Tulles külmast tuppa
John C. Maxwell
Söör Ernest Shackleton oli suur
maadeavastaja, kes leidis ennast ja oma meeskonna elu ja surma kriisis,
mil nad olid hüljanud laeva jäises Antarktika vetes.
Oli aasta 1914 ja Shackleton'i ekspeditsioon
oli planeerinud ennekuulmatut külmunud kontinendi ületamist.
Mil nende laev jäi jäässe kinni ja uppus, meeskond alustas
planeerimata kaheksateist kuist ellujäämiskursust. Nad püsisid
elus, mil nad liikusid ujuvatel jääpankadel, kuni nad lõpuks
leidsid saare, kuhu nad rajasid laagri. Mil nende varud hakkasid kahanema,
Shackleton ja mõned meeskonna liikmed istusid ühte oma päästepaati
ja tegid 800 miili pikkuse reisi vaalapüügi jaama. Nad tulid
tagasi laevaga ja kõik 27 meest jäid ellu.
Selliste kriiside ajal on kaht tüüpi
inimesi – neid, kes külmuvad ja need kes keskenduvad. Shackleton võis
olla randunud ühel kõige külmemal kohal siin planeedil,
kuid tema loovus ei külmunud kunagi. Selle asemel see oli meeskonna
ellujäämiseks hädavajalik.
Mil ma uurisin Shackleton'i kogemusi, kolm
printsiipi loovusega juhtimise kohta kriisi ajal tabas mind:
1. LOOV AKTIIVSUS SUURENDAB LOOVAT VÕIMET.
Mil sa muutud aktiivseks loovuses, sa
saavutan enam loovat võimet. Paljud inimesed armastaksid omada loovat
võimet, kuid nad pole teinud loovaid tegevusi. Kui me külmume,
me lõpetame loomise. Shackleton praktiseeris „rutiinset“ loovust
enda ja meeskonna tarbeks. Seega, kui probleemid näitasid end, tema
ja ta meeskond ei andnud kunagi alla oma võimetes tulla välja
loovate lahendustega.
2. REEGLITE RAAMAT ENAM EI KEHTI
Kõik tahavad sulle pakkuda reeglitega
raamatut. Ettevõtjal David Kelley'l oli õigus, mil ta ütles:
„Kõige tähtsam asi, mida ma olen õppinud suurtest firmadest
on see, et loovus saab olema lämmatatud, mil kõik järgivad
reegleid.“ Ja Thomas Edison, arvatavasti kõige suurem leidur eales,
ütles inimestele, kes külastasid tema laborit: „Siin pole mingeid
reegleid! Me üritame saavutada midagi.“ Struktuurid ja reeglid teenivad
meid hästi, kuid seaduste täpne täitmine võib lämmatada
meie loova vaimu ja surmata selle.
3.JUMAL ON SUURIM LOOJA.
Ei ole loogiline, kui jätta loovuse
protsessist välja Jumal, kes on selle universumi Looja. Ei loe, kui
palju loomulikke andeid Jumal on meile andnud, Ta saab alati selle suuremaks,
paremaks ja võimsamaks teha. Sellepärast ma palvetangi loovuse
pärast. Ja kui ma palvetan seda, ma palun kahte asja: ma palun Jumalat,
et Ta annaks mulle idee või mõne näite. Meie kiiresammulises,
võitlevas kaubandusvõrgus vähesed allikad on enam väärtuslikud
organisatsioonidele kui loovus. Kuid kriiside ajal, mil tõeline
juhtimine kas tõuseb esile või langeb, loovus tihti leiab
tihti enda alla neelatud olevat hädaolukorras. Kel oleks aega mõelda
väljaspool karpi, mil karp on sinu ümber kokku kukkumas?
Shackleton siiski nägi probleemist
kaugemale. Ta tunnistas loovuse tähtsust, mis aitaksid hoida teda
ja ta meeskonda elus ja töötavana kui meeskond, mil nad ekslesid
külmas ja isoleeritud Antarktikas. Enam kui oskusel, loovusel on suhtumine
ellu, mis võimaldab tal leida lahendusi ees olevatele takistustele.
Mil teised oleksid külmunud, Shackleton keskendus loovusele, kuidas
elada üle see kriis. |