KODUKAS

Neljapäev,
17. Aprill 2014

EESTLASED ON TEGIJAD
EESTLASED ON TEGIJAD

Siia olen kogunud Eestlasi või siis kuidagi Eestiga seotud inimesi kes on välismaal tuntumad kui Eestis.

Aleksius II Aleksius II (Aleksei Ridiger) (23.02.1929 Tallinn - 05.12.2008 Moskva) - Moskva ja kogu Venemaa patriarh.
Susanna Brisk Susanna Brisk (Susanna Tsyskin) (16.04.1974 Eesti) - Austraalia koomik, näitleja, kirjanik.
Susanna Brisk on sündinud Eestis. Kui ta oli 4aastane kolis pere Austraaliasse.
Carl Ernst Claus Carl Ernst Claus (22.01.1796 Tartu - 24.03.1864 Tartu) - Keemik ja farmatseut.
Carl Claus sündis Tartus baltisaksa maalermeistri perekonnas. Jäänud varakult orvuks, saadeti 1811 Peterburi apteekriõpilaseks. Sooritas 1817 Peterburi Kirurgilise Meditsiini Akadeemias 2. klassi apteekrieksami ja töötas seejärel Saratovis apteekrina. 1821-29 pidas Kaasanis, 1830-31 Saratovis oma apteeki. Samal ajal alustas botaanikauuringutega. 1831 naases Tartusse. Sügav huvi keemia vastu tõi ta Tartu Ülikooli, kus 1835 omandas kandidaadi-, aasta hiljem magistrikraadi keemias. 1837. aastal suundati Claus Kaasani ülikooli, kus sai aasta järel doktorikraadi. 1844 aastal avastas plaatinamaake ja selle töötlemise jääke uurides uue elemendi - ruteeniumi (mittevene allikad nimetavad ruteeniumi avastajana J.Sniadeckit). Võttis osa Uuralisse (1828), Lõuna-Venemaa steppidesse (1834) ja Sergejevski mineraalveeallikaile tehtud teadusekspeditsioonidest. Hea joonistamisoskuse tõttu tegutses neil ka kunstnikuna, jäädvustades taimi, maastikke, linnavaateid ja olustikku. Carl Claus on maetud Tartu Raadi (Vana-Jaani) kalmistule
Hermann Hesse Hermann Hesse (02.07.1877 Calw, Saksamaa - 09.08.1962 Montagnola, Šveits) - saksa kirjanik.
Tema isapoolne suguvõsa on pärit Eestist. Baltisakslasest isa Carl Otto Johannes Hesse (1847-1916) oli sündinud Paides. Vanaisa Carl Hermann Hesse (16.02.1802 Tartu - 08.11.1896 ) oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötas Paides kreisiarstina. Ta on maetud Paide Reopalu kalmistule. Hermann Hesse onu aga oli Oleviste koguduse pastor.
Romaani "Klaaspärlimäng" (1943) eest määrati Hermann Hessele 1946. aastal Nobeli kirjanduspreemia.
Hermann Hesse elas aastas 1912 Šveitsis. Kasvas pietistlikus perekonnas, kiindus Idamaade mõttemaailma, käis 1911 Indias. I maailmasõja ajal jäi militarismi- ja šovinismivastasena Šveitsi ning omandas 1923 sealse kodakondsuse. Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistlikku proosaga. Varasemas loomingus (nt. Ühisk-akriitiline arengurom. "Peter Camenzind", 1904) huvitus peamiselt inimese eneseleidmisest, hiljem (nt. psühhoanalüüsimõjuline romaan "Stepihunt", 1927, e. k. 1973, ja tippteoseid, utoopiline romaan "Klaaspärlimäng", 1943, e. k. 1976) jõudis tegeva humanismi probleemideni. Kogu Hesse loomingut - ilukirjandusteoseid, esseid ja kirjavahetust - läbib sügavalt eetiline hoiak.
Teoseid:"Peter Camenzind" (1904, romaan) "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) "Rosshalde" (1914) "Knulp" (1915) "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986) "Nürnbergi reis" (1927) "Stepihunt" (1927) "Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986) "Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976) luulevalimik "Astmed" (1961) esseed "Sõda ja rahu" (1946) Eesti keeles proosavalimikud "Eelkevad" (1929) ja "Unenäokingitus" (1970).
(EE3 lk.377)
Ingrid Cristea Ingrid Cristea (Vendelin) (04.01.1973 Tallinn) - Rumeenias teeb Hollywoodile mängufilme.
Indra Indra (20.07.1967 Göteborg, Rootsi) - Prantsuse poplaulja.
Indra vanemad on eestlased - isa on pärit Hiiumaalt ja ema Pranglilt. Sõja algul pagesid vanemad Rootsi. Seal sündinud ja Pariisis elav, väikese aktsendiga eesti keelt rääkiv Indra ise peab end kindlalt eestlaseks.
