LÕUNA-EESTI PIMEDATE ÜHINGU PÕHIKIRI

 1.     Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing Lõuna-Eesti Pimedate Ühing (edaspidi Ühing) on avalikes huvides tegutsev füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik heategevuslik ühendus, mis on  Eesti Pimedate Ühingu Tartu Organisatsiooni õigusjärglane.

1.2. Ühingu ametlik nimi on Lõuna-Eesti Pimedate Ühing.

1.3. Ühingu juhatuse asukohaks on Tartu linn, Ringtee 1.

1.4. Ühing arendab oma tegevust Tartu linnas ning Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

1.5. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6. Ühing on asutatud tähtajatult.

1.7. Ühing on parteipoliitiliselt ja religioosselt sõltumatu.

2.     Ühingu eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

2.1. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, muudest õigusaktidest, käesolevast ühingu põhikirjast ja tegevuskavast.

2.2. Ühingu eesmärgiks on nägemispuudega inimeste integreerimine ühiskonda.

2.3. Oma eesmärgi saavutamiseks ühing muuhulgas:

2.3.1. tutvustab järjekindlalt nägemispuudest tulenevaid probleeme, et saavutada ühiskonna toetust ühingu eesmärkide saavutamiseks;

2.3.2. esindab ja kaitseb oma liikmete huve riigi tasandil, kohalikes omavalitsusorganites ning puuetega inimeste probleemidega tegelevates institutsioonides;

2.3.3. teeb tööd tagamaks ühingu liikmetele võrdsed võimalused teiste ühiskonnaliikmetega;

2.3.4. toetab liikmete omaalgatuslikku tegevust, mis pole vastuolus ühingu põhikirjaga;

2.3.5. organiseerib oma liikmete tööalast koolitust ja enesetäiendamist;

2.3.6. abistab ühingu liikmeid hariduse omandamisel, riigikeele õppimisel, ravi ja puhkuse korraldamisel, vajalike abivahendite soetamisel ja muudes küsimustes;

2.3.7. jagab stipendiume ja abirahasid (toetusi);

2.3.8. annab välja trükiseid ja muid teabematerjale tavalises trükis, punkt- ja helikirjas;

2.3.9. edendab ühingu liikmete vaba aja veetmist;

2.3.10. teeb tööd nägemispuudega lastega.

2.3.11. teeb koostööd rahvusvaheliste pimedate organisatsioonide ja esindustega.

3.     Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning ühingust väljaarvamise tingimused ja kord.

3.1. Ühingu liikmeks võib olla isik, kes on silmaarsti otsusega tunnistatud nägemisvaeguriks.

3.2. Ühingu liikmeks võib olla pimeda või vaegnägeva lapse üks vanematest või lapse täiskasvanud hooldaja, kellele laienevad kuni lapse 14-aastaseks saamiseni kõik ühingu liikme põhikirjalised õigused ja kohustused.

3.3. Ühingu liikmeks astumiseks esitab soovija kirjaliku avalduse ühingu juhatusele.

3.4. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus või põhikirja punktis 3.12. toodud juhul volinike koosolek.

3.5. Ühingusse võib vastu võtta toetajaliikmeid. Toetajaliikmeks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik.

3.6. Ühingu toetajaliikmeks astumiseks esitab soovija kirjaliku avalduse ühingu juhatusele.

3.7. Ühingu toetajaliikmel on õigus osaleda ühingu töös, kuid tal puudub hääleõigus.

3.8. Ühingu liikmete esmast arvestust peetakse elukohajärgses osakonnas.

3.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

Juhatus peab avalduse rahuldama avaldusele esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.

3.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata osakonna juhatuse ettepanekul ühingu juhatuse otsusega, kui

3.10.1. ühingu liige ei järgi ühingu põhikirja;

3.10.2. ühingu liige ei ole tasunud kahe järjestikuse aasta liikmemaksu;

3.10.3. ühingu liige on oma tegevusega kahjustanud ühingu huve või mainet.

3.11. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest. Kui liige taotleb juhatuse koosolekul oma väljaarvamise otsustamist volinike koosolekul, siis jõustub juhatuse otsus liikme väljaarvamise kohta pärast volinike koosoleku otsust.

3.12. Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel või ühingu liikmeks või toetajaliikmeks astuda soovijal on õigus nõuda väljaarvamise või liikmeks mittevastuvõtmise küsimuse otsustamist väljaarvamisele või liikmeks mittevastuvõtmisele järgneval ühingu volinike koosolekul esimese päevakorrapunktina.

4.     Liikmete õigused ja kohustused

4.1. Ühingu liikmetel on õigus

4.1.1. osaleda hääleõigusega osakonna üldkoosolekul

4.1.2. osaleda ühingu tegevuses

4.1.3. alates 18. eluaastast olla valitud osakonna ja ühingu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude juhtorganite liikmeks;

4.1.4. olla valitud teiste tulundus- ja mittetulundusühingute juht- ja kontrollorganitesse, mille liige ühing on;

4.1.5. esitada avaldusi, ettepanekuid ja arupärimisi kõigis ühingu tegevust puudutavates küsimustes;

4.1.6. võtta osa juhatuse koosolekutest, kus arutatakse tema poolt esitatud avaldusi, ettepanekuid ja arupärimisi, tema ühingust väljaarvamist või teisi teda puudutavaid küsimusi;

4.1.7. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt informatsiooni ühingu tegevuse, liikmete töölerakendamise võimaluste, väljaõppe, hariduse saamise võimaluste ja teiste nägemispuudest tingitud vajaduste kohta ning kõikide projektide ja ürituste kohta, mis on ühingu poolt algatatud või milles ta osaleb;

4.1.8. kasutada ühingu ruume ja vara vastavalt juhatuse poolt kehtestatud korrale ning ühingu poolt sõlmitud lepingutele;

4.1.9. algatada osakonna, ühingu juhatuse liikme või voliniku tagasikutsumine, kui ta

4.1.9.1. ei järgi ühingu põhikirja

4.1.9.2. ei väljasta informatsiooni ühingu tegevuse kohta;

4.1.9.3. ei täida oma ülesandeid;

4.1.9.4. ei täida ühingu tegevuskava;

4.1.9.5. on põhjuseta puudunud kolmelt järjestikuliselt juhatuse koosolekult;

4.1.9.6. on oma tegevusega olulisel määral kahjustanud ühingu huve või mainet;

4.1.9.7. ei ole püsivalt võimeline osalema juhatuse töös;

4.2. Ühingu liige on kohustatud

4.2.1. järgima ühingu tegevuses osalemisel ühingu põhikirja ja täitma ühingu juhtorganite otsuseid

4.2.2. tasuma liikmemaksu, mille suuruse kehtestab volinike koosolek;

4.2.3. teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma isikuandmed ja puude raskusastme ning nende muutumisest teatama 2 kuu jooskul.

5.     Volinike koosolek

5.1. Üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses volinike koosolek,mis on ühingu kõrgeim organ ning mille koosseisu moodustavad osakondades valitud volinikud. Igal volinikul on üks hääl.

5.2. Ühingu volinike koosolek toimub vähemalt kaks korda aastas.

5.3. Ühingu volinike koosoleku pädevuses on

5.3.1. ühingu põhikirja muutmine;

5.3.2. ühingule kuuluvate äriühingute põhikirjade kooskõlastamine;

5.3.3. ühingu eesmärgi muutmine;

5.3.4. ühingu struktuuri muutmine;

5.3.5. ühingu juhatuse liikmete arvu määramine põhimõttel – vähemalt üks liige igast osakonnast;

5.3.6. volinike hulgast ühingu juhatuse esimehe, kes on ühingu esimees, valimine neljaks aastaks;

5.3.7. volinike hulgast ühingu juhatuse liikmete valimine neljaks aastaks;

5.3.8. ühingu juhatuse liikme tagasikutsumise otsustamine;

5.3.9. väljalangenud või tagasikutsutud juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme valimine, kelle volitused kehtivad valimisperioodi lõpuni;

5.3.10. ühingule kuuluvate äriühingute nõukogudesse kuuluvate esindajate kinnitamine;

5.3.11. ühingu revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine;

5.3.12. ühingu revisjonikomisjoni valimine neljaks aastaks;

