Ajalugu

• TORI HOBUSETÕU KUJUNDAMINE.

Tori hobuse aretus on tihedalt seotud olnud Tori Hobusekasvandusega. 1855 a. otsustas Liivimaa Maapäev asutada Tori Hobusekasvandus, mis alustas tegevust 1856 a. 18. saj keskpaiku hakati seoses majanduse kiirema arenguga vajama rohkem toitu. Võeti kasutusele suuremad põllutööriistad ja hakati vajama suuremat hobust, kes neid vedada jaksaks. Eesti hobune oli küll tugev, kuid liiga kerge, sest hobune veab ka kehamassiga.
Esimesed soovitud tulemused sobiva põllumajandushobuse saamise suunas andis norfolk- roadsteri ristandtäkk Hetman, kes andis ühtlaseid ja häid järglasi igasuguste märadega. Hetman on ka tori tõu esiisaks. Tal oli haruldaselt tugev pärandamisvõime ning järglasi sai kasutada ratsasõiduks ja veoki ees, põllutööks ja raskuste veoks.
Hetman sündis 1886 a.Poolas Klementsovo Hobusekasvanduses. Hobuse ostis Eestisse Sangaste mõisa omanik krahv FR.Berg, kes 1892 a. Hetmani andis rendile ja hiljem müüs Tori Hobusekasvandusele . Ta oli tumeraudjas, saba ja lakk valkjamad, lauk laubal, mõlemad esijalad ja vasak tagajalg valged. Turjakõrgus 155 cm. Isa oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart 749, ema hunteri mära. Ta oli haruldaselt hea traaviga ja hea ning vastupidav pikamaasõidu hobune ning vastupidav raskekoorma-veohobune. Hetman andis sugutäkuna Tori Hobusekasvandusele 48 sugutäkku ja 37 sugumära. Hukati vanuse tõttu 1912.
Hetman ja tema järglased esinesid palju Baltimaade ja Venemaa näitustel, saades seal kõrgeimaid auhindu. Hiljem osteti Eestisse ka Hetmani isa Stuart ja poolvennad Rubin, Sylvester, Cardinal. Hetmani poegade ja pojapoegade täpne arv on teadmata, kuid Tori hobusekasvandusele andis Hetman 48 sugutäkku ja 37 sugumära. Tema tähtsaimad järglased on täkk Heldenknabe 1543 Tk, täkk Hyperion 1649 Tk ja täkk Harun 42 T .

Kuna Hetman andis häid järglasi, siis osteti sisse veel norfolgi verega täkke. Tänase päevani on neist tähtsaimaks jäänud Duke of Scagglethorpe Hk 6730 ja Weighton-Squire Hk 5456 . Lisaks kasutati ida-friisi täkke, neist tähtsaimad Meinhard II 43 T ja Arend 64 T. Kõik need hobused imporditi Eestisse vahemikus 1897- 1922 a.
Aastail 1926-1936 kasutati tori tõus suguluspaaritust, et koondada Hetmani ja teiste norfolkide soovitud omadusi. Sellega muudeti tori hobune tüübilt ja omadustelt ühtlasemaks.

Tori hobuse tõuraamatu pidamist alustati aastal 1921.Algselt oli tõu nimetuseks tori -roadster (tõlkes tori-maantehobune).
Tori tõu määrustik kinnitati ja tori tõug tunnustati tõuks Eesti Vabariigis 05.juuni 1925.a., kui Eesti Põllutööministri käskkirjaga muudeti tori-roadsteri tõu nimetus tori tõuks . Tõuraamatus eraldati 1932 a. kaks osakonda: TA- raskemad hobused; TB-kergemad hobused.

1936 a. osteti Prantsusmaalt 5 postjee-bretooni täkku,et suurendada tori hobuse kehamassi ja kompaktsust ning kõrvaldada suguluspaarituse tagajärgi. Postjee-bretooni tõu kasuks otsustati seetõttu et sellel tõul on varem tori hobuse aretuses kasutatud norfolk-roadsteriga ühised eellased ja päritolumaal Eestile lähedased klimaatilised tingimused. Tüüp ja välimik oli sarnane tori hobusele, kuigi veidi tüsedam.

