Keila valla
Ohtu
küla II kokkutulek
5. august 2001

Ei ole kolkaid,
On paigad, kus elame meie.
Kes suudaks sõlmida lõnga
kui katkeb see heie.

/R.Sander/


Ohtu küla I kokkutulekust

I kokkutuiek 6. augustil 2000.a. oli rahvarohke. Registreeriti 179 osavõtjat, sealjuures mitmed kohalolijad end kirja ei pannud. Osavotjaid oli 43-st perest (võimalikust 72-st olevast või olnud talust). Niiöelda "võrseid" osales 23-st. Enim osavotjaid oli Aaviku, Tagasauna, Põlde, Rehe, Haraku, Vahi ja Suurekivi talust.
Osavõtjate sissekanded külalisraamatus annavad kokkutulekule kiitva hinnangu, julgustavad organiseerijaid ja avaldavad soovi uuesti kokku tulla.

 

Tere tulemast Ohtu kula II kokkutulekule!

Tänusõnad ütleme neile, kes on meie tegemisi rahastanud, on meid aidanud ja toetanud:

Täname kõiki, kes I kokkutulekul jätsid materiaalse abi annetuskasti külaseltsi toetuseks!

SUUR TÄNU KÕIGILE,
KES TOETAVAD KÜLASELTSI IDEED!

 


...suuremat inimesel ei ole kui tegu

/J.Liiv/

 


Eesti kooli algus ulatub 17. sajandisse, kuid kindlam koolivõrk, mis andis lugemisoskuse kogu talurahvale, loodi 18. sajandi lõpukümnendil.
Vaatamata koolivõrgu hõredusele, jõuti Põhja-Eestis koduõpetuse ja rändõpetajate vahendusel 1860.a. keskpaiku üldise lugemisoskuseni.
1866.a. anti välja kogukonnaseadus, millel oli koolide suhtes eriline tähtsus. Koolimajade ehitamise ja koolmeistrite palga küsimust ei otsustanud enam mõisnik, vaid vallavolikogu. Koolimaa ja ehituspalgid pidi andma mõis ilma maksuta. Valla kohuseks jäi palkide kohalevedu ja ehitustöö.
Kogukonnaseaduse põhjal valiti talupoegade hulgast igasse valda koolivöörmünder (koolivanem), kes lahendas vallavolikogu ülesandel kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuste täitmist.

(L.Andresen. Eesti rahvakoolid 19. sajandil)

 

Tänavu möödub 130 aastat Ohtu vallakooli asutamisest. Austusest hariduse vastu avame täna Ohtu küla II kokkutulekul koolihoone paigas mälestuskivi. Mälestusmärgi loomine saab teoks tänu Keila Vallavalitsuse toetusele.
Kool avati 1. detsembril (vkj) 1871.a. Uuetoa teomajas. Siin töötas kool ühe aasta. 1872.a. alustati õppetööd tollal küla keskele ehitatud uues koolimajas "Kuusikul". 3. detsembril 1920.a. kolis kool Ohtu mõisa, kus töötas sulgemiseni 1974 . a.

Tegelikult ulatub Ohtu koolilugu palju kaugemale. L. Andresen kirjutab, et Keila kihelkonnas alustas esimene külakool tööd 1786/87. aasta talvel. Pastor oli külastanud Ohtu, Ääsmäe, Lehola, Kaesalu, Keila, Harku kooli. Kõik nimetatud koolid jäid lugemiskooli tasemele. Ikalduste, nälja ja haiguste tõttu jäeti hulk koole seisma. Talurahva laste õpetamise põhivormiks jäi endiselt koduõpe.
1797. aastaks oli koolide arv kihelkonnas vähenenud kaheni: üks asus Leholas, teine Ohtus (L. Andresen, "Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II). Millal antud kool Ohtus tegevuse lõpetas, selle kohta pole veel arhiividest andmeid leidnud.

1835.a. asutati Keila kihelkonnas Kumna vaestekool. Kooli asutajaks oli mõisnik, kindraladjudant parun von Meyendorff ( J. Põldmäe järgi oli see esimene kool kihelkonnas).
1863. aastal Tartusse saadetud ankeedivastuses märkis kooliõpetaja Johannes Johanson, et koolis õpib alaliselt 16 poissi kindrali kolmelt maavalduselt - Keilast, Kumnast ja Ohtust.


Ohtu koolikohus

... asutati 1875. aastal ja ametisse pandi esimesed koolivöömündrid - reeglina üks Ohtust ja teine Nahkjala külast. Esimeheks oli talitaja (vallavanema abi). Uued valimised toimusid vajadusel. Hakati kirjutama protokolle. Protokollijaks oli kooliõpetaja, sest esialgu kirjutasid vöörmündrid allkirjaks vaid "xxx".
Siin anname Ohtu küla poolt koolikohtusse valitud peremeeste nimed:

