Eesti Liivahiirte Seltsi põhikiri

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Liivahiirte Selts on Eesti liivahiirte ja deegude kasvatajate ja omanike vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, mis tegutseb liikmete huvide kohaselt.
1.2 Mittetulundusühingu ametlik nimi on "Eesti Liivahiirte Selts", ametlik lühend on ELS.
1.3 ELS juhatuse asukoht on Saue ning tegevuspiirkond kogu Eesti.
Juriidiline aadress: Eesti Vabariik Harjumaa, Saue vald, Vanamõisa küla, Rõika 1 76505
1.4 ELS on liivahiirte ja deegude aretustööd juhtiv ja korraldav selts. ELS juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest, Mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast
1.5 ELS on juriidiline isik, kellel on iseseisev bilanss, pangaarved, pitsat ja ELS sümboolika.
1.6 ELS omab õigust moodustada piirkondlikke allüksusi, mis ei ole juriidilised isikud.
1.7 ELS töökeel on eesti keel.

2. EESMÄRGID JA TEGEVUSALAD
2.1 ELS eesmärgiks on ühendada juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevus või harrastus on seotud liivahiirte ja/või deegude aretuse ja kasvatusega, ühtsesse organisatsiooni; suunata ja aidata kaasa liikide arengule ja levikule Eesti Vabariigis; kujundada mõistvat suhtumist loodusesse ja loomadesse.
2.2 ELS tegevusalad
2.2.1. Aretuse koordineerimine ja kontroll The National Gerbil Society (NGS) aretustöö eeskirjade alusel;
2.2.2. Liivahiirte ja deegude kasvatajate ja liivahiirte ja deegude arvele võtmine, vajalike andmete kogumine ning arvestuse pidamine;
2.2.3 Selgitus-ja propagandatöö organiseerimine;
2.2.4 Seminaride, liivahiirte ja deegude näituste korraldamine;
2.2.5 Liivahiirte ja deegude alase kirjanduse ja materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;
2.2.6 Kontaktide loomine ja hoidmine teiste samalaadsete seltsidega;
2.2.7 Liivahiirte ja deegude soetamise ja kasvatamisega seotud küsimuste lahendamine;
2.2.8 Oma liikmete huvide esindamine;

3. LIIKMESKOND
3.1 ELS liikmeks võivad olla liivahiirtest ja/või deegudest huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad osaleda ja kaasa aidata ELS eesmärkide ja tegevusaladega seonduvate ülesannete lahendamisele ja kes tunnustavad käesolevat põhikirja.
3.2. Liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik sooviavaldus, tasuda sisseastumismaks ja ette ühe aasta liikmemaks. ELS liikmeks vastuvõtmise kinnitab ELS juhatus.
3.3. ELS liikmeks astuja loetakse liikmeks liikmemaksu tasumise päevast. Liikmemaksu tasumist arvestatakse jooksva aasta eest alates esimese liikmemaksu tasumise päevast. Liikmemaksu tasumata jätmisel võib juhatus liikme kolme kuu möödudes ühingust välja arvata. Liige, kellel on liikmemaks tasumata, kuid keda pole liikmeskonna seast välja arvatud, ei saa osaleda hääletamistel ega olla valitud juhtorganitesse. Juhul kui mõnel juhtorgani liikmel on liikmemaks tasumata peatuvad tema volitused juhtorgani liikmena kuni liikmemaksu tasumiseni
3.4 Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise muud tingimused otsustab üldkoosolek;
3.5 Liikmel on õigus:
3.5.1 Osaleda kõigil ELS poolt korraldatavatel üritustel;
3.5.2 Võtta hääleõiguslikult osa ELS üldkoosolekutest. Liige, kellel on tasumata aastamaks, võib osaleda koosolekul, kuid ei oma õigust hääletada.
3.5.3 Valida ja olla valitud ELS juhtorganitesse;
3.5.4 Saada informatsiooni ELS tegevuse kohta;
3.5.5 Lahkuda ELS-ist esitades selleks juhatusele kirjaliku avalduse. Lahkumise kinnitab juhatus.
3.6 Liikmel on kohustus
3.6.1 järgida käesolevat põhikirja ja ELS juhtorganite otsuseid;
3.6.2 tasuda õigeaegselt liikmemaksu;
3.6.3 kasutada säästlikult ja sihtotstarbeliselt ELS vara;
3.6.4 suhtuda heaperemehelikult loodusesse ja loomadesse;
3.6.5 olla lojaalne ELS-ile.
3.6.6 Liige võidakse ELS-ist välja arvata, kui ta on eksinud ELS põhikirja ja juhtorganite otsuste vastu. Samuti kui liige on oma süülise tegevusega kahjustanud ELS mainet või kaotanud teiste liikmete usalduse. Liikme väljaheitmise otsustab juhatus. Juhatuse otsuse võib vaidlustada üldkoosolekul, kelle otsus on lõplik.
3.7 Juhatuse liikme või revidendi väljaarvamine ühingust kuulub ainult üldkoosoleku pädevusse ja otsustatakse 2/3 häälteenamusega.
3.8 Liikmel, kes lahkub või arvatakse ELS-ist välja, ei ole õigust ELS varale ja talle ei tagastata sisseastumis- ega liikmemaksu.

