Igaüks meist on haruldane, ainulaadne inimene. Meil kõigil on Jumala poolt antud saatus, mis täide viia – unikaalne kutsumus, mida ainult meie saame täide viia. Kuid et ulatuda täieliku potentsiaalini ja tõeliselt olla edukas elus, me peame õppima ennast võtma nii nagu me oleme.

Aastaid ma olen õppinud, et edu alused on teadmine, kes on Kristus. See on meie tõeline identiteet. See arusaamine tuleb õppides seda, mida Jumal ütleb oma unikaalses Sõnas ja siis oma mõistuse ja sõnade seadmine vastavalt sellele, nõustudes sellega. Mil sina ja mina alustame mõtlemist ja räägime asju, mida Jumal ütleb meie kohta, keskendudes meie nõrkustele, me hakkame leidma vabadust olemaks meie ise ja kogema edu igas elu alal.

Mil ma esimest korda hakkasin kõndima koos Issandaga, olin ma väga negatiivne igaühe ja iga asja suhtes, kaasaarvatud enda vastu. Mul oli väga vaene enesekujutus, kuna minu mõtlemine oli väga esinemiskeskne. Ma olin olnud tingitud uskuma lapsepõlvest saati, et mida paremini ma käitun, seda enam armastust ja omaks võtmist ma saan kogema. Ja kuna ma ei teadnud midagi paremat, ma võtsin selle endaga kaasa suhtesse Jumalaga.

Sügaval südames ma teadsin, et Jumalal oli kõik, mida ma vajasin. Seega ma mõtlesin, mida paremini ma käitun, seda enam Jumal mind armastab ja tunnistab mind. Kuid see lõi kasvava probleemi, kuna ma ei suutnud alati õigena käituda. Ma olin pidevalt töötamas ja püüdlemas üle saada oma nõrkustest ja olla piisavalt hea, et pääseda Jumala heasse armu. Ma olin kurnatud. Ja see oli täpselt see, mida Saatan tahtis, et ma oleksin.

Ma nutsin palju pisaraid paljude aastate jooksul, mõeldes, et ma olin läbi kukkunud, kuna ma ei suutnud olla Jumala standardite järgi. Kuid Jumal, oma armus, juhtis mind 2.Korintose 5:21 juurde, mis ütleb: „Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.“

Sõna tundmise kaudu ma viimaks hakkasin mõistma, et minu eneseväärtus ei ole selles, mida ma teen – see on selles, mida Jeesus tegi. Kristlasena, minu kes – kes ma olen – ei baseeru minu käitumised ega mida ma teen; minu identiteet on Kristuses. Pole midagi, mida sina ja mina saaksime tööna teha, et olla Jumalaga suhtes. „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda“ (Efeslaste 2:8,9).

Isegi kui me eksime, Jeesus mõistab meie nõrkusi. Heebrea 4:15 ütleb, et Ta oli kiusatustes samade asjade pärast nagu meiegi, kuid samas ei patustanud. Jeesus lahkus oma taevaselt troonilt ja sündis kui inimene lihas ja veres, just nagu meiegi. Seega Ta teab, millega me vastakuti oleme. Kui me teeme midagi valesti, siis kõik, mida me vajame, on Temalt andestust paluda ja et Ta peseks ära meie patud oma verega. „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust“ (1.Johannese 1:9). Ta ei oota, et meil oleks täiuslik elu enne kui Ta vastab meie palvetele. Kõik, mida Ta tahab, on et me armastaks Teda kogu oma südamest ja ihkaksime teha Tema tahet.

Ma tulin arusaamisele, et kui Jumal oli valmis võtma mind vastu nagu ma olin, siis ma pidin ka ennast nii vastu võtma. Jeremija 1:5-s Jumal ütleb: „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind...“ Kui Jumal kiidab meid heaks, teades kõiki neid valesid asju, mida me kunagi teeme, siis sina ja mina ei oma mingit õigust ennast pahaks panna.

Ma usun, et Jumal soovib, et me oleksime kooskõlas Tema Sõnaga. See on väga tähtis arendamaks kindlustunnet Kristuses, mida me vajame õnnestumisteks. Laulud 119:11 ütleb: „Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.... suu räägib sellest, millest on tulvil ta süda“ (Luuka 6:45). Saatan on alati tegevuses, et meid eemal hoida Jumala Sõnast. Ta tahab, et me mõtleksime ja räägiksime kõigist oma vigadest, läbikukkumistest ja nõrkustest. Ta tahab, et me läheksime mööda päevavalgusest pimedusse, öeldes kui kohutavad me oleme. Miks? Kuna ta teab, et me usume seda, mida me mõtleme ja räägib meie kohta enam kui keegi teine räägib meie kohta.

Püüa mõista, et kui me võtame vastu vaenlase hukkamõistvad mõtted, me ei saa käia kindlustundes, kes me oleme Kristuses. Me ei saa olla kindlad ja hukkamõistetud samal ajal. Esimene Johannese 3:21,22 ütleb: „...kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees ja mida me iganes palume, seda me saame temalt...“ Seega on väga tähtis, et me hoiaks oma südametunnistuse selgena. Kui me teeme midagi valesti, me peame paluma Jumalalt, et Ta meile andestaks, võtma vastu Tema andestuse ja jätkama koos Issandaga.

Selle asemel, et vastu võtta vaenlase süüdistusi, me peame heitma need välja kasutades tõde. Kui Saatan toob oma mõtteid hukkamõistust, võime öelda: „Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses“ (Roomlaste 8:1). „Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised“ (Laulud 103:12). Kui sina ja mine mõtiskleme ja räägime Jumala Sõnal, Saatana valed neelatakse tõe poolt ja meie kindlustunne Kristuses saab kasvama.

Ma olen jõudnud järeldusele, et me ei suuda asetada oma kindlustunnet mujale kui ainult Kristusesse. Filiplaste 3.3 ütleb: „meie, kes Jumalat teenime vaimus ja kiitleme Kristusest Jeesusest ega looda päritolu peale.“

Jumal ei taha, et me usaldaksime füüsilist välimust, andeid, haridust, ametit, lapsi, sõpru, religiooni või mdagi muud. Ta tahab, et me leiaksime oma väärtuse ja asetaksime oma kindlustunde ainult Kristusesse. Ilma Temata me ei suuda midagi teha (vaata Johannese 15:5). „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks“ (Filiplaste 4:13).

Ma julgustan sind ennast vastu võtma vaatamata oma nõrkustele – nagu Jumal seda teeb. Tee otsus sättida oma mõistus ja oma suu Tema Sõnaga ühele joonele. Hakka kuulutama positiivseid Pühakirja tõotusi oma ellu ja sa avastad, et Tema arm õnnestumiseks on kõik, mida sa vajad!