< <<
koolivöormünder talitaja
1875 - Jakob Ikmelt - Sarapiku t. Jaan Tasso - Männiku t.
1877 - Jakob Ventsel - Härjasilla t. Jaan Tasso - Männiku t.
1878 - Jakob Ventsel - Härjasilla t. Jüri Männik - Aru t.
1879 - Peeter Ventsel - Härjasilla t. Jüri Männik - Aru t.
1881 - Peeter Ventsel - Härjasilla t. Jaan Alter - Allika t.
1882 - Juhan Aaser - Pupsu t. Jaan Alter - Allika t.
1885 - Kaarel Malter - Hanseni t. Juhan Peilmann - V.Pupsu
1888 - Mihkel Tamm - Lõuka t. Jüri Rank - Kaasiku t.
1891/92 - ei teata  
1893 - Toomas Kuusmann - S.Pupsu Priidik Nilk - Viduri t.
1895 - Peeter Ikmelt - Makima t. Priidik Nilk - Viduri t.
1897 - Peeter Ikmelt - Makima t. Jaan Alter - Allika t.
1899 - Hans Jolter - Kruusimäe t. Jaan Alter - Allika t.
1900 - Hans Jolter - Kruusimäe t. Toomas Kuusmann - S.Pupsu
1902 - Karl Viilas - Matsu t. Toomas Kuusmann - S.Pupsu
1906 - Karl Viilas - Matsu t. Jüri Suurjaak - Mäe t.
1909 - Jaan Tulp - Unalepa t. Gotlieb Tamm - Lauka t.
1914 - Jaan Tulp - Unalepa t. Talitaja valiti Nahkjalast
1915 - -------------- Jakob Ney - Rõõmu t.

Koolikohust enam ei peetud, jäi vaid vallavanema abi

1917 - -------------- Gotlieb Tamm - Lauka t.
1918 - on margitud 3 vallavanema abi: Gotlieb Tamm - Lauka t.
    Jakob Malter - Hanseni t.
    Jaan Ikmelt - Toome t.
1919 - -------------- Jüri Rank - Kaasiku t.

Alates 1920.a. valitakse koolis hoolekogu.


Kas tänased mõistavad seda,
et tähtis on tunane päev ?
Kui sel laseme ununeda,
meist endistki jälgi ei jää.

/V.Osila/


Kooliõpetajad
alates 1871.a. kuni
1920.a. kui kool
kolis Ohtu mõisa
------------------------------------
Kuna mõned andmed
ajalooürikutes erinevad
Joh. Peilmanni (Pae) poolt
kogutud materjalidest, lähtume antud juhul viimastest.
    Õpetaja haridus
1871 - Jakob Rosenvald Junkeni kool
1879 - Mihkel Kriisk Simuna kihelkonnakool
1882 - Kaarel Sumpak Kuuda seminar
1887 - Juhan Remmal tegi eksami Harju koolikomisjoni ees
1891/92 -- talvel oli koht vakantne  
1892 - Mart Valdmann iseõppija
1899 - Karl Dunkel Tallinna linnakool
1901 - Jaak Kask Tallinna linnakool
1903 - Jaan Vain Ministeeriumikool
1906 - Juhan Paas Kaarma seminar
1914 - Johannes Dunkel Tallinna linnakool

Tema jätkas tööd ka pärast kooli kolimist mõisasse

 

-----------------

760 aastat küla
esmamainimisest

Ohtu muistne asula kuulub ajavahemikku I aastatuhandest kuni II aastatuhande esimese pooleni. Asulakoht on Koplimae talu maal.
Tänavu möödub 760 aastat Ohtu küla esmamainimisest Taani Hindamisraamatus. Küla Heukael oli suur 20 adramaad. Poola - Rootsi sõdade ajal küla tühjenes.
Samasse 17. sajandi algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534 : Ochter).
Keila kirikuvöörmündrite arveraamatus 1472 - 1553 ja 1795 - 1881.a. revisjonides ja hingeloendites on Keilast 4,5 km edelas asuvat küla nimetatud Ukülla, Udenküll, Uekülla.
1913.a. on märgitud Ees-ja Taga-Ohtu.
1939.a. Oli Ohtu asundus (26 talu) ja Ohtu küla (48 talu).
1940.a. Ohtu asundus (22 talu), Ohtu I (18 talu) ja Ohtu II (19 talu).
2000.a. on Ohtu külas 59 talumaja ja 2 kahekorruselist elamut.


27. novembril 2001.a. täitub Ohtu Külaseltsil teine tegevusaasta. Nii et "tatsab juba ringi, maimuke".
Kuidas on möödunud kokkutulekute vaheline aeg?

HÄSTI!

21. jaanuaril 2001 .a. toimus aastakoosolek. Juhatusse valiti:

1. MAI HÄRM Tapiste talust - esimees

2. ANNE VISK Pihlaka talust - kultuuritöö

3. AIME-MARE SUURJAAK Mäe talust - sekretär-laekur

4. ENN BRANNO Suitsurehe talust - orgtöö

5. JAAN LUTRIK Suurekivi-Jaani talust - majandustöö

ENN BRANNO Suitsurehe talust on valitud KÜLAVANEMAKS.

Seltsi juhatusel on tegevust jätkunud: külaloo kogumine, mälestuste lindistamine, oma ruumide "Külatuba" ostmine, külaseltsi häälekandja "Ohtulehe" väljaandmine, konkursi "Kaunis kodu" läbiviimine.
Töödest-tegemistest võib täpsemalt lugeda kevadisest ja suvisest "Ohtulehest".

TEIE KÕIKIDE NÕUANDED JA IGASUGUNE ABI ON
T E R E T U L N U D !