4 JUHTIMINE
4.1 ELS kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele vähemalt kord aastas ELS juhatuse otsuse alusel. Kutse üldkoosolekule koos päevakorraga saadetakse liikmetele kirjalikult vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist.
4.2 Üldkoosoleku kutsub kokku ja valmistab ette ELS juhatus.
4.3 Erakorralise üldkoosoleku võib kokku kutsuda juhatuse algatusel või 10 % liikmete kirjalikul nõudmisel, kusjuures näidatud peab olema koosoleku kokkukutsumise põhjus ja arutusele tulevad küsimused. Erakorraline koosolek tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva möödumisel alates nõude esitamisest. Juhatus peab erakorralise koosoleku toimumisest liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt 2 nädalat.
4.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud iga nelja ELS liikme kohta 1 ELS liige. Juhul, kui esindatud on vähem liikmetest, siis kutsutakse 15 päeva jooksul kokku uus üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust sõltumata;
4.5 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega v.a. käesoleva põhikirja punktides 3.7., kui otsused võetakse vastu 2/3 koosolekul viibinud liikmete häältega ning p.8.4., mil otsus võetakse vastu 60% koosolekul viibinud liikmete häältega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl;
4.6 Üldkoosoleku pädevuses on kõik ELS-iga seotud küsimused, sealhulgas:
4.6.1 uue põhikirja vastuvõtmine, täienduste ja muudatuste tegemine põhikirjas, kui selle poolt hääletab 2/3 koosolekul esindatud ELS liikmetest;
4.6.2 juhatuse esitatud majandusaasta aruande ja tegevusplaanide kinnitamine;
4.6.3 sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumise tingimuste kinnitamine;
4.6.4 ELS juhatuse liikmete ja revidendi valimine, tagasikutsumine ja ühingust väljaarvamine;
4.6.5 ELS tegevuse reorganiseerimise ja likvideerimise küsimuse otsustamine;
4.6.6 muude ELS tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

5 ELS JUHATUS
5.1 ELS juhatus on ELS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ELS-i selle igapäevases tegevuses;
5.2 ELS juhatus on 3 kuni 5 liikmeline ja valitakse 2 aastaks.
5.3 ELS juhatuse pädevuses on:
5.3.1 ELS jooksva töö ja asjaajamise ning raamatupidamise korraldamine;
5.3.2 ELS liikmete vastuvõtmine, väljaarvamine ja registri pidamine;
5.3.3 Liikmemaksude kogumine ja laekumise jälgimine;
5.3.4 Koolitusseminaride, näituste, väljaõppe ja muude ürituste korraldamine;
5.3.5 Liivahiirte ja deegude alase kirjanduse, materjali kogumine, töötlemine ja väljaandmine;
5.3.6 Kasvatus- ja aretustöö koordineerimine ja seda puudutavate normide väljatöötamine;
5.3.7 ELS rahaliste vahendite ja omandi eesmärgipärase kasutamise ning raamatupidamisarvestuse tagamine;
5.3.8 Majandusaasta aruande ja bilansi ning tegevusaruande esitamine üldkoosolekule;
5.3.9 Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakorra ettevalmistamine;
5.3.10 Üldkoosolekul vastuvõetud otsuste elluviimine;
5.3.11 ELS esindamine, huvide eest seismine ja lepingute sõlmimine;
5.3.12 Toimkondade ja töörühmade moodustamine ja neile volituste andmine;
5.3.13 Põhivahendite soetamine, rentimine ja võõrandamine, käibevahendite seisu jälgimine;
5.3.14 Muude küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.
5.3.15 Juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega ELS liikmete seast. Kui juhatuse liige soovib ise oma volitused lõpetada enne tähtaega ja/või astuda välja ühingust, peab ta esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Juhatuse liikme volitused loetakse lõppenuks avalduse esitamise hetkest. Lahkumise kinnitab üldkoosolek lihthääleteenamusega.
5.4 Juhatuse liikmeid võib tagandada juhatuse ettepanekul ja vähemalt 10% liikmete kirjaliku avalduse põhjal üldkoosoleku otsusega. Eelnevalt peavad olema väljasaadetud kutsed üldkoosolekule vastava päevakorra punktiga. Juhatuse liige loetakse tagandatuks, kui selle poolt on hääletanud 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.5 Juhatus valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Juhatuse esimehe valimistel peavad osalema kõik juhatuse liikmed.
5.6 ELS juhatuse esimees koordineerib juhatuse tegevust, sealhulgas:
5.6.1 juhatab juhatuse istungeid;
5.6.2 käsutab juhatuse otsuste alusel ELS vahendeid, sõlmib jooksva tegevusega seotud lepinguid, annab välja volikirju;
5.6.3 Esindab ELS-I käesolevate ja juhatuse poolt antud volituste piires Eesti Vabariigis ja välisriikides;
5.6.4 Korraldab juhatuse ametliku informatsiooni levitamist ühingu liikmetele ja partneritele, sealhulgas korraldab kirjavahetust ja teadete saatmist. ELS liikmete kirjalikuks teavitamiseks loetakse teadete saatmist e-kirja , faksi või lihtkirja teel.
5.7 Juhatuse kõikidel liikmetel on õigus esindada ELS-i kõigis õigustoimingutes, omades selleks juhatuse otsusega antud volitust.
5.8 Juhatus tuleb kokku esimehe või aseesimehe kutsel või kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liiget. Juhatus käib koos vähemalt neli korda aastas, vajaduse korral sagedamini.
5.9 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal viibivad vähemalt pooled selle liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte jagunemisel võrdselt on otsustav juhatuse esimehe hääl.
5.10 ELS juhatus töötab ühiskondlikel alustel.

