Kaliküla

Kaliküla elanikkond rahvaloenduste andmetel:

1970. aasta andmetel     105 elanikke

2000. aasta andmetel       68 elanikke

2007. aasta andmetel       69 elanikku

2012. aasta andmetel       67 elanikku

Kaliküla ajalugu on uurinud Heino Tooding. Valmis uurimustöö „Meenutusi ja mõtisklusi küla ajaloost ja inimestest“.

Väljavõtted sellest uurimustööst:

Tiigi talu lähikonnas on leitud muinasasula tunnuseid.

Vana rahvas teadis rääkida, et Kroodo, Kingu ja Männiku talude vahele jäävad põllud olid olnud kabeli koht.

Üks võimalik matmispaik on leitud uue silla ehitamise ajal, kui uue teekeha süvendist tulid päevavalgele inimluud.

Kaliküla kagupiiril oja vasakkalda ääres Veskiotsa talu lähiduses on koht, mida ajaloouurijad peavad vanaks kloostri asupaigaks. Sealt on leitud vanu münte. Klooster sai tekkida võõrvallutajate tulekuga meie maadele, seega 13. sajandi alguses.

Kalikülas olid kõrvuti tuultveski ja vesiveski. Heino Tooding mäletab veel vesiveskit ja suurt ligi 2- meetrist vesiratast, mis jahvatuskive pidi ringi vedama.

Kaliküla nimest kirjutab H. Tooding järgmist: „ Esialgu pole õnnestunud leida ühtegi pidepunkti, mida võiks tähendada küla nimi Kaliküla. Sakslased on teda kirja pannud kirjapildiga Kaliküll. Tahaks väga öelda, et küla nimi tuleneb eelpool räägitud kivide rohkusest siinkandis ja võiks tähendada- kaljune maa, kuid oletused ei ole mingi tõesus.“

Ajalooallikates on kirjas, et kui Peeter I oli Põhjasõja käigus vallutanud siinsed alad, siis kinkis ta oma majandusnõunikule Heinrich von Ficile koos Põltsamaa lossi ja mitme teise ümberkaudse mõisaga ka Kaliküla mõisa. See toimus 1720. aastal.

Vanimaid ja esimesi seltse ümbruskonnas oli „Vana- ja Uue-Põltsamaa valla ja Lustivere valla Kaliküla tulekahju puhul Vastastikku Abiandmise Selts“, mis alustas tegevust 1895. a paiku. Selts kindlustab peale kinnisvara veel vallasvara, loomi, vilja ja muid varandusi. Liikmeid oli seltsil 130 ümber. Seltsi esimeheks oli Mihkel Jürmann ja juhatuses töötasid J. Rull, A. Paju, H. Rusi, T. Kukk ja M. Saik.

Kaliküla kohta peab märkima seda, et see küla oli eranditult asundustalunike küla. Vanu tsaariaegseid ostutalusid siin ei olnud.

Karjamõisa kompleksis on olnud kivist hobusetall, härgade tall, karjatall, vankrikuur, kivist sõnnikuaed, põllutööriistade kuur, kupja telliskivist ja kivikatusega elumaja, masinarehi, küün jne.

Riik ja omavalitsused müüsid Kaliküla mõisahooned enampakkumisel maha. Teatavasti kasutati ostetud hoonete müüre ja kõlbulikke osi ehitusmaterjalidena. Ehitati elumaju, veeti teedetäideks jne.