Toidulisandid ravivad autismi

Autor: Tiina Jõgeda (30.08.2007)

Kas dieedi ja toidulisandite abil on võimalik paraneda sellistest
kaasasündinud rasketest haigustest nagu autism, langetõbi, hüperaktiivsus, Alzheimeri tõbi jt? Või on see vaid murest murtud lapsevanemate soovmõtlemine?

Hüperaktiivne Kevin (11) läheb tänavu viiendasse klassi. Ta käib nüüd tavakoolis ja see on väga ebatavaline. Autistist Sven (24) oli veel kolm aastat tagasi kapseldunud oma tusameelsesse maailma, kuhu ta kedagi ligi ei lasknud. Praegu kallistab ta rõõmsalt oma lähedasi, poodi minnes ostab mõne loteriipileti ja käib kord nädalas kaltsuvaipasid meisterdamas. Pidevalt krampide käes vaevlevale Markusele (3) aga arstid eriti elulootust ei lubanudki, sest tal oli harvaesinev ja ravimatu langetõve vorm. Hetkel on tema haigushood leevenenud.

Neid eri diagnoosiga lapsi ühendab üks – nende vanemate usk toidulisandite ja dieedi tervistavasse toimesse, mille tarvis nad on ka koondunud mittetulundusühingu Stelior Eesti nime alla. Sel nädalal toimub nende korraldusel Tartus tervishoiualane konverents raskmetallide mürgistuse ja selle ravi teemal.

Nad usuvad, et nende laste haigused on tingitud ülemäärasest ja ohtlikust raskmetallide kogusest, mis on viinud seedimise rivist välja, mis omakorda on toidutalumatuse üks põhjusi.

Vastus Pariisi laborist
Kevini ema Madleen Simson: “Kuni seitsmenda eluaastani oli tema olukord lootusetu. Ta oli sünnist saati närviline, ei maganud, kümnekuuselt tulid krambid, hiljem kõnepeetus. Lasteaias käitus nagu tüüpiline hüperaktiivne laps (nüüd nimetatakse neid hüpikuteks): segas ja lärmas. Kui ta kodus haige oli, siis kasvatajad ütlesid, et rühmas on harjumatult vaikne.

Esimeses klassis olid tal hüsteeriahood, ta võis ilma mingi põhjuseta pool tundi karjuda või kolistas pinaliga. Me ei osanud temaga midagi peale hakata. Ükskord avastasin prantsuskeelse artikli selle kohta, et hüperaktiivsust, agressiivsust, epilepsiat, skisofreeniat ja autismi saab seostada raskmetallide mürgistusega. Saatsime Pariisi laborisse meie lapse uriinianalüüsi ja selgus, et tal on väga tugev elavhõbedamürgistus. Alustasime soovitatud toidulisandite ja gluteenivaba (s.t ilma teraviljatoodeteta) dieediga ning sellest peale on kõik läinud ülesmäge. Praegu on olukord hoopis teine. Ta on tavaline laps.”

“Mis nõu Eesti arstid on teile andnud?”

“Mõni on öelnud, et poisslapsed ongi sellised.”

“Kust ta selle mürgistuse sai?”

“Kindlasti üks mürgistuse allikas on mitu põlvkonda hammaste amalgaamplomme: need olid mu emal ja olid minul ka. Teine põhjus on vaktsineerimised, mida Kevin väga halvasti talus. Sellest tal tekkisidki krambid.”

Vaktsiinides nimelt on kasutatud säilitusainena tiomersaali, mille kahjulikust toimest on USAs suudetud kokku panna mitu esikaaneuudist väärinud kohtulugu.

“Miks peab uriinianalüüsid Prantsusmaale saatma?”

“Eestis neid analüüse ei tehta ja Haigekassa ei maksa neid ka välja.”

Analüüsid ja nende põhjal soovitatavad toidulisandid ei ole kaugeltki odav lõbu. Kolm esimest analüüsi läksid Kevini vanematele maksma umbes viis tuhat krooni ja Šveitsist tellitavatele säilitusaineteta toidulisanditele kulub kakskümmend tuhat krooni aastas. Madleen Simson aga ei kurda, vastupidi, praeguseks toitub gluteenivabalt terve nende perekond. Alguses solidaarsusest, nüüd aga teadmisega, et kohukeste ja pirukateta läbi ajades ongi enesetunne palju parem.

Sveni ema Maimu Paatsi on samuti optimistlik.

“Kuni kuuenda klassini oli Sven tavaline Steiner-kooli poiss. Siis aga tõmbus kõrvale ja hakkas järjest enam kapselduma. Pärast toimetulekukoolis käimist töötas ta väikses puidutöökojas.

Sven muutus järjest kummalisemaks, kuni pandi psühhiaatriakliinikusse. Kolm aastat tagasi kuulsin autismiühingus loengut elavhõbedamürgistusest ja me lasime teha analüüsid Prantsusmaal. Selgus, et tal ongi elavhõbedamürgistus ning ka gluteeni-kaseiini talumatus.

Õppisin uusi toite tegema ja Sven sööb neid tohutu isuga. Sellest ajast peale on tema olukord läinud paremaks: tal on tekkinud huvi terve maailma vastu, huvitub lugemisest ja püüab kirjutada.”

Reaalsus ja soovmõtlemine
Markuse vanaema Annely Soots on ise arst ja seepärast hakkas ta kohe, kui beebil krambid ilmnesid, aktiivselt haiguse põhjusi otsima.

Annely Soots: “Lapselapsel ilmnes epilepsia ravile allumatu vorm ja seetõttu arstid talle elulootust ei andnud. Lapse olukord läks eriti hulluks 10. elukuul, kui ta sai kolmandat korda vaktsiine. Hakkasin uurima, et sündroomil peab ju ka mingi põhjus olema. Aga vaktsiin üksi ei tee haigeks. Meil on peres ka neljandat põlve gluteenitalumatus. Hakkasime siis meie meditsiini trotsides toidulisandite abil last ravima ja praeguseks on olukord paranenud.”

Annely Soots on ka raskmetallide-teemalise koolituskonverentsi organisaator.

“Meie soov on juhtida meditsiinitöötajate tähelepanu sellele, et keskkonnas on nii palju raskmetalle. Ning et ainevahetuslike protsesside korrastamine võib lihtsustada autisti arengut. Vale on ka see, et kõigile imikutele tehakse esimestel elukuudel vaktsineerimine ühe malli järgi.”

“Mida Eesti arstid toidulisanditest kui ravimeetodist arvavad?”

“Nad ei ütle suurt midagi, see on neile uus asi. Aga meie tahame, et pöörataks rohkem tähelepanu sellele, et kogu maailmas on autismi ja hüperaktiivsuse diagnoosiga lapsi plahvatuslikult juurde tulnud ning paljud uuringud kinnitavad nende diagnooside seost raskmetallide mürgistuse levikuga.”

Paraku ei taha meedikud uskuda, et seni ravimatuks peetud haigusi saaks ravida gurmaanlike meetoditega.