31. mai 2003 - 04.september 2004
Tagasi
ELUTÕDE 185 KROONI EEST
Kunagiste kooliajast tuttavate kohustuslike teatri-ühiskülastuste vaimus siirdub valitsus kui üks mees Linnateatri etendust vaatama. Ega sest olekski ju midagi - mingu ja vaadaku, seda enam, et nii mõnelegi ministrile on see ehk üle aegade esimene teatrikülastus -, kui ainult jällegi mööda poleks pandud. Lasta ministrite ja ka nende elukaaslaste piletid ning õhtusöök välja maksa maksumaksjal olukorras, kus õhk on riigifirmade juhtide alusetutest preemiatest ja rahakulutustest paks, on kas küündimatu, küüniline või mõlemat korraga. Ei ürituse väljamõtlejad ega teokstegija laskunud kaalutlustesse, missuguse vastuvõtu see avalikkuses saab.
Edasi on juba kõik valikud halvad: lubad seepeale pileti omast taskust kinni maksta - süüdistatakse sind selgrootuses; jääd esialgse seisukoha juurde - oled paindumatu ega arvesta kriitikaga, jne.
Polnud kellelgi nõunikest tarkust ega hingejõudu kabinetile öelda, et kui igaüks ise oma piletid kinni maksaks, oleks tabatud mitu kärbest ühe hoobiga: samastutakse rahvaga, kes samuti ostab piletid oma raha eest; toetatakse nii otseselt kui ka kaudselt kultuuri; antakse selge signaal, et ametnike jaoks ainumõeldav variant on oma vaba aja veetmise kulutused ise kinni maksta. Nüüd on sõnum pensionäridele, kultuuritöötajatele, pedagoogidele ja kõigile teistele risti vastupidine - rahvas närigu pori, kui eliit maksumaksja rahal hea maitsta laseb. Iga minister võidab teatripileti hinna, ent kaotab 185 krooni kokku hoides jälle osa rahva usaldusest. Seniks aga jõudu Res Publicale väsimatul sisevaenlase otsimisel, kes võimuladvikus neile vastu töötades andmeid avalikkusele lekitavat.
Kõike eelnevat arvestades on vaadatava etenduse pealkirigi kahtlaselt sümboolne - «Kaotajad».
Tekst: Laur Uudam
/ SLÕhtuleht (10.06.2003 )