Tulles külmast tuppa
John C. Maxwell

Söör Ernest Shackleton oli suur maadeavastaja, kes leidis ennast ja oma meeskonna elu ja surma kriisis, mil nad olid hüljanud laeva jäises Antarktika vetes.

Oli aasta 1914 ja Shackleton'i ekspeditsioon oli planeerinud ennekuulmatut külmunud kontinendi ületamist. Mil nende laev jäi jäässe kinni ja uppus, meeskond alustas planeerimata kaheksateist kuist ellujäämiskursust. Nad püsisid elus, mil nad liikusid ujuvatel jääpankadel, kuni nad lõpuks leidsid saare, kuhu nad rajasid laagri. Mil nende varud hakkasid kahanema, Shackleton ja mõned meeskonna liikmed istusid ühte oma päästepaati ja tegid 800 miili pikkuse reisi vaalapüügi jaama. Nad tulid tagasi laevaga ja kõik 27 meest jäid ellu.

Selliste kriiside ajal on kaht tüüpi inimesi – neid, kes külmuvad ja need kes keskenduvad. Shackleton võis olla randunud ühel kõige külmemal kohal siin planeedil, kuid tema loovus ei külmunud kunagi. Selle asemel see oli meeskonna ellujäämiseks hädavajalik.

Mil ma uurisin Shackleton'i kogemusi, kolm printsiipi loovusega juhtimise kohta kriisi ajal tabas mind:

1. LOOV AKTIIVSUS SUURENDAB LOOVAT VÕIMET.
Mil sa muutud aktiivseks loovuses, sa saavutan enam loovat võimet. Paljud inimesed armastaksid omada loovat võimet, kuid nad pole teinud loovaid tegevusi. Kui me külmume, me lõpetame loomise. Shackleton praktiseeris „rutiinset“ loovust enda ja meeskonna tarbeks. Seega, kui probleemid näitasid end, tema ja ta meeskond ei andnud kunagi alla oma võimetes tulla välja loovate lahendustega.

2. REEGLITE RAAMAT ENAM EI KEHTI
Kõik tahavad sulle pakkuda reeglitega raamatut. Ettevõtjal David Kelley'l oli õigus, mil ta ütles: „Kõige tähtsam asi, mida ma olen õppinud suurtest firmadest on see, et loovus saab olema lämmatatud, mil kõik järgivad reegleid.“ Ja Thomas Edison, arvatavasti kõige suurem leidur eales, ütles inimestele, kes külastasid tema laborit: „Siin pole mingeid reegleid! Me üritame saavutada midagi.“ Struktuurid ja reeglid teenivad meid hästi, kuid seaduste täpne täitmine võib lämmatada meie loova vaimu ja surmata selle.

3.JUMAL ON SUURIM LOOJA.
Ei ole loogiline, kui jätta loovuse protsessist välja Jumal, kes on selle universumi Looja. Ei loe, kui palju loomulikke andeid Jumal on meile andnud, Ta saab alati selle suuremaks, paremaks ja võimsamaks teha. Sellepärast ma palvetangi loovuse pärast. Ja kui ma palvetan seda, ma palun kahte asja: ma palun Jumalat, et Ta annaks mulle idee või mõne näite. Meie kiiresammulises, võitlevas kaubandusvõrgus vähesed allikad on enam väärtuslikud organisatsioonidele kui loovus. Kuid kriiside ajal, mil tõeline juhtimine kas tõuseb esile või langeb, loovus tihti leiab tihti enda alla neelatud olevat hädaolukorras. Kel oleks aega mõelda väljaspool karpi, mil karp on sinu ümber kokku kukkumas?

Shackleton siiski nägi probleemist kaugemale. Ta tunnistas loovuse tähtsust, mis aitaksid hoida teda ja ta meeskonda elus ja töötavana kui meeskond, mil nad ekslesid külmas ja isoleeritud Antarktikas. Enam kui oskusel, loovusel on suhtumine ellu, mis võimaldab tal leida lahendusi ees olevatele takistustele. Mil teised oleksid külmunud, Shackleton keskendus loovusele, kuidas elada üle see kriis.