5.3.13. ühingu volinike koosoleku päevakorra kinnitamine, tööorganite moodustamine, kodukorra kindlaksmääramine, esimehe ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine;

5.3.14. otsustamine ühingule kuuluvate kinnisasjade, registrisse kantavate vallas- asjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise üle;

5.3.15. ühingu juhatuse või muu organi liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

5.3.16. ühingu liikmete kaebuste arutamine, mis on esitatud ühingu liikmete ühingust väljaarvamist, ühingusse mittevastuvõtmist või muude mõjutusvahendite ebaõiget kohaldamist puudutavate juhatuse otsuste kohta;

5.3.17. ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine ning ühingu liikme liikmemaksust vabastamine;

5.3.18. ühingu ja ühingule kuuluvate äriühingute aastaaruannete kinnitamine;

5.3.19. ühingu järgmise aasta eelarve kinnitamine;

5.3.20. ühingu tegevuskava kinnitamine;

5.3.21. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.4. Volinike koosolek võib olla korraline või erakorraline.

5.4.1. Korralise volinike koosoleku kutsub kokku ühingu juhatus vähemalt kaks korda aastas, teatades selle toimumisest valitud volinikele osakondade esimeeste kaudu telefoni või kirja teel vähemalt kaks nädalat enne volinike koosoleku toimumist, näidates ära volinike koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

5.4.2. Erakorralise volinike koosoleku kutsub kokku ühingu juhatus vähemalt 1/10 ühingu liikmete kirjaliku avalduse alusel ühe kuu jooksul peale avalduse esitamist ja teatab volinike koosoleku toimumisest volinikele kirja või telefoni teel vähemalt kaks nädalat ette.

5.5. Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on 2/3 volinike koosolekul osalenud volinikest ja ühingu põhikiri või seadus ei näe ette teisiti.

5.6. Ühingu lõpetamiseks on vajalikud ¾ volinike koosolekul osalevate volinike poolthääled.

6.     Juhatus

6.1. Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, millel on 7 kuni 15 liiget.

6.2. Juhatuse liikmed valib volinike koosolek ametisse neljaks aastaks. Juhatuse valimised toimuvad kahes etapis. Kõigepealt valib volinike koosolek salajasel või lahtisel hääletusel juhatuse esimehe, kelle ametinimetus on ühingu esimees ja kes korraldab juhatuse tegevust. Seejärel valitakse juhatuse ülejäänud liikmed.Esimehe kohale võib kandideerida ainult nägemispuudeline.

6.3. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe asetäitja(d)

6.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kümme korda aastas.

6.5. Ühingu nimel on allkirja- ja esindusõigus juhatuse esimehel, tema äraolekul juhatuse liikmetel vähemalt kahekesi koos.

6.6. Juhatus on otsustusvõimeline , kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik 2/3 koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäältest.

6.7. Juhatusel on kohustus.

6.7.1. järgida oma tegevuses ühingu põhikirja ning täita ühingu volinike koosoleku otsuseid;

6.7.2. ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab volinike koosoleku poolt määratud majandustehingute rahalise ülempiiri, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku volinike koosolekult;

6.7.3. pidada ühingu liikmete kohta täpset arvestust ja kindlustada isikuandmete kaitse;

6.7.4. korraldada finantstegevust;

6.7.5. teha ettepanekuid ühingule kuuluvate äriühingute nõukogudesse kuuluvate esindajate kohta;

6.7.6. koostada eelarve ja esitada see ühingu volinike koosolekule kinnitamiseks;

6.7.7. koostada ühingu tegevuskava ja esitada see ühingu volinike koosolekule kinnitamiseks;

6.7.8. määrata volinike koosoleku toimumise aeg ja koht ning teha ettepanekuid selle päevakorra kohta ning määrata osakondadele esindusnormiks 1 volinik 10 liikme kohta;

6.7.9. korraldada avalikke üritusi nägemispuude ja sellest tulenevate probleemide tutvustamiseks;

6.7.10. regulaarselt informeerida ühingu liikmeid ühingu poolt kavandatavatest ja teiste institutsioonide poolt pakutavatest projektidest, programmidest, kursustest ning muudest ühingut puudutavatest üritustest;

