EESTI SÕJSMEESTE MÄLESTUSKIRIK

 

Tori kiriku ajalugu

Toris, Levi küla maadele püstitati Ordu ajal väike kirik, mis nimetati Maarja kabeliks. Liivi sõja ajal see kabel hävis. Hiljem ehitati Torisse puust kirik. Kuid peagi jäi puukirik kitsaks ning lagunes ja 1831. aastal algasid läbirääkimised uue pühakoja ehitamiseks.

Uue kivikiriku ehitamine ja pühitsemine

Pärnu jõe kõrgele kaldale pandi luteriusu kivikirikule nurgakivi 17. septembril 1852. aastal. Sel ajal oli kirikuõpetajaks August Offe. Kiriku projekteeris Viljandi ehitusmeister Heinrich Paslack. Tema jooniseid täiendas Liivimaa kubermangu arhitekt David Olldoff. Olldoffi arvutuste järgi oli jumalakoja valmistamiseks vaja 6313 rubla. Tegelikult kulus aga 7000 hõberubla, millele lisandus materjal ja selle kohalevedu. Liivimaa rüütelkond kui Tori mõisa rentnik annetas 1858. aastal kirikule Riiast toodud oreli.
Tori  kirik

Tori kirik 20. sajandi algul

Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. Pidulikul sündmusel esines oma laulukooriga tollane Pärnu kooliõpetaja ja hilisem ajalehe Perno Postimees asutaja Johann Jannsen.
Aastatel 1882-1884 ehitati kirik ümber Liivimaa rüütelkonna arhitekti Otto-Reinhold-August Siversi projekti järgi. Lammutati kiriku idapoolne osa ja selle asemele ehitati transept ehk pikkilööv koos kooriosaga. Pikkihoone jäi ühelööviliseks. Ümber- ehituse järel oli kirikus 700 istekohta. Pealtvaates meenutas kogu ehitis risti.
1863. aastal muretses kogudus Peterburist akadeemik Kirill Antonovitš Gorbanovi poolt loodud altarimaali Jeesuse ristilt mahavõtmine.

Tornikella lugu
Kell
Kiriku esimene kell

Kiriku esimene tornikell valati 1749. aastal Lübeckis, millesse aga hiljem tekkisid praod. Uus, 279 kg kaaluv kell valati Tartus ja õnnistati sisse 2. oktoobril 1927. aastal. Lübeckis valatud kell sattus aga õnneks vanavara koguja Mihkel Tammepärgi kätte, kes selle 17. juunil 1995 kirikule tagastas. See ajalooline kell seisab nüüd taastatud kirikus, altari kõrval põrandal. 

Käsk oli kiriku varemed lammutada

22. septembril 1944 õhkasid Eestist taganevad Saksa väed Tori silla ja süütasid põlema kiriku. Kahjutuli hävitas pühakoja sisemuse, katuse, tornikiivri, tornikella, oreli ja altarimaali.
Varemed
Tori kiriku varemed
Pärast sõja lõppu püüdis kohalik rahavas kirikut taastada, kuid tollased võimud keelasid taastamistööd. Samal ajal taotles Pärnu teedevalitsuse ülem Enger maantee kurvi nähtavuse parandamiseks kiriku varemed lammutada ja killustik vedada Pärnu-Paide maantee täiteks. 1961. aasta mais teatas usuasjade volinik vahepeal Siberist naasnud õpetaja Richard Võllile suuliselt, et Eesti NSV valitsus on kinnitanud Vändra rajooni täitevkomitee taotluse - Tori kiriku varemed lammutada. Kuid tollane Tori teemeister Paul Vares viivitas käsu täitmisega ja tänu sellele jäid kiriku varemed terveks. 1961. aastal otsustati anda kiriku varemed tolleaegse sõjalis- patriootliku organisatsiooni ALMAVÜ kasutada, kes rajas sinna lasketiiru, mis tegutses kuni 1970. aasta keskpaigani. Kuni kaheksakümnendate lõpuni seisis kirik varemeis ja selle müüride vahele kasvasid suured puud.