90-nendate algul pälvis ta Prantsusmaal kuldplaadi.
Steve Jurvetson Steve Jurvetson (Steven Jürvetson) (1967 Phoenix, Arizona, USA) - riskiinvestor.
Vanemad eestlased. Tema vanavanaisa Woldemar Päts oli Eesti presidendi Konstantin Pätsi vend.
Kuulub Fortune Magazine'i poolt valitud maailma 10 edukama ja parema direktori hulka. Lisaks paigutas sama ajakiri 2003a. septembris ta seitsmendale kohale 40 kõige enam sel sajandil maailma mõjutanud alla 40-aastase isiku nimistus.
Riskikapitalifirma Draper Fisher Jurvetson paigutas miljoneid dollareid internetitelefoni Skype arendamisse. Skype programmeerijad on eestlased Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn ja Toivo Annus, kes tegid ka tuntud failivahetus programmi Kazaa. Tänu Steve investeeringutele sündis ka Hotmail.
Priit Jürjens Priit Jürjens (1977 Viljandi) - Eesti mees Hollywoodis.
Mänginud filmides Hernehirmutis ("Scarecrow"), Tissitohtrid ("Breast Men")
Merily Jürna Merily Jürna (02.07.1982 Kehra) - Modell.
David Copperfieldi elukaaslane
Boris Kabur Boris Kabur (15.09.1917 Tallinn - 28.01.2002 Tallinn) - kirjanik ja tõlkija.
Universaalgeenius, füüsikamagister, kes õppinud ka arstiteadust, leiutas vangilaagris viibides käsimootorsae Družba (1952). Populaarsete robot Ropsist jutustavate lastenäidendite autor. Kaburi jutustusel "Kosmose rannavetes" (1966) on teedrajav tähendus eesti ulmekirjanduses. Samuti viljaka tõlkija, peamiselt inglise, vene ja armeenia keelest. Viimane suurem töö sumeri eepose "Gilgamesh" tõlge (1994).
Louis Kahn Louis I. Kahn (20.02.1901 Saaremaa - 17.03.1974 New York) - Eestis sündinud Ameerika arhitekt.
Saaremaal sündinud karismaatiline arhitekt, kes kolis koos perega nelja-aastaselt USAsse ja saavutas seal rahvusvahelise tuntuse. Mõnedel hinnangutel koguni üks 20. sajandi lõpu mõjukamaid arhitekte. Nooruses saadud põletusarme kandnud mehe kuulsamaid töid on Bangladeshi parlamendihoone ja kapitoolium. Tema poja Nathanieli dokfilm isast ("My Architect: A Son's Journey") on võitnud mitmeid silmapaistvaid auhindu.
Valeri Karpin Valeri Karpin (02.02.1969 Narva) - Jalgpallur.
Eestimaa pinnalt võrsunud kuulus jalgpallur. Hispaania klubi RC Celta de Vigo ja Venemaa koondise poolkaitsja.
Johannes Kartau Juhan (Johannes) Kartau (24.08.1882 - 24.01.1964) - ühiskonna tegelane
Oli Eesti Asutava Kogu liige ning temast sai äsjasündinud noore Eesti Vabariigi esimene haridusminister (09.05.1919 - 19.11.1919). 1928. aastal emigreerus Brasiiliasse, kus aastal 1932 valiti ta haridusministriks. Selles ametis oli ta kaks aastat. Enim on Kartau nimi seotud transpordi arendamisega - sai ju temast Brasiilia raudteeühingu majandusdirektor kokku 33 aastaks, 3 kuuks ja 3 päevaks. Brasiilias Junciai linnas on maestro Juhan Kartau nimeline tänav.
Felix Kersten Felix Kersten (30.09.1898 Tartu - 25?.04.1960 Saksamaa) - manuaalterapeut, massöör.
Alexander Eduard Felix Kersten sündis baltisaksa peres Tartu lähedal. Ta oli SSi juhi Heinrich Himmleri ihuarst ning teda on ka nimetatud skandinaavia Oscar Schindler'iks kuna ta olevat päästnud II maailmasõja ajal 63 000 juuti.
Alar Kivilo Alar Kivilo (17.02.1953 Montreal, Kanada) - filmioperaator ja -lavastaja.
Kanada filmioperaator ja -lavastaja. Õppinud 1971-79 Toronto ülikooli filmiosakonnas. Asutas 1985 oma telereklaamifirma, Loonud reklaamfilme ja autorifilmi "Ruberg", paistnud silma telefilmide ("Sissetungijad", 1995; "Gotti", 1996) ning lühimängufilmi "Poisid ja tüdrukud" (1983; Film sai Oskari) operaatorina. USA mängufilmi "Lihtne plaan" (1998, režissöör Sam Raimi) operaator.
(EE14 lk.165)