6.7.11. osutada igakülgset abi ühingu liikmete õppima või tööle asumisel;

6.7.12. vastata ühingu liikmete avaldustele, ettepanekutele, arupärimistele kirjalikult ühe nädala jooksul pärast arupärimiste, avalduste, ettepanekute esitamist toimunud järgmist juhatuse koosolekut;

6.7.13. korraldada ja aidata kaasa liikmete puhkeürituste korraldamisele;

6.7.14. kaitsta ühingu liikmete huve puuetega inimeste probleemidega tegelevates institutsioonides, valitsus- ja omavalitsusorganites;

6.7.15. võimaldada revisjonikomisjonil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning anda vajalikku teavet;

6.8. Juhatusel on õigus.

6.8.1. kehtestada ühingu liikmeks vastuvõtmise täpsem kord, lähtudes põhikirja punktides 3.1., 3.2., 3.3. ja 3.4. sätestatust;

6.8.2. kehtestada ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kord;

6.8.3. määrata esindajad suhtlemiseks teiste organisatsioonide ning institutsioonidega nii Eestis kui välismaal;

6.8.4. ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi;

6.8.5. korraldada ühingu liikmete autasustamist, anda ühingu liikmele ühingu veterani nimetus, teha ühingu volinike koosolekule ettepanekuid ühingu auliikme nimetuse andmiseks;

7.     Juhatuse esimees

7.1. Ühingu juhatuse esimehe valib volinike koosolek neljaks aastaks.

7.2. Ühingu juhatuse esimees korraldab ühingu juhatuse tööd.

7.3. Ühingu esimehe äraolekul korraldab juhatuse tööd üks asetäitja.

7.4. Ühingu esimees võib töötada oma volituste kehtimise ajal ühingu palgalisel ametikohal. Töölepingu esimehega sõlmib juhatus.

7.5. Ühingu esimehel on õigus

7.5.1. anda ühingu nimel volitusi;

7.5.2. sõlmida ühingu nimel lepinguid;

7.5.3. anda ühingu nimel välja käskkirju, korraldusi ja juhendeid;

7.5.4. sõlmida, muuta ja lõpetada töölepinguid ühingu töötajatega;

7.5.5. käsutada ühingu vara ja vahendeid eelarve piires vastavalt ühingu põhikirjale ning volinike koosoleku ja juhatuse otsustele.

7.6. Ühingu esimehel on kohustus

7.6.1. järgida oma tegevuses ühingu põhikirja ning täita ühingu volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid;

7.6.2. anda oma tegevusest aru ühingu juhatusele ja ühingu volinike koosolekule.

7.7. Ühingu esimees vastutab oma tegevuse eest seadustes sätestatud korras

7.8. Ühingu esimehe saab tagasi kutsuda ühingu põhikirja punktis 5.3.8. toodud punktis, kui

7.8.1. ühingu esimees on kaotanud ühingu liikmete usalduse;

7.8.2. ühingu esimees pole taganud ühinguga sõlmitud lepingute täitmist;

7.8.3. teistel ühingu põhikirja punktides 4.1.9.1. – 4.1.9.7. toodud juhtudel.

8.     Osakond

8.1. Ühingu osakond tegutseb ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vastavas piirkonnas.

8.2. Ühingu osakondi loob ja likvideerib ühingu volinike koosolek.

8.3. Ühingu osakonnal on üldkoosolek, juhatus ja selle esimees.

8.4. Osakonna üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Juhatus on kohustatud kõiki osakonna liikmeid teavitama koosoleku toimumisest kaks nädalat enne koosolekut. Üldkoosoleku kvoorumi moodustavad kohale tulnud liikmed.

8.5. Osakonna üldkoosolek kuulab ära ja kinnitab osakonna juhatuse aruande, valib osakonna juhatuse ja selle esimehe neljaks aastaks ning volinikud ühingu volinike koosolekule vastavalt ühingu juhatuse poolt kehtestatud esindusnormile.

8.6. Osakonna üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu lihthäälteenamusega.

8.7. Osakonna juhatus juhib osakonna tööd osakonna koosolekute vahelisel ajal, peab sidet osakonna liikmetega, tagab nende abistamise ning võimaluse osaleda ühingu tegevuses.