Tori hobusel esimene täkuliin oli Hetmani liin. On olnud palju täkuliine, kuid paljud neist kaotasid aretuses tähtsuse ja kadusid.Allpool on toodud tänapäeval tähtsamad täkuliinid.

• HETMANIST MOODUSTUNUD LIINID

HELDENKNABE II 133 T LIIN
Sündis 1913 a. Tori Hobusekasvanduses. Tumeraudjas, lauk laubal, turjakõrgus 156 cm. Kuiva peaga, lühikese lihaselise kaelaga, tüse keha , tugevad jalad. Pika sammu ja kiire traaviga ja vastupidav hobune.Isa Heldenknabe Tk 1543(Hetmani poeg), ema Cabildo Tk 1638, emaisa Carlos IPr Tõuraamatusse kanti 16 täkku ja 25 mära.

HINGSTAR 317 LIIN
Sündis 1927 a. Tori hobusekasvanduses.Raudjas, lauk laubal, turjakõrgus 157 cm.Hobune oli tugeva proportsionaalse kehaehitusega ja korrapärase jalgade seisuga ning elava temperamendiga.Isa Heldenknabe II 133 T(Hetmani pojapoeg), ema Maimu 1284 T, emaisa Movik 62 T. Täkk andis tõuraamatusse 38 täkku ja 113 mära.

HARUN 42 T LIIN
Sündis 1906 a. Tori Hobusekasvanduses. Tumeraudjas, kriips ninal, turjakõrgus 154 cm. Ümmarguse kehaehitusega,raske peaga,lühikese kaelaga, tugevate kuivade jalgadega. Isa Hetman, ema Oilikas (E), emaisa Olev (E). Tõuraamatusse kanti järglaseid: 22 täkku ja 15 mära. Tema poeg Halis 348 T moodustab iseseisva liini.

HALIS 348 T LIIN
Sündis 1929 a.Tori Hobusekasvanduses. Punaraudjas, turjakõrgus 162 cm., raske peaga, lihaselise kehaehitusega täkk. Samm oli hoogne ja pikk, tugev veovõime- ja tahe.Vedas 1950 a. 151,5 m distantsil 11 094 kg. Isa Harun 42 T(Hetmani poeg), ema Milla 978 T, emaisa Meinhard II 43 T . Tõuraamatusse kanti järglaseid: 29 täkku ja 125 mära.

HOIUS 3939 TB LIIN
Sündis 1955 a.Tori Hobusekasvanduses. Tumeraudjas, lihaseline. Palju valgeid märgiseid ja laike peal, jäsemetel ja kõhu piirkonnas. Turjakõrgus 166 cm. Isa Hormon 1715 TA, ema Uhli 4133 TA.

HASMO 129 T LIIN
Sündis 1920 a.Tori Hobusekasvanduses. Raudjas, lauk-kriips ninal, . Hea välimikuga, heade jõudlusomadustega hobune, käik hoogne, korrapärane ja lai, iseloom hea, temperament elav. Isa Hyperion Tk 1649 (Hetmani poeg), ema Waldfrau 957 T, emaisa Weighton-Squire Hk. Järglasi on tõuraamatusse märgitud temast 25 täkku ja 75 mära.

• POSTJEE-BRETOONI LIINID

Said alguse viie postjee-bretooni täku sisseostmisega Eestisse 1936 a.

LOOTS 649 TA LIIN
Loots sündis 1935 a. Prantsusmaal. Tumeraudjas, lai lauk laubal, mõlemad tagajalad kannani valged, saba ja lakk valkjad, turjakõrgus 158 cm.Massiivse kuid toorevõitu konstitutsiooniga, korrapärane käik, pikk samm ja hoogne traav. Lootsi otsestest järglastest on tõuraamatusse märgitud 42 täkku ja 71 mära.
Lootsi poeg Lembo oli nii hea pärandusvõimega, et tema järglased moodustavad iseseisva liini.

SAMMUR 569 TA LIIN
Sammur sündis 1934 a. Prantsusmaal. Tumekõrb, täht laubal, turjakõrgus 161 cm. Toore konstitutsiooniga, tagumised jalad rangis, suure