Miliza Korjus Miliza Korjus (18.08.1909 Varssavi, Poola - 26.08.1980 Los Angeles) - laulja (koloratuursopran).
Õppis Tallinnas Varvara Malama eramuusikakoolis, debüteeris 1920 kontserdilauljana. Laulis 1933-34 Magdeburgi ooperiteatris ja 1935-36 Berliini Riigiooperis, andis kontserte paljudes Euroopa muusikakeskustes. Kutsuti 1936 USA-sse Hollywoodi, kus saavutas maailmakuulsuse, esines muusikafilmis "Suur valss" (1938). Sai 1940 autoõnnetuses raskelt vigastada, pärast paranemist elas aastani 1944 Mehhikos, kus mängis filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Aastast 1944 elas Los Angeleses, andis USA-s (1944 New Yorgi Carnegie Hall'is), Kanadas ja Austraalias soolokontserte, asutas heliplaadifirma "Venus", oli selle juhataja. Eriliselt on esile tõstetud Korjuse musikaalsust, tema hääle kristallselget kõla ja suurt ulatust. Helisalvestanud koloratuursoprani repertuaari paremiku.
Osi: Öökuninganna (Mozarti Võluflööt), Lakmé (Delibes'i Lakmé), Gilda (Verdi Rigoletto), Lucia (Donizetti Lucia di Lammermoor). - Tema tütar Melissa Wells (18.11.1932 Tallinn) oli USA suursaadik Eestis.
(EE14 lk.178)
Leida Kosjatsenko Leida Kosjatsenko (Altdorf) (15.05.1930) - aerodünaamik.
Asus õppima aerodünaamikat. Kui ta oli kirjutanud ülikooli diplomi töö ülihelikiiruslennuki tiivast määrati ta tööle Nõukogude Kaitseministeeriumi Keskteadus Instituuti. See oli ülisalajane asutus. Peagi sai peaaerodünaamikuks. Ta töötasid maailma suurima ja kiirema reisilennuki TU-144 tiiva projekti kallal. Kuigi TU-144 saatus jäi üürikeseks (tegi ainult 102 liinilendu), lendab Leida Kosjatsenko matemaatikal põhinev tiib teistel lennukitel edasi. Näiteks vene pommitajal Sukhoi.
Kalev Mark Kostabi Kalev Mark Kostabi (27.11.1960 Los Angeles) - maalikunstnik.
Õppis 1978-80 Californias Fullertoni ülikoolis. Siirdus 1982 New Yorki, asutas 1987 oma ateljee (nn. factory) Kostabi World, kus tema töid (u. 1500 maali aastas) teostab u. 20 palgatud kunstnikku. Kostabi loomingu lähtealuseks on maailmaklassika, massikultuur ja new age'i põhimõtted. Kujutanud humoristlikult inimese tinglikkust kõrgtehnoloogia- ja infoühiskonnas ning võõrandunud inimsuhteid. Avaldanud enda ja oma loomingu kohta raamatuid ("Kostabi", 1980, "Upheaval", 1985, "Kostabi: The early years", 1990, kõik New York), 1990. aastate II poolest ka heliloomingut. 1989 asutasid Tartu ja Võru noored luuletajad Eesti Kostabi Seltsi.
Teoseid: Kiilakas maalib meistriteost (1989), Polonees (1994), Naine aknal (1995), Inspiratsiooni rütm (1995), Kuningriigi võtmed (1996), Paljastamine (1997), Kaklus (1998).
(EE14 lk.180)
Kalle Lasn Kalle Lasn (1942 Tallinn) - reklaamispets ja dokfilmide tegija.
Rahvusvahelise "Ostuvaba päeva" (28. november) (Buy Nothing Day) algataja.
Heinrich Friedrich Emil Lenz Heinrich Friedrich Emil Lenz (12.02.1804 Tartu - 10.02.1865 Rooma) - Füüsik.
Füüsik, elektromagnetismi oluliste seaduste avastaja, õppis Tartu Ülikoolis, hiljem akadeemik ja professor Peterburis. Avastas reegli induktsioonivoolu suuna kohta (Lenzi reegel) ja elektrivoolu soojusliku toime kohta (Joule-Lenzi seadus). Emili isa Friedrich David Lenz (1745-1809) oli esimene eesti keele lektor Tartu Ülikoolis.
Hillar Liitoja Hillar Liitoja - Näitleja, stsenarist, produtsent, lavastaja.
Alexandre Liwentaal Alexandre Liwentaal (03.01.1868 Šveits - 13.08.1940 Kanada) - aviaator.
