Sinule
Su silmad paluvad,
andestust anuvad,
kuid mina ei suuda,
ei suuda, ei suuda.
Sa nutad, sa karjud,
ei kuule mu kõrvad,
ma enam ei taha,
ei taha, ei taha.
Lõpuks sa vaikid,
alla sa annad,
kuid rahu mul pole,
ei ole, ei ole.
Tahan paluda andeks,
kuid süü pole minu,
viimaseks vandeks
valmis sa pole...
Tahan minna nüüd ära,
ja unustust leida,
maailm kaotand on sära,
nüüd vaikselt pean leina.
imreva@msn.com
Eelmine
Pealehele
Järgmine