MIDA JÄRGIDA ENNE OMA KOERA PAARITAMIST VÕI KUTSIKAT VÕTTES
Enne koera paaritama hakates, võiks koera omanik lasta koerale teha röntgeni, tuvastamaks puusa- ja küünarliigese düsplaasiat. Ametliku röntgenit peaks saama teha enamuses suuremates veterinaarkliinikutes üle Eesti ning kliinikust saadetakse röntgenpilt Eesti Kennelliitu, kus usaldusarst hindab pilti ja tulemus kantakse EKL tõuregistrisse koera andmetesse ning omanik saab rahvusvahelise sertifikaadi tulemustega.
Tulemuseks võib arst hinnata puusadüsplaasia (HD) puhul:
A – puuduvad düsplaasia tunnused
B – peaaegu normaalne liiges
C – kerge puusaliigese düsplaasia
D – keskmine puusaliigese düsplaasia
E – raske puusaliigese düsplaasia
Soovitav oleks aretuses kasutada A, B, C tulemusega koeri ning C tulemusega koera peaks paaritama A või B tulemusega koeraga.
Küünarliigese düsplaasia (OCD) hindab arst samaaegselt puusaliigese omaga ning tulemused võivad olla:
0 – puuduvad düsplaasia tunnused
1 – kerge osteoartroos
2 – keskmine osteoartroos
3 – raske osteoartroos
Soovitav oleks aretuses kasutada 0 ja 1 tulemusega koeri ning 1 tulemusega koera peaks paaritama ainult 0 tulemusega koeraga.
Enne aretuses kasutamist oleks soovituslik teha koerale ka BAER test, kontrollimaks koera kurtust. Seda testi saab Eestis teha Tiina Toometi kliinikus dr Ranno Viitmaa juures ning arst väljastab koera omanikule paberi, kus tulemuseks võib olla normaalne kuulmine mõlemast kõrvast ( BAER +/+), normaalne kuulmine ainult ühest kõrvast (BAER +/- või BAER -/+) või kurtus mõlemas kõrvas (BAER -/-).
Kindlasti ei tohiks aretuses kasutada poolkurti või kurti koera, kuna sellisel juhul on oht suurem, et pesakonnas sünnib kurte kutsikaid. Ka täiesti kuuljatelt vanematelt võib sündida kurte kutsikaid ning seetõttu soovitatakse ka kasvatajal terve pesakond kutsikaid enne loovutamist Baer-testida.
Aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd PRA dna testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd PRA dna testi tulemus on A. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda.
Tehes aga koerale prcd PRA dna testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). Soovitav oleks kasutada B ja C tulemusega koera ainult koeraga, kellel tulemus A. Nii on välistatud haigete kutsikate sündimine. A koera võib aga kasutada ükskõik, mis tulemusega koeraga ja ka testimata koeraga.
Prcd PRA dna testi saab teha Optigenis, mis asub Ameerikas. Selleks tuleks täita ankeet asutuse netilehel (www.optigen.com) ning testi tegemiseks peaks minema Eestis asuvasse suuremasse veterinaarkliinikusse, kus võetakse koera veri ja täidetakse dokumendid, mis omanik on eelnevalt Optigeni kodulehel täitnud ja välja printinud. Kliinik täidab oma osa dokumentidel ning saadab need koos verega Ameerikasse. Tulemuse saab teada reeglina nädala-kahe pärast.
Koer, kel esineb muid pärilikke silmahaigusi nagu pärilik katarakt HC (Hereditary Chatharact) või võrkkesta düsplaasia RD (Retinal Dysplasia), ei sobi ka kahjuks aretuseks.
Pärilike silmahaiguste tuvastamiseks saab teha Eestis pilulambi testi dr Ülle Kella juures, kelle uuringuid tehakse üle Eesti erinevates kliinikutes teatud päevadel. Pilulambiga tehtud uuring kehtib kuni 2 aastat, siis oleks mõistlik seda uuringut korrata, et olla kindel, et koeral pole välja löönud katarakt või võrkkesta düsplaasia või PRA. Uuringu korral väljastab arst teile ametliku uuringu sertifikaadi.
Kui koeral esineb sünnipärast südameviga, epilepsiat, põlvekedra luksatsiooni, pärilikku närvisüsteemi haigust NCL (Neuronal Ceroid-Lipofuscinoses), siis ei tasu sellist koera ka aretuses kasutada.
Vaata haiguste kohta lähemalt SIIT!
Ka võiksid olla kasvatajad ja kutsika võtjad teadlikud, et austraalia karjakoertel võib sündida sünnipärase jõnkssabaga kutsikaid. Ka selliseid koeri ei tohiks aretuses kasutada, kuna sabalüli vead võivad tulevikus aretuse käigus kujuneda välja lülisamba lülide probleemideks. Sellistel jõnkssabadega koertel pole ka asja näitustele.
Aretuskoeraks sobiks ka koer, kel pole hambumusvigu! Koeral peab olema käärhambumus ning puuduvaid hambaid ei tohi olla rohkem kui 4.
Aretada ei tohi ka lontis kõrvaga/dega koera ning koera, kellel esineb värvivigu (sinine sadul punasel koeral, "creeping tan" ehk parkpruunide märgiste liialdus sinisel koeral, liiga must või valge sinist värvi koer, shokolaadipruun sinist värvi koer, kreem punane koer, ilma parkpruunide märgisteta sinine koer)
Vaata austraalia karjakoera värvuste kohta lähemalt SIT!
Aretusest peavad välja jääma ka peitmunandilisusega koerad. Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Enamasti lippab Eestimaa pinnal ringi terveid austraalia karjakoeri ning loodetavasti tänu korralikult uuritud aretuskoertele jääb see ka nii tulevikus.
Peale tervise oleks kutsika võtjal oluline tähele panna ka, kas kutsika vanemad on näitustel tituleeritud või hiilgavad koolitustulemustega ning jälgida ka isa-ema käitumist ja temperamenti, et võtta just selline kutsikas, mis sobiks just selliseks alaks, mida soovitakse harrastada.
LÜHIDALT:
Enne paaritamist tehke vähemalt 2 terviseuuringut:
1. BAER test kuulmise kontrollimiseks
2. Puusa- ja küünarliigese düsplaasia tuvastamiseks röntgen
ning valige oma koera paariliseks PRA-A tulemusega koer.
Kui te sellise tulemusega koera oma koera paariliseks ei leia,
siis tuleb teha oma koerale PRA geenitest ning arvestada,
et PRA-B ja PRA-C tulemusega koeri võib paaritada ainult PRA-A
tulemusega koertega. |
|