MA JUST AVASTASIN, ET OLEN RASE JA MA EI OLE
ABIELUS. MIDA MA PEAKSIN TEGEMA?


Kui ma õpetan kohtamise ja seksi teemadel, mulle meeldib kasutada lauset „kui sa mängid instrumente, siis sa saad muusika.“ Seksuaalselt rääkides, paljud teismelised on mängimas instrumentidega, kuid tulemuseks on blues. On kurb, nii kurb laul, mida enamus neist ei oodanud kuulda. Sadu teismelisi jääb rasedaks ühes aastas.

See on üks kõige kohutavam tunne, mida teismeline võib kogeda – hirm, et leiad end olevat rase või et oled teinud kellegi rasedaks. See on kohutav, kuna sellele probleemile ei ole kerget lahendust. On mõningaid vigu, mida õpilased teevad ning kannatavad väheste tagajärgede käes, kuid teismelise ea rasedus ei ole üks neist.

Ma olen veendunud, et väljaspool seksuaalset ahistamist, pole midagi, mis frustreerib noorte nõuandjat enam kui teha tegemist soovimatu rasedusega. Selle juures on väga vähe, mida saab nõuandja, sõber või lapsevanem teha, et vaigistada seda valu. Siiski, üks halb otsus ei tähenda seda, et õpilane peab neid veel tegema. Siin annaks sulle lugeda kirja Maarjalt, kes on piinarikkalt teadlik, et ta tegi vea. Tema suurim soov on probleemiga silmitsi olla ja see parandada. Nagu sa saad nägema, ma olen valusalt aus temaga, kuid teen endast parima, et teda mitte hukka mõista.

(Kiri)
Ma ei teagi, millest alustada. Asi on selles, et minu vanemad on lahus juba tükk aega ning mõlemad on uuesti abiellunud. Minu bioloogiline isa pole kunagi minust hoolinud. Minu kasuema ja mina vihkame teineteist. Minu bioloogiline ema ja mina ei räägi palju omavahel ja minu kasuisa räägib ainult siis, kui ta tahab minu peale karjuda.
Ma hakkasin semmima ühe poisiga, kes minu arvates armastas mind sama palju nagu mina teda. Ma jäin rasedaks ja enam polnud seda armastust ega teda. Ma rääkisin oma bioloogilisele isale ja kõik, mis tema ütles, oli: „mine, las sinu isa toetab sind, mitte mina.“ See uudis tabas mu kasuema ja ta ütles: „Sina tegid omale voodi, maga selles.“ Minu kasuisa ei rääkinud minuga nädalaid, kuid siis ta ütles: „Ma lapsendan selle.“ Minu bioloogiline ema reageeris järgnevalt: „Ma panen arsti juures aja kinni, me lahendame selle probleemi enne kui kogu linn saab teada.“
Ma ei tahtnud minna aborti tegema ja nüüd inimesed ütlevad mulle, kui rumal ja madal ma olen. Minu kooli direktor arvab, et peaksin koolist lahkuma, kuna raseda tüdruku koht pole koolis. Kas ma oleksin parem inimene, kui ma oleks lasknud teha aborti? Kuid minu probleemid alles algasid. Ma saan lapse, isa ei vaata minu poole ja minu vanemad ei aita mind enne kui olen allakirjutanud, et nad lapsendaksid minu lapse. Ma kavatsesin võtta üledoosi, mil kõik teised magasid, et keegi ei saaks mind viia haiglasse. Siis ma sattusin kogemata kuulma teie üht saadet „Liiga noor, et surra“. See ei olnud planeeritud. Fakt on see, et see oli see öö, mil ma plaanisin võtta üledoosi – nähtavasti ma ei teinud seda. Kuid nüüd ma kavatsen oma probleemi lahendada – mitte põgeneda selle eest. Kuid mul on üks suur probleem veel ees, see laps. Ma ei suuda teda ülal pidada, kuid ma ei taha ka temast loobuda. Ma ei saa abi isa juurest otsida – ta on nii ebastabiilne. Mul tuleb vist paberitele alla kirjutada ja elama selle teadmisega.
Ma lihtsalt tahan öelda „aitäh“ selle saate eest. See mitte ainult pannud mind peatuma ja mõtlema oma elu üle, vaid ka minu lapse elu üle samuti. Ma andsin endale ja oma lapsele uue võimaluse teada, et elus on tõuse ja mõõnasid – tõusud on veel ees.
-Maarja-

Tänan, et leidsid aega selle kirja kirjutamiseks. Sul kindlasti on mõned tõsised probleemid. Jäädes rasedaks väljaspool abielu võib luua palju komplikatsioone ja sul on osa nendes. Sa oled silmitsi arvukate väga raskete otsustega. Kui oled nendega silmitsi, siis ma palun sind, et sa kordaksid endale seda lauset:

Isegi kui ma teen ühe vea, ei tähenda, et ma pean veel vigu tegema.

Sa juba oled pidanud olema silmitsi mõningate hämmastavalt raskete valikutega. Ning toetudes sellele, mida sa kirjas mainisid, sa oled teinud häid valikuid. Ma ei suuda öelda sulle, kui uhke ma olen sinu üle selle tõttu. Näiteks, sa ei teinud kohutavat viga enesetappu sooritades. Enesetapp pole iialgi õige otsus. See on alati vale. Ma loodan, et sa näed, et Jumal oli näitamas oma armastust sinu vastu, mil Ta juhtis sind vaatama meie saadet „Liiga noor, et surra.“ Ta hoidis sind tapmast ennast, kuna Ta teadis, et Tema abiga sa saad üle oma probleemidest.

Muidugi, enda tapmine oleks tähendanud ka oma lapse tapmist. Siis see oleks olnud kahekordne katastroof. Jumal teadis, et Saatanale meeldiks hävitada teid mõlemat ühe hoobiga. Ja Jeesus hoiatab meid Saatana hävituste eest: Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti (Johannese 10:10).

Piibel nimetab Saatanat vargaks. Ta tahtis võtta midagi sinult, mis ei kuulu talle – sinu ja sinu lapse elu. Ta teab, kui erilised te mõlemad olete Jumalale. Siiski, Jumala kingitus sulle oli Jeesus Kristus. Ta armastab sind ja tahab, et sina ja sinu laps elaksite tähendusrikast, armastust täis ja eesmärkidega elu. Seega, Ta on teinud sinu heaks kaks asja. Ta oli vahele astunud ja hoidis sind enesetappust ja Ta on pakkumas sulle elu väärt elamist.

Sa võisid olla teinud teisi kohutavaid vigu. Sa oleksid võinud kuulata oma bioloogilist ema ning oleksid teinud abordi. Sa targasti mõistsid, et abort võib „lahendada“ mõned probleemid, nagu ajutine häbi, kuid põhjustab palju, palju enam. Jumal vihkab aborti. Sügaval sisemuses sa selgelt mõistsid, et see on süütult lapsukeselt elu võtmine. See ei ole lapse süü, et sa rasedaks jäid. Tappa süütu laps, kuna ema tegi vale otsuse, on isegi veel hullem valik.

Ma olen uhke su üle. Kuigi sa olid silmitsi suure survega, et sa teeksid abordi, sa ikkagi tegid õige otsuse. Sinu otsus meeldis samuti ka Jumalale. Laulud 139-s Piibel selgelt õpetab, et Ta on aktiivselt kaasatud inimese loomisse isegi enne inimese sündi.

Sest sina valmistasid mu neerud
ja kudusid mind mu ema ihus.
Mu luud ei olnud varjul sinu eest,
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
Su silmad nägid mind juba mu eos
ja su raamatusse kirjutati kõik päevad,
mis olid määratud,
ehk küll ühtainustki neist
ei olnud olemas.
     -Laulud 139:13,15,16-

Maarja, ma tean, et on väga raske kanda last, mil nii väge inimesi on sind toetamas. Siiski, sa peaksid olema julgustatud mõningatel viisidel. Ole julgustatud, et sa oled teinud seda, mis on õige. Lisaks sellele, ole julgustatud, et Jumal on uba teinud häid plaane sulle ja su lapsele. Ta armastab teha häid asju meile kui me oleme sõnakuulelikud. Inimesed, kes ütlevad kui rumal sa oled, et ei teinud aborti, on valel teel. Nad ainult näitavad kui pahuksis, segaduses, isekad ja külmad nad on elu ja Jumala suhtes. Sina aga teisest küljest oled juba näidanud, et sa hoolid sellest, mis on õige ja et sa tead, kuidas teha häid otsuseid.

Abort oleks võinud sind emotsionaalselt purustada. Sa peaksid siis elama teadmisega, et sa tapsid oma enda lapse. Mõningate inimeste jaoks need mõtted kummitavad neid aastaid ja aastaid. Tänu Jumalale, et sa ei valinud abordi kui kiire lahenduse oma probleemidele. Sa ei pea kunagi elama kohutavate mälestustega oma lapse tapmisest.

Maarja, mul on kahju, et sa jäid rasedaks. See oli ilmselt halb eksimus. Kuid siis sa peatasid mõtlemise. Sa lõpetasid vigade tegemise. Sa hakkasid tegema tarku otsuseid. Sinu üle ei anna rohkem uhke olla. Nagu ma ütlen teismelistele naistele: „Kui tea peaksite jääma rasedaks väljaspool abielu, siis enesetapp ja abort pole kunagi õiget otsused.“

Kui sa jäid rasedaks, sa kartsid, sa tundsid, et sind ei armastata ja sulle avaldati survet teha valesid asju. Sellele vaatamata sa ütlesid ei enesetapule ja ütlesid ei abordile. Seni oled sa teinud halvast olukorrast parimad otsused. Küsimuseks jääb, et kuhu sa nüüd siit edasi liigud?

Kas hoida laps alles?

Sinu järgmine otsus on kas jätta alles oma laps ja kasvatada teda ise või anda see kellelegi teisele kasvatada. Pärast sinu kirja lugemist ma pole kindel, et lapse hoidmine on hea mõte. Ma meenus neli asja, mis töötavad sinu vastu:

  • Sa oled veel väga noor. Lapse kasvatamine on tohutu vastutus ja see ei ole kerge, isegi kui sa oled vanem.
  •  Sul on su enda sügavad emotsionaalsed vajadused töötamas sinu vastu. Praegu sa oled vaevu suuteline toimima kui teismeline mitmest lõhutud perekonnast. Lapse eest hoolitsemine arvatavasti oleks liiga palju kanda sellises olukorras. Ülepinges sa võid end lapse peal välja elada. See paneb sind süüdi tundma ja ainult lisab valu teile mõlemale.
  • Et sinu vanuses kasvatada last, on vaja tohutul hulgal tuge sinu perekonnalt. Ilmselt, sinu perekonnaliikmed ei paku sulle seda tuge.
  • Sa ütlesid, et sinu lapse isa on liiga ebastabiilne. Kui ta on ebastabiilne, ta võiks lõpetad sulle ja su lapsele probleemide tekitamise.
Sa pead endast parima andma, et pakkuda oma lapsele head kodu, kus üles kasvada. Mul on raske seda öelda ja ilmselt veel raskem sul seda kuulda, kuid ma ei usu, et see oleks aus sinu ja su lapse suhtes kasvatad seda last üksi.

Sinu teine valik on lasta laps üles kasvatada oma kasuisa ja su tõelise ema poolt. Sa pead endalt küsima: „Kas nad tõesti tahavad seda last?“ Sinu tõeline ema on see üks, kes tahtis, et sa teeksid abordi. Ei kõla nagu ta tahaks seda last.

Sa ütlesid oma kirjas, et sinu kasuisa ei rääkinud nädalaid ning siis ütles: „Ma lapsendan selle.“ Fakt, et ta ei rääkinud sinuga nädalaid, viitab sellele, et ta oli otsustanud lapsendada sinu laps meeleheitest, mitte armastusest ja pühendusest.

Minu jaoks see ei kõlanud nii, et sinu kasuisa ja su tõeline ema tahaksid seda last. Minu arvates, praegusel hetkel, sinu ema ja kasuisa pole suutelised pakkuma tervislikku, armastavat keskkonda, mida sinu laps vajab. Ja usu mind, sinu laps väärib tervist ja armastavat keskkonda.

Sinu parim valik oleks loovutada oma laps kristlikule paarile lapsendamiseks. On tuhandeid kristlastest paare, kes mõnel põhjusel ei saa lapsi ja on ootamas laste lapsendamist. Nad pakuksid sinu lapsele sellist armastust ja tuge, mida sinu laps vajab ja väärib.

Ma arvan, et sul on veel üks valik. Sa peaksid välja pääsema oma kaootilisest kodust kristlikku kodu abiellumata emadega. Sa peaksid seda ruttu tegema. On palju selliseid kodusid, kes on valmis sind vastu võtma. Selline kodu varustaks sind füüsilise, emotsionaalse ja vaimse toega ja aitab sul leida tugev kristlik perekond, kes on valmis lapsendama sinu last.

Ma tean, et on väga raske ära anda oma laps lapsendamiseks. Siiski, sa oled juba teinud mõningaid raskeid otsuseid ja sa oled neid hästi teinud. Lapse ära andmine, et ta üles kasvatada jumalikus perekonnas, on ülim armastuse tegu. Sinu tasu saab olema teadmine, et sinu last on väga armastatud ja tema eest hästi hoolitsetud.

Maarja, on aeg sul oma eluga edasi minna. See oli ime, et sa vaatasid meie saadet „Liiga noor, et surra“ õigel ajal. See oli ime, et Jumal hoidis sind ennast tapmast meie saate läbi. Kuid ma usun, et samuti on imeline see, et sa kirjutasid selle kirja ja et sa ootasid seda vastust. Ma tean, et kõik paistab hetkel pime ja sünge, kuid see pimedus saab mööduma. Jumal armastab sind ja su veel sündimata last. Ta tahab teile mõlemale anda vägeva tuleviku. Ta ütles Laulud 34-s:

Õiged kisendavad ja Issand kuuleb
ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
Issand on ligi neile,
kes on murtud südamelt,
ja päästab need,
kellel on rusutud vaim.
    -Laulud 34:18,19

Ma palvetan, et sinu otsused saaksid olema õiged ja et need tooksid au sulle, sinu lapsele ja Jumalale.