Liivahiirtest- kes nad on ja kust nad tulevad

Liivahiir on väike näriline, keda liigitatakse samasse alamklassi, kus on rotid ja hiiredki . Eluiga on neil aga natuke pikem, kui rottidel ja hiirtel, jäädes 3-5 aasta vahele.

Igapäevases kõnepildis on kasutatud ka nime „kõrbehiir”, kuid tegelikult kuuluvad nad eraldi perekonda –gerbiilid- kus on ligikaudu 90 liiki.

Nende karv on pehme ja läikiv, varieerudes hallist punaka toonini. Kõhualune karv võib olla valgest kahvatu kreemjanini. Saba on erinevalt hiirtest ja rottidest kaetud karvadega ja on sama pikk kui kere. Saba otsas on väike karvatutt. Neil on jässakas keha ja väikesed väliskõrvad. Sisekõrv on aga väga suur ja seetõttu kuuleb ta ülihästi madalaid helisi. Liivahiired häälitsevad haruharva. Peamiselt suhtlevad nad lõhna abil. Kuuldavaid häälitsusi (jalaga vastu maad põristamine) teevad nad vaid häda korral ja ka paaritudes. Vahel harva nad piiksuvad vaikselt (näiteks siis, kui teine ei lähe teelt eest, või ei loovuta toitu).

Nende looduslik elukeskkond on savann, kuum kõrb, stepp ja poolkõrb Kesk- Aasias, Indias, Lähis- Idas ja Aafrikas. Kodus peetavad liivahiired on tavaliselt Mongoolia liivahiired- ladinakeeles "Meriones unguiculatus"- mis tõlkides oleks „väike küüntega sõdur”.

Eurooplastele on gerbiilid tuntud alates 1964, kui USA-st saadeti mitu paari Suur- Britanniasse. Liivahiirte kasvatamine väljaspool Mongooliat sai alguse 1930 (Jaapanis) ja USA-sse importidi nad 1954.

Looduses elavad liivahiired suurtes maa-alustes urgudes, mille sügavus võib olla kuni 3 m maa alla. Urud koosnevad leidlikest koobaste ja tunnelite süsteemist, kus iga osa täidab kindlat funktsiooni. Seal on laoruumid toidu jaoks, poegimisruum, lastetuba jne. Elatakse gruppides kus on umbes 20 isendit, kuid ainult üks isas ja üks emasloom paarituvad regulaarselt. Nad on väga territoriaalsed ja ei lepi ühegi sissetungijaga oma territooriumil.

Liivahiired on põhiliselt taimetoidulised. Nende menüü koosneb seemnetest, lehtedest ja juurtest. Vahest aga lisandub ka putukaid ja vastseid.

Looduslik elukeskkond on liivahiirtel kuiv ja öösiti võib minna üsna külmaks. Seepärast peavad nad säilitama vedelikku ja seega toodavad vähe uriini ja higi. Soojust talletavad nad tänu oma jässaka keha, karvase saba ja pisikeste kõrvadele hästi.

Linke

Pisi.ee- foorum pisilooma sõpradele

Lemmik.ee- artiklid ja foorumid loomapidajatele

Gerbiili.info- soomekeelne liivahiirte foorum

Gerbil forum- inglisekeelne liivahiirte foorum

eGerbil- palju asjalikku infot liivahiirtest. Ka foorum on olemas

AGS Color- liivahiirte värvid ja geeni kombinatsioonid

Color Palette- liivahiirte värvused

NGS- rahvusvaheline liivahiirte ühendus

SGY ry- Soome liivahiirte ühing

SGF- Rootsi liivahiirte ühing

ENS- Eesti Näriliste Selts