6. RAHALISED VAHENDEID
6.1 ELS rahalised vahendid moodustavad:
6.1.1 sisseastumis-ja liikmemaksudest;
6.1.2 tulust näituste, ürituste ja kursuste korraldamisest; reklaami, erialakirjanduse ja muu ELS tegevusega seotud materjalide ja vahendite vahendamisest ja realiseerimisest;
6.1.3 tulu liivahiirte ja deegude ostu-müügi- ja vastava informatsiooni vahendamisest;
6.1.4 sponsorite eraldised;
6.1.5 annetusted, kingitused ja lepingulisest tegevusest saadav tulu oma põhikirjaliste tegevusaladega seotud ülesannete täitmisel.
6.2 ELS rahalisi vahendeid kasutatakse ainult ELS juhatuse esimehe või aseesimehe korraldusel ja juhatuse täielikul nõusolekul.
6.3 ELS rahalisi vahendeid kasutatakse:
6.3.1 Kohustuslike maksete ja eraldiste tegemiseks;
6.3.2 ELS materiaalsete kulutuste katteks, sh. ürituste korraldamisega seotud kulude katteks;
6.3.3 Teenuste eest maksmiseks;
6.3.4 Töötasude maksmiseks.

7. ARUANDLUS JA REVIDEERIMINE
7.1 ELS aruandeperioodiks on kalendriaasta. Majandusaasta algus on 01. jaanuar ja lõpp 31. detsembril.
7.2 ELS teostab raamatupidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele ja esitab seadusandlusega ettenähtud korras aruanded pädevatele riigiorganitele ning võimaldab oma majandustegevuse kontrollimist;
7.3 Juhatus koostab kalendriaastalõpus jooksva-aasta finants-majandusliku aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
7.4 ELS majandustegevust, selle vastavust ELS põhikirjale ning vahendite sihipärast ja otstarbekohast kasutamist kontrollib revident. Revident valitakse kaheks aastaks üldkoosoleku poolt.
7.5 Finantstegevust revideeritakse vähemalt üks kord aastas. Revident esitab oma aruande üldkoosolekule.

 

8. ELS REORGANISEERIMINE JA LIKVIDEERIMINE
8.1 ELS reorganiseerimine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, milles näidatakse õigusjärglane(-sed), kellele lähevad üle ELS õigused ja kohustused.
8.2 ELS tegevus lõpetatakse kohtuotsusega või üldkoosoleku otsusega või muudel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras.
8.3 ELS tegevuse lõpetamiseks moodustab ELS üldkoosolek ELS likvideerimiskomisjoni ja määrab kindlaks komisjoni asukoha ja volitused, likvideerimiskomisjon võtab juhatuselt üle kogu asjaajamise.
8.4 ELS tegevuse lõpetab üldkoosolek 60% häälteenamusega. Tegevuse lõppedes läheb arhiiv üle õigusjärglasele viimase üldkoosoleku otsuse alusel.
8.5 ELS tegevus loetakse lõppenuks seaduses sätestatud korras.

 

KINNITATUD EESTI LIIVAHIIRTE SELTSI asutamiskoosolekul Tallinnas 02.04.2007 a.