Atmosfääri kaugsondeerimine kosmosest. O. Avaste osalemine kosmoseprojektides
Uuno Veismann, Tartu Observatooriumi vanemteadur.
Atmosfääri kaugsondeerimine
kosmoselaevast sai alguse Ch. Villmanni helkivate ööpilvede uurimisteemast.
Seitsmekümnendatel aastatel arendati Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika
Instituudis koostöös tuntud Peterburi optikafirmaga LOMO ja Eesti TA SKB-ga
välja seeria kosmilisi teleradiomeetreid "Mikron", millega sai
kosmoselaeva pardalt mõõta kaugete objektide (atmosfäärikihid, helkivad
ööpilved, maapind, Kuu) heledust lähedases infrapunases kiirguses. Üks
"Mikroni" eksemplar kuulus orbitaaljaama "Saljut 4"
teadusaparatuuri koosseisu ja 1975.a. tegid kaks kosmonautide meeskonda
(A. Gubarev, G. Gretško, P. Klimuk, V. Sevastjanov) sellega kosmosest
hulga mõõtmisi (vt kosmonaudid Tõraveres).
Teleradiomeetrid "Mikron" kuulusid veel orbitaaljaamade "Saljut
6" ja "Saljut 7" teadusliku varustuse hulka ning nendega
saadi uusi andmeid atmosfääri ja aluspinna kohta.
O. Avaste nägi nendes mõõtmistes võimalust lahendada atmosfäärioptika
pöördülesannet ning jälgida nn. optiliselt aktiivsete ainete (näiteks
aerosool) globaaljaotumist. Ilmnesid võimalused kosmilise kaugseire meetodil
saada teavet veeauru, osooni ja nn. väikeste gaaskomponentide (siia kuuluvad
ka inimtekkelised saasteained atmosfääris) kontsentratsiooni kohta kõrguste
vahemikus 5–50 km. Selleks töötati 1978-84 välja uus, täiustatud teleradiomeeter
FAZA (8 spektraalkanalit, analoog- ja digitaalväljundid, skaneerimissõlm
atmosfääri heleduslõigete saamiseks) (vt
arutelu laboris). See riist töötas orbitaalkompleksis "Saljut
7"-"Kosmos 1686"-"Sojuz T-14" ning temaga saadi
enam kui 10 000 maakera atmosfääri heledusprofiili alates maapinnast (30
km allapoole horisonti) kuni ligi 100 km kõrguseni. Heledusprofiilide
töötlemise tulemused on avaldatud 5 raamatuna ja kümnekonna artiklina
rahvusvahelistes väljaannetes.
FAZA teine eksemplar viidi mooduliga "Kvant 2" orbitaaljaama
"Mir" külge ning lendas seal kaasa orbitaaljaama eksisteerimise
lõpuni. Peale muu leidis see instrument rakenduse Austria metsade kaugsondeerimisel.
