Valguse poole
Lendasin riimis
valguse poole
nagu liblikas
küünlaleeki --
või oli see ingel...
Murdsin oma tiivad
ja unustasin elu
ning maaga sidusin
kõik hingehaavad.
Olin lihtsalt vaatleja
maailma viimasel serval
ja ootasin sõnu --
või hoopis mõtet...
Elus ja surmas
polnudki võrdseid,
vaid tiivasirutus
lahutab pilvedest.
Ka inglid nutavad
lennates kõrgustes,
vihmana langevad
pisarad tõest...
11.03.2007
imreva@msn.com
Eelmine
Pealehele
Järgmine