Liwentaalide pere pärineb Liiwi mõisast Läänemaal. Šveitsis eesti emigrandi Johann Liwentaali peres sündinud aviaator andis suure panuse õhupallide, dirižaablite, lennukite arengusse ning rakendas ka oma annet autotööstuses ja sõjateaduses. Eesti päritolu mees tegi õhulennu juba kümme aastat enne kuulsaid Wrigti vendi ning töötas koos kuulsa krahv Zeppeliniga. 1894. aastal sooritas lennunduspioneer Inglismaal isevalmistatud purilennukil 80 meetrise õhulennu. 1906. aastal osales ta National Geographicu ekspeditsioonis, mis pidi jõudma kuumaõhupalliga põhjapoolusele, kuid mis iial sihile ei jõudnud. Tõeline multimees jõudis elada kaheteistkümnes riigis ja töötada kokku 20 valdkonnas. Ehkki Liwentaal ei ole Eestis sündinud, olevat ta Eestit külastanud ja osanud ka eesti keelt.
Jack R. Lousma Jack Robert Lousma (Jaak Lausmaa (Laasmaa)) (29.02.1936 Grand Rapids, Michigan, USA) - NASA astronaut.
28. juuli 1973 Esimese eestlasena stardib kosmoselennuks Jack Lousma (Jaak Laasmaa). Koos kahe kaaslasega töötab ta 59 päeva jooksul USA kosmoselabori Skylab pardal. Teist korda viibib J. Lousma kosmoses 22.-30. märtsil 1982 kosmosesüstikus Columbia.
(Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn, 1994)
USA astronaut eestlane Jack R.Lousma (Jaak Lausmaa) startis esimesele, 59 päeva kestnud kosmoselennule 28,07,1973.
(Kukkumisest maandumiseni. Ülo Keedus. Valgus, 1981)
Teiste andmete järgi pole ta siiski eesti päritolu.
Anna Murdoch Anna Murdoch-Mann (Anna Maria Tõrv) (30.06.1944 Shotimaa) - kirjanik.
Arvatavasti rikkaim eesti soost naine. Isa oli eestlasest meremees, ema Shotlanna. Maailma ühe võimsaima meediamagnaadi Rupert Murdochi eksabikaasa. Rupert Murdochiga tutvus ta noore ajakirjanikuna, nad abiellusid 1967. aastal. Eesti keelt ta ei oska, kuid Eestis on käinud (1980) koos isa ja abikaasaga. Anna Murdoch debüteeris 1985 menuka romaaniga «In Her Own Image», teine romaan «Suguvõsa nimel» («Family Business») ilmus 1988. Tema romaane on tõlgitud saksa, itaalia, portugali, soome, heebrea ja ka eesti keelde.
(Postimees)
Ornella Muti Ornella Muti (Francesca Romana Rivelli) (09.03.1955 Rooma, Itaalia) - Itaalia filminäitleja.
Ornella Muti ema Ina oli eestlane, pärit Võrumaalt. Muti on mänginud rohkem kui 70 filmis, sai 1996 rahvusvahelise Interneti Sõprade videovõrgu auhinna Interneti Täht.
Harry Männil Harry Männil (17.05.1920 Tallinn) - majandustegelane.
Arvatavasti üks rikkamaid eesti soost mehi. Õppis 1940-43 Tartu ülikoolis majandusteadust ja 1943 Helsingis ärijuhtimist. Lahkus 1943 Eestist, aastast 1946 elab Venezuelas. Aastast 1954 töötanud kompaniis Aco Group, olnud 1954-68 selle Lääne-Venezuela piirkonna asepresident, 1968-70 Caracases kompanii peakorteris ärijuht, 1970-94 juhatuse esimees, aastast 1994 Aco Group'iga seotud ettevõtte Grupo Oriand juhatuse esimees; kuulunud mitme Venezuela ettevõtte juhatusse. Osalenud tegusalt ühiskonnaelus, on Lääne-Venezuela Veespordiföderatsiooni asutaja ja esimene president, Caracase kunstikeskuse Ateneo de Caracas direktor, Maracaibo kunstikeskuse asutajaid ja direktor, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi rahvusvahelise nõukogu liige. Malta rüütel 1968.
(EE14 lk.313)
Männilite pere on maailmas ühe haruldasema Kolumbuse-eelse kunstikogu omanik ning nende kunstikogu kuulub maailma 200 suurema kogu hulka.
Paiste Paiste - Trummi taldrikute, gongide tootja.
Eestlane Michail Toomas Paiste tegeles Peterburis 1901-1916 a. muusikariistade valmistamise, parandamise ja müügiga. Venemaal alanud revolutsioon sundis teda tagasi pöörduma kodumaale, kus hakkas valmistama trummi taldrikuid. Peatselt ühines temaga ka ta poeg Michail M. Paiste kes lõpuks võttis äri üle. Äri arenes ja oli edukas, kaupa eksporditi Euroopa ja USAsse. II maailmasõja keerises lahkus Michail M. Paiste Poola, peale sõda Saksamaale ja hiljem ¦veitsis kus jätkas taldrikute tootmist. ¦veitsis hakkas firmat juhtima Toomas Paiste. Peale Toomase surma võttis juhtimise üle tema poeg Erik Paiste.

Paiste taldrikuid on kasutanud ja kasutavad nii sugused artistid nagu
*NSYNC, AC/DC, Black Sabbath, Deep Purple, Die Toten Hosen, Eros Ramazotti, Iron Maiden, Korn, Manowar, Motorhead, Mumiy Troll, Nightwish, Pink Floyd, R.E.M., Sting, System of a Down, ZZ Top, U2 jpt.

Paiste.com
Wikipedia.org
Paiste artistid


Arvi Parbo sir Arvi Hillar Parbo (10.02.1926 Tallinn) - mäeinsener ja tööstur.
Arvatavasti üks rikkamaid eesti soost mehi. Siirdus 1944 Saksamaale ja 1949 Austraaliasse. Lõpetas 1956 mäeinsenerina Adelaide'i ülikooli. Töötanud aastast 1956 kaevanduskompaniis Western Mining Corporation Ltd., olnud 1974-86 ja 1990-99 selle esimees, 1980-98 ühtlasi alumiiniumifirma ALCOA direktor ning 1987-89 kaevandus- ja veonduskompanii Broken Hill Pty. Co. Ltd. direktor ja 1989-92 esimees. Olnud 1985-91 ka Austraalia-Jaapani äritegevuse komitee president ja aastast 1990 Austraalia Kaevandamise ja Metallurgia Instituudi president.
Esimene eestlane, kes on saanud sir'i tiitli (1978).
Teosed: Down under: Mineralheritage in Australasia (1992).
(EE14 lk.358)

Ludvig Puusepp Ludvig Puusepp (03.12.1875 Kiiev - 19.10.1942 Tartu) - maailma neurokirurgia rajaja.
Ta oli arstiteadlane, neurokirurgia rajajaid, meditsiinidoktor (1902), sanitaarkindralmajor (1921), Eesti TA akadeemik (1938), Portugali TA k-liige (1929), Padova ülikooli audoktor (1922), Vilniuse ülikooli audoktor (1929). Lõpetas 1899 Peterburis Sõjaväemeditsiiniakadeemia (oli V. Behterevi õpilane), algatas sealsamas kirurgilise neuropatoloogia õpetamise (1907). Asutas koos V. Behtereviga Peterburi psühhoneuroloogiainstituudis maailma esimese neurokirurgiahaigla (1908). Oli 1910-20 Peterburis prof., 1920 rkl. meditsiiniinstituudi president. Tuli 1920 Eestisse. Asutas 1921 TÜ-s neuroloogiakateedri ja närvikliiniku. Oli 1920-42 Tartu ülikooli prof. ning juhatas enda asutatud närvikliinikut. Asutas 1922 Eesti Neuroloogia Seltsi, toimetas ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (ilmus 1923-39 Tartus). Oli 1922-29 Tartu Prantsuse Instituudi president. Pidas loenguid ja tegi neurokirurgilisi operatsioone ka välismaal. Arendanud neurokirurgiat, -patoloogiat ja röntgenoloogiat, avaldanud palju uurimusi peaaju, seljaaju ja pindmiste närvide haiguste ja nende kirurgilise ravi kohta, loonud uudseid operatsiooni- ja diagnoosimismeetodeid.
(EE14 lk.385)
Bill Rebane Bill Rebane (1937 Riia, Läti) - endine filmitegija.
Ema oli tal lätlanna, isa Arnold Rebane eestlane.
Ta on praegu pensionil, aga oma karjääri jooksul on mees pidanud järgmisi ameteid: laulja, raadiodiktor ja stepptantsija. Ülikoolis õppis Rebane näitlemist. Lõpuks hakkas ta filme tegema ning sai õudusfilmide tootmisega üsna kuulsaks. 2002 kandideeris Wisconsini osariigi kuberneri kohale.
Virve Reid Virve Reid (24.11.1956 Vancouver, Kanada) - Esimene eestlane Playboys.
1977. aastal esines Playboys Kanada eesti tüdruk Virve Reid.
Enn Reitel Enn Reitel (21.06.1950 Forfar, Angus, Scotland, UK) - Inglise näitleja.
Vanemad eestlased. Mänginud filmis "Vanad ja kobedad saavad jalad alla".
Alfred Rosenberg Alfred Rosenberg (12.01.1893 Tallinn - 16.10.1946 Nürnberg) - poliitik ja ideoloog.
Õppis Tallinnas, Moskvas ja Riias. Elukutselt arhitekt. Hitler tegi Rosenbergist natside peaideoloogi ja Saksamaa natsionaalsotsialistliku liikumise ajakirja "Völkischer Beobachter" peatoimetaja. Juhtis aastast 1933 Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei välispoliitikaametit, 1941-1945 ida-alade riigiminister. Tema raamat "Der Mythos des 20. Jahrhunderts" ("XX sajandi müüt") oli Hitleri "Mein Kampfi" kõrval natside teine püha raamat. Oli üks nendest, kes hukati Nürnbergi Rahvusvahelise Sõjatribunali otsuse põhjal 1946 aastal Nürnbergis.
Bernhard Schmidt Bernhard Schmidt (11.04.1879 Naissaar - 01.12.1935 Hamburg) - optiku ja astronoom.
Bernhard Schmidti võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks - tema nime leiame mitte ainult kõigist optikasüsteeme käsitlevatest raamatutest, vaid ka suurtest entsüklopeediatest mistahes keeles. Kuna ta kandis saksapärast perekonnanime ja töötas põhilise osa oma elust Saksamaal Hamburgi-lähedases Bergedorfi observatooriumis, peeti teda teadusmaailmas pikka aega sakslaseks. Ent Bernhard Schmidt pärines Eesti põhjarannikul asuvalt Naissaarelt, kõneles kodus eesti keelt ja säilitas surmani Eesti kodakondsuse. Ehkkital ei olnud paremat käelaba, lihvis teleskoobiläätsi ja -peegleid. Tema 1930 leiutatud teleskoobisüsteem - Schmidti kaamera - põhjustas optilises astronoomias murrangu. Schmidti nime kannab väikeplaneet nr. 1743, tema elukäigust on inspireeritud Jaan Krossi romaan "Vastutuulelaev" (1987).
Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebeck (09.04.1770 Tallinn - 10.12.1831 Berliin) - Eesti-Saksa füüsik.
Tallinnas sündinud Seebeck läks peale gümnaasiumi lõppu Berliini õppima arstiteadust. Sooritades edukalt arstideaduses eksamid hakkas ta iseseisvalt tegelema füüsikaga. 1802 sai Seebeck meditsiinidoktori kraadi. Seebeck tegi pikki aastaid koostööd Johann Wolfgang Goethe'ga, kellega nad uurisid värvusteooriat. Silmapaistvaid saavutusi oli tal termoelektri, magnetismi ja optika valdkonnas. Seebeck koostas termopingete rea. Avastas termoelektrilise efekti ehk Seebecki efekti.

Tallinnast võrsunud avastaja


Mena Suvari Mena Suvari (Süvari) (09.02.1979 Newport, Rhode Island, USA) - Ameerika näitleja.
Hollywoodi tähe isa on eesti emigrandist psühhiaater Ando Suvari, ema kreeklane. Mänginud filmides Kuum pirukas ("American Pie", 1999), Tabamatu ilu ("American Beauty", 1999), Luuser ("Loser", 2000), Magus ja mõru ("Sugar & Spice", 2001), Kuum pirukas 2 ("American Pie 2", 2001) jt.
Endel Tulving Endel Tulving (26.05.1927 Petseri) - psühholoog, Ruth Tulvingu abikaasa, filosoofiadoktor (1957, Harvardi ülikool), Kanada Kuningliku Seltsi liige (1979), Ameerika Kunsti ja Teaduste Akadeemia auliige (1986), USA Rahvusliku TA välisliige (1988), Tartu Ülikooli audoktor (1989), Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige (1991), Londoni Kuningliku Seltsi liige (1992), Euroopa Akadeemia välisliige (1994).
Tulving on maailma tunnustatumaid mälu-uurijaid. Põgenes 1944 Saksamaale, läks 1949 sealt Kanadasse. Lõpetas 1953 Toronto ülikooli. Töötanud aastast 1956 Toronto (aastast 1965 professor, 1974-80 psühholoogiaosakonna juhataja, aastast 1992 emeriitprofessor) jmt. ülikoolis, olnud aastast 1992 Rotman Research Institute at Baycrest Centre'i kognitiivse neuroteaduse professor. Oli 1969 -72 ajakirja "Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior" peatoimetaja. Uurimusi peamiselt mälu alalt. Käsitlenud mäletamise tähtsamaid omadusi - sündmuse meeldejätmise viisi ja meeldetuletamise tingimuste seost. Esitanud inimese mälu struktuuri teooria. Võtnud kasutusele mõisted "meenutusajendid", "ajendatud unustamine" ja "episoodiline mälu". Ameeria Eksperimentaalpsühholoogide Seltsi H.C.Warreni medal 1982, Ameerika Psühholoogiaühingu kuldmedal 1994.
Teoseid: Subjective organization in free-recall learning of "unrelated" words (1962), Episodic and semantic memory (1972), Elements of episodic memory (1983), How many memory systems are there? (1985), Priming and human memory systems (1990, koos D.L.Schacteriga), Mälu (1994), The Oxford Handbook of Memory (2000, peatoimetaja).
(EE14 lk.555)
Ivan Triesault Ivan Triesault (Juhan Treisalt) (14.07.1898 Tallinn - 03.01.1980 Los Angeles) - Näitleja.
Läks 14-aastaselt abijõuna tööle Tallinna saksa teatrisse, ühtlasi mängis pisiosi. Elas aastast 1916 Ameerikas, tegeles balleti ja pantomiimiga ning osales draamaetendustes. 1943 alustas Hollywoodi filmis "Missioon Moskvasse" marssal Tuhhatševski rolliga filminäitlejakarjääri, pärast seda mängis 30 aasta jooksul umbes 100 filmis, tihti fašiste ja kommunistide agente.
Osi: pastor Niemöller (Hitleri jõuk, 1944), Eric Mathis (Kurikuulus, 1946), major Reimann (Kuldsed kõrvarõngad, 1947), venelane (Kim, 1950), Steuben (Viis sõrme, 1952), Erik Haldeman (Tema kaksteist meest, 1954), keiser Nero (Barabbas, 1961), von Kleist (Von Ryani ekspress, 1965).
(EE14 lk.550)
Johann Urb Johann Urb (24.01.1977 Tallinn) - Näitleja.
Tarmo Urb'i poeg. Toomas Urb on ta onu.
Mänginud filmides "Zoolander" (2001), "Fear of Feathers" (2003) ning seriaalis "The Mountain" (2004) ja ühes osas seriaalis "CSI: Miami" (16.02.2004) .
Edgar de Wahl Edgar de Wahl (11.08.1867 Ukraina - 09.03.1948 Tallinn) - Keelemees.
Aastal 1922 mõtles tallinlane Edgar de Wahl välja uue rahvusvahelise keele Interlingue.
Edmund Valtman Edmund Valtman (31.05.1914 Tallinn - 12.01.2005 USA) - karikaturist ja illustraator.
Pseudonüüm Vallot. Õppis kunsti 1936-39 F. Sannamehe ja R. Nymani ateljees ning 1942-44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis, ühtlasi tegi kaas-tööd ajalehtedele "Eesti Sõna" ja "Maa Sõna". Põgenes 1944 Saksamaale, töötas seal 1945-49 ajalehe "Eesti Post" juures. Läks 1949 USA-sse. Jätkas õpinguid 1953-56 ning 1978-87 (graafika alal) Hartfordi kunstikoolis. Töötas 1951-75 "Hartford Times'i" juures; teinud kaastööd ajalehtedele "New York Times" ja "Washington Post" ning New Yorgis ilmuvale ajalehele "Vaba Eesti Sõna" (1950-85). Kuulub USA poliitilise karikatuuri 1960. a-te uude lainesse. Ainsa eestlasena Pulitzeri preemia(1962) saanud karikaturist.
Bibliograafia: Valtman: The Editorial Cartoons of Edmund S. Valtman. [Koost. O. Berendsen.] Baltimore, 1991.
(EE14 lk.585)
1962. aastal Pulitzeri preemia saanud pilt Fidel Castrost, all tekst: "Mida teie vajate, mees, on revolutsioon nagu minu oma." Ilmus 31. 08. 1961 ajalehes "Hartford Times"
Priit Vesilind Priit Juho Vesilind (04.01.1943 Tallinn) - National Geographic'u ajakirjanik.
Lahkus augustis 1944 Eestist (pere siirdus Tšehhoslovakkiasse, elas hiljem 4 aastat Saksamaal Geislingeni laagris, siirdus augustis 1949 USA-sse). Lõpetas 1964 bakalaureusena inglise kirjanduse alal Colgate'i ülikooli (New Yorgis) ja 1972 magistrina ajakirjandusliku fotograafia alal Syracuse'i ülikooli. Teenis 1965-68 ohvitserina USA mereväes. Töötab aastast 1973 ajakirja "National Geographic" toimetuses (alustas fotoallkirjade kirjutajana, nüüd on erikorrespondent kultuuri ja mereuuringute alal). Avaldanud "National Geographicus" artikleid ka Nõukogude okupatsiooni aegsete ja järgsete Baltimaade kohta ("Return to Estonia", 1980, 4; "Arena of Power: The Baltic", 1989, 5; "Berlin's Ode to Joy", 1990, 4; "The Baltic Nations", 1990, 5) ning viikingite aega käsitleva uurimuse "In Search of Vikings", 2000, 5.
(EE14 lk.599)
Ilon Wikland Maire-Ilon Wikland (05.02.1930 Tartu) - Astrid Lindgreni raamatute kunstnik.
Katrin Siim-Juse õetütar. Õppis 1936-44 Haapsalu algkoolis. Põgenes 1944 Rootsi. Jätkas õpinguid 1944-46 Stockholmi raamatu- ja reklaamikunstikoolis, täiendas end Stockholmi Kõrgemas Rakenduskunstikoolis ja S. Barthi maalikoolis. Viljelnud joonistust ja akvarelli. Saavutanud tuntuse A. Lindgreni raamatuile loodud illustratsioonidega: "Mio, mu Mio" (1954), "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1955), "Karlsson katuselt lendab jälle" (1961), "Bullerby lapsed" (1957), "Vennad Lõvisüdamed" (1973), "Röövlitütar Ronja" (1981) jpt. Wiklandi illustratsioonid on fantaasiarikkad ja kujutavad idüllilist lapsekeskset maailma.
(EE14 lk.609)
Hella Wuolijoki Hella Wuolijoki (kuni 1908. aastani Ella Marie Murrik) (21.07.1886 Ala kõrts, Taagepera vald, Eesti - 02.02.1954 Helsingi) - eesti päritolu soome kirjanik ja ühiskonnategelane, filosoofiamagister (1908).
Pseudonüüm Juhani Tervapää. Elas aastast 1904 Soomes. Astus 1905 Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Lõpetas 1908 Helsingi ülikooli. Töötas J. Hurda rahvaluulekogu korrastajana, seejärel tegutses äri alal (metsatööstuses jm.). Viibis NSV Liidu meelse poliitilise tegevuse pärast 1942 ja 1943-44 vangis. Oli 1945-49 Yleisradio peadirektor, 1946-48 Eduskunna liige. Kuulus rühmitisse Kiila. Alustas kirjandustegevust 1903 jutustuste avaldamisega ajakirjanduses. Esimesed näidendid ("Talulapsed", 1912; "Koidula", 1932) ja romaanid ("Udutagused", 1914; "Udutaguste Leeni Tartus", 1933) kirjutas eesti keeles, hilisem looming on soomekeelne (Soomes ilmunud esimene teos oli näidend "Hulkurivalss", 1935, eesti keeles 1936). Võitis rahvusvahelise tunnustuse jõulisi emantsipeerunud naistüüpe kujutavate näidenditega. Tema peateos on 1880.-1940. aastate Soome suurtalu elu kujutav näidenditsükkel, millesse kuuluvad (sündmustiku järjestuses) "Niskamäe noorperenaine" (1940, eesti keeles 1975), "Niskamäe Heta" (1953), "Niskamäe naised" (1936, eesti keeles 1936), "Niskamäe leib" (1938, eesti keeles 1939) ja "Mis nüüd, Niskamäe?" (1953); tsükkel on ilmunud raamatuna "Niskavuoren tarina" (1979) ja eesti keeles pealkirjaga "Näidendid" (1984) ning selle järgi on Soomes tehtud mitu filmi. Menukad näidendid on ka "Juuraku Hulda" (1937, eesti keeles 1938), "Justiina" (1937, eesti keeles 1938) ja "Vastumürk" (1939, eesti keeles 1940). Wuolijoki oli B. Brechti kaasautor komöödia "Härra Puntila ja tema sulane Matti" algvariandi loomisel (1940). Avaldanud 5 mälestuste raamatut: "Kooli tüdrukuna Tartus aastail 1901-1904" (1945, eesti keeles 1995, lühendatult 1986), "Ülikooliaastad Helsingis" (1945, eesti keeles 1996), "Minust tuli ärinaine ehk Valge vares" (1953), "Nägemusi ja kajastusi" (1947) ja "Ma ei olnud vang" (1944).
Teoseid: regivärsiline poeem Sõja laul (1915, soome keeles 1984), näidendikogumik Juuraku Huldaja teised (1999).
Bibliograafia: P. Luonela. Hella Wuolijoki. Porvoo; Helsinki; Juva, 1979; J. Ammondt. Niskavuoren talosta Juurakon torppaan. Jyväskylä, 1980; Hella Wuolijoki kulttuurivaikuttaja. [Toim. J. Ammondt.] Jyväskylä, 1988; O. Kruus. Hella Wuolijoki. Tallinn, 1999.
(EE14 lk.622)
Arvatavasti kõige rikkam eestlasest kirjanik. Tal oli suur Marlebäcki mõis Kesk-Soomes Iiti kihelkonnas, pärast selle müümist 1940. a väiksem Jokela mõis Helsingi ligidal Mäntsälä kihelkonnas, Helsingi esindluslikus mereveerses linnajaos Mere tänavas 7korruseline kivimaja ning umbes 8 aasta vältel saeveskid Raja-Karjalas Suojärvil Kaipaa alevis.
Walter Zapp Walter Zapp (04.09.1905 Riia - 17.07.2003 Binningen, Šveits) - insener ja leiutaja (Minox'i leiutaja).
Elanud lapsepõlves Inglismaal, 1921-36 Tallinnas, seejärel Riias ning Šveits. 1922 asus õppima kunstfotograaf V.Lembergi (18.10.1888-24.09.1950) ateljeesse. 1928 konstrueeris passipiltide reas kopeerimise poolautomaadi ning 1936 minifotoaparaadi "Minox" (kaamera mõõtmed 15x27x75 mm; negatiiv 6,5x9 mm). "Minoxi" teostasid tallinlased peenmehaanik Hans Epner ja optik Karl Indus. Nii nimetatud Tallinna "Minox" on hilisemate samalaadsete fotoaparaatide prototüüp. Kaamerate "VEF-Minox" katsepartii sai valmis 1937 Riia tehases VEF. Zappi leiutis kuulus tolleaegsete peenmehaanikaseadmete tippklassi. Esialgu oli aparaat mõeldud daamide kaameraks, hiljem sai tuntuks kui spioonide kaamera. 1941 siirdus Zapp Saksamaale ja sealt 1950 Šveitsi. Asutas koos Richard Jürgensiga 1945 Wetzlaris (Saksamaal) firma Minox GmbH.
(EE14 lk.502)
Lembit Öpik Lembit Öpik (02.03.1965 Bangor, County Down, Põhja-Iirimaa) - Eesti päritolu Briti parlamendi liige, liberaaldemokraat. Astrofüüsiku Ernst Julius Öpiku lapselaps.
Reklaam

Mölamaffia

Estprog

Kodus ja Võõrsil

Copyright © 2003-2006 Stemugram

1 külastaja