EESTI SÕJSMEESTE MÄLESTUSKIRIK

 

Tori kiriku taastamine

Tori kiriku taastamine sai alguse Eesti rahva omaalgatuse korras, kui 1989. aasta
Jüri  Kask
Tori Muinsuskaitse seltsi esimees Jüri Kask
sügisel Tori kihelkonna Muinsuskaitse seltsi algatusel taasavati Tori kalmistul Vabadussõja mälestussammas. Järgmisena otsustati üles ehitada varemeis olev Tori kirik. Kirik, mis ka ise on sõjaohver, otsustati taastada mälestus- märgina kõigi Teise maailmasõja, kui 20. sajandi kõige jubedama ajaloosündmuse, ohvritele.

Kiriku taastamise ametlikuks alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Kask'i eestvedamisel toimusid seal esimesed suured talgud. Suigu kolhoosi metsamehed eesotsas Harry Veskimägiga rajusid maha varemeis kasvanud suured puud. Kiriku taastamise sisseõnnistamine ja esimene eesti sõjameeste kokkutulek oli kavandatu 7.-8. juulile 1990. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee vastu võidelnud, olid nõukogude režiimile ikka veel ohtlikud...
Sama aasta 30. septembril õnnistas Pärnu praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid.
Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni.

Ühisel jõul igal aastal midagi
Altar

Veskikividest altar

1991. aastal taastas siseminis- teeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed.
Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost.
1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri.
8. juunil 1994 toimus Toris eesti sõjameeste teine kokkutulek. Sel puhul istutas kindral Aleksander Einseln rajatavale tammede alleele tamme. Sama aasta sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja hakati pidama jumalateenistusi. 1995. aastal suleti kiriku hoonekarp ning 1996. aastal ehitati kirikule kahekorruseline käärkamber. Altariristi ja käärkambri õnnistas 13. juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone. Sellest kokkutulekust võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, kaitseminister Andrus Höövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert.
Altar

Kiriku taastatud altar

1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti reservohvitseride kogu Pärnu osakond, Tori kihelkonna Muinsus- kaitse selts, Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraaži "Maarja Jeesulapsukesega"
1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid. Sama aasta suvel paigaldati kiriku roosakna asemele suure sihverplaadiga kell. Ajanäitaja tellis Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts. Rahaliselt toetas kodu-uurija ja ettevõtja Vello Saal.
TeeneteristTeeneterist
Tsiviil-
Sõjaline-
2000. aasta juulis toimus Toris neljandat korda eesti sõjameeste kokkutulek, mille puhul pidas kirikus teenistuse peapiiskop Jaan Kiivit. Juhatuse otsusega asutati Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist. Aumärgi kujundas Eesti Muinsuskaitse Seltsi heraldikakol- leegiumi esimees Priit Herodes. Teeneteristil on kaks varianti: taassünnimärgi südamikuga teeneterist antakse tsiviilisikutele ja Vabadusristi südamiku kujutisega aumärk kaitseväe ja vabadus- võitlusega seotud isikutele.
Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakašvili.
2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga.