Šveits

Šveitsis ei saavutanud juugend sellist laiaulatuslikku populaarsust nagu mujal Euroopas ning selle ainsateks esindajateks on kunstnikud Ferdinand Hodler ja Arnold Böcklin, kes harrastasid juugendit siiski vaid kaudselt. Nende looming aastatel 1890 ja hiljem on nii tihedasti seotud sümbolismiga, et neid võib iseloomustada vaid suhtes viimasega.

Ferdinand Hodler (1853 – 1918) õppis Genfis, külastas Hispaaniat [avastas seal enda jaoks Velásqueze (1599 – 1662)] ja asus lõpuks elama Münchenisse. Aastal 1891 külastas Hodler Pariisi, kus kohtas nabiisid, kes tutvustasid teda omakorda prerafaeliitidega. Samuti nägi Hodler Pariisis Puvis de Chavannes`i maale. Pärast seda maalitud töödes ongi ilmne Puvis de Chavannes`i mõju. Varasemates maalides, nagu näiteks “Öö” (1890), on allegooriline teema kujutatud realistlikult Velásqueze laadis.

Hilisemates töödes on ebamaised seaded ja figuurid laenatud Puvis de Chavannes`ilt. Maalis “Valimine” (1894) vihjavad rahulik tõsidus ja värvitooni üldine heledus mõjutustele prantsuse kunstnikult. Samas on Hodleri kompositsiooni ümbritsev õrn ja müstiline atmosfäär sügavalt isiklik. Sarnane on maal “Päev”, kuigi selle dekoratiivsed jooned märgivad juugendi mõjutusi. Siin on koidiku ajatuse tunne esile kutsutud alasti figuuride poolt, kes varjavad oma silmi päeva valguse eest. Selles maalis on nagu Puvis de Chavannes`i maalideski allegooria asetatud määramatusse asukohta. Samas meenutavad katkendlikud kontuurid ja dekoratiivne esiplaan juugendit.

Arnold Böcklin (1827 – 1901) sündis Šveitsis, kuid elas Venezias ja hiljem Münchenis. Tema küpsed maastikud, nagu väga kuulus “Surnute saar” (1880), on karmid, ranged ja sisaldavad “kangastatud” figuure, kes pöörduvad eemale vaatajast. Hilisemates töödes eemaldus ta järsult antud teemast ning pühendus täienisti surmale ja hävingule. Maalides “Sõda” (1896) ja “Katk” (1896) kohandas Böcklin juugendist laenatud joone ekspressiivselt sisendava kasutuse, kuid ta hülgas arusaama üldisest dekoratiivsest efektist. Need keerulised ja rahutud maalid on lähedasemad Puvis de Chavannes`i sümbolistlikele maalidele ja hiljem James Ensori loomingule.

Sisukord
Järgmine osa