ja saab teistelt aina kiidusõnu. Iseäranis nüüd, kui tänapäeval oma lapsi vaktsineerivad vanemad väidavad normaalse olevat, et nende lapsed kannatavad korduvate infektsioonide (isegi rohkem kui kaks korda kuus) ja käitumisprobleemide käes.

Millised Emakese Looduse seadusi peaks järgima, et kasvaks terve ja (hästikäituv!) laps?

Need seadused on väga lihtsad ja põhimõttelised ning ilmselt on rakendatavad inimestele igas eas. Meie kehad on tehtud miljonitest rakkudest – rakk on elu põhiline koostisosa.

Selleks, et rakk funktsioneeriks optimaalselt, on vajalikud kaks asja:

1)      ressursse ehk toitu – tal on vaja teha oma tööd

2)      olla vaba tema tööd häirivatest toksiinidest

See tähendab olla vaba nii nendest toksiinidest, mis sisenevad rakku väljapoolt kui ka olla võimeline väljutama toksiine, mis tekivad rakus endas.

 

Terve elustiili märksõnad

 

-         piisavalt toiteaineterikas toit, ideaalis suuremalt jaolt  toored puu- ja juurviljad

-         piisavalt päikest (paneb organismi D-vitamiini tootma, aktiveerib käbinäärme tööd jne)

-         piisavalt hapnikku (kaasaarvatud negatiivsed ioonid)

-         minimeerida immuunsüsteemi ründajaid nagu vaktsiinid, ravimid jne

 

et vähendada ümbruskonna toksilist mõju kehale:

  • toit peaks olema võimalikult hormoonide ja antibiootikumide vaba (väldi lihatööstuste toodangut), pestitsiidid, kunstlikud lõhna- ja värvained (eriti E-621)

  • väldi ka teisi kahjulike aineid (ka ravimeid või vaktsiine)

  • puhas vesi

  • puhas õhk

  • piisavalt puhkust, und ja kehalist koormust

Isegi kui te ei järgi kõiki eelpooltoodud faktoreid, siis isegi lihtsalt mitte järgi andes survele vaktsineerida oma last, teete te ülisuure teene oma lapse tervise heaks. Te ei lase oma lapse organismi mürgitada nende ülitoksiliste ainetega ning erinete küll sellega enamusest, kuid teie lapse tervis on seda väärt.

Jäta ka meelde, et üleval loetletud faktorid on äärmiselt tähtsad hoolimata sellest, kas laps on vaktsineeritud või mitte. Tõesti, eriti tähtsad  need on vaktsineeritud lapse puhul, sest tema organism vajab erilist toetust, et üle saada vaktsiinide poolt põhjustatud tervisekahjustustest.

Kokkuvõtteks

Immuunsüsteem on loomupäraselt võimekas jagu saama ükskõik millega ta kokku puutub, isegi uute viirustega, mille kohta tal puudub geneetiline mälu.

Nii et ära alahinda seda imelist Emakese Looduse jõudu ja tarkust ning ära ülehinda inimese teadmisi. Isegi hästituntud immunologist ja AIDS-i uurija Dr Robert Gallo tunnistas, et immunologistid teavad immuunsüsteemist sama palju, kui Christopher Columbus teadis Ameerikast, kui ta seal esimest korda randus.

Bronwyn Hancock B.Sc., Cert. Nutr.  

Bronwyn obtained a Bachelor of Science degree from Macquarie University in Sydney (1979-1981) in which she obtained A grades in all analytical subjects. She then applied these skills to work as a computer analyst/programmer for 14 years before switching, initially in her spare time, to the analysis of vaccination research. This came about as a result of her long-time passion for teaching others what does, and does not, bring and maintain good health. She works in association with Dr Viera Scheibner and now provides the Vaccination Information Service full-time to bring to the awareness of the public what is well published in the depths of medical research about this procedure, but is generally not studied or at least brought to the attention of the public by doctors or the media, due, it would seem, to the heavy influence of the "health", rather sickness, industry.