8.8. Osakonna juhatuse ja üldkoosoleku kohta kohaldatakse ühingu juhatuse ja volinike koosoleku kohta käivat niivõrd,kuivõrd seadus või põhikiri ei ole sätestanud teisiti.

8.9. Osakonnal on õigus esitada ühingu juhatusele ettepanekuid ja taotlusi ühingu tegevuse parandamiseks antud piirkonnas.

8.10.Osakonnal on õigus teha ettepanekuid liikmete vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks ning juhatuse esimehe, juhatuse liikmete ja volinike tagasikutsumiseks;

8.11.Osakond on kohustatud järgima ühingu põhikirja, juhatuse ja volinike koosoleku otsuseid ning andma aru oma tegevusest ühingu juhatusele.

9.     Vara ja rahalised vahendid

9.1. Ühing on nägemispuudega inimeste mittetulundusühing.

9.2. Ühingul on oma raamatupidamine, eelarve, oma pangakontod ja oma nimetuse ning sümboolikaga pitsat.

9.3. Ühing võib oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks kasutada palgalist tööjõudu, asutada sihtasutusi, äriühinguid, omada aktsiaid ja osasid teistes äriühingutes, omada kinnis- ja vallasvara ning teha tsiviil- ja äriõiguslikke tehinguid.

9.4. Ühingu vara ja rahalised vahendid moodustuvad

9.4.1. sisseastumismaksudest;

9.4.2. liikmemaksudest;

9.4.3. tuluõhtutest;

9.4.4. kirjastustegevusest;

9.4.5. loteriidest

9.4.6. heategevusüritustest;

9.4.7. sponsorsummadest

9.4.8. kingitustest, annetustest, sh. Sihtotstarbelistest annetustest;

9.4.9. testamentaarsetest sihtannetustest;

9.4.10. aktsiate ja osade võõrandamisest;

9.4.11. intressidest ja dividendidest;

9.4.12. varade rendile andmisest;

9.4.13. laekumistest, mis on saadud teistest seadusega lubatud allikatest

9.4.14. Ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

9.5. Ühingu raamatupidamise korraldab ühingu juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

9.6. Ühingu vara on ühingu omand ja seda ei jaotata ühingu liikmete vahel.

9.7. Ühingu varade kasutamist kontrollib revisjonikomisjon.

10.           Ühingu revisjonikomisjon

10.1.Ühingu revisjonikomisjon kontrollib ühingu rahaliste vahendite ja varade seaduspärast kasutamist ning ühingu juhatuse tegevuse vastavust Eesti Vabariigi seadustele ja ühingu põhikirjale.

10.2.Ühingu revisjonikomisjoni liikmed valitakse volinike koosoleku poolt neljaks aastaks.

Volituste kehtivuse perioodil väljalangenud liikme asemele valib järgmine volinike koosolek uue liikme.

10.3.Revisjonikomisjoni liikmed valivad oma koosseisust esimehe ja sekretäri revisjonikomisjoni volituste tähtajaks.

10.4.Revisjonikomisjon määrab ise oma töökorra.

10.5.Revisjonikomisjon allub ainult volinike koosolekule ja koostab ning esitab volinike koosolekule aruande.

10.6.Revisjonikomisjon esitab oma ettepanekud eelnevalt tutvumiseks ühingu juhatusele.

10.7.Revisjonikomisjoni liikmeteks ei või olla ühingu juhatuse liikmed ega ühingu palgalised töötajad

10.8.Revisjone tehakse vähemalt kord aastas.

10.9.Ühing võib kasutada audiitori teenuseid.

11.           Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine

11.1.Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seadustes sätestatud korras.

11.2.Ühingu tegevuse lõpetamise, jagunemise või ühinemise otsustab volinike koosolek.

11.3.Ühingu lõpetamiseks on vajalikud ¾ volinike koosolekul osalevate või esindatud liikmete poolthääled.

11.4.Ühingu likvideerijateks on volinike koosoleku poolt määratud isikud.

11.5.Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

11.6. Õigustatud isikud määratakse volikogu otsusega.

Käesolev põhikiri on vastu võetud Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu volinike koosolekul 12. juunil 2007.a. Tartus.

Eva Kirillova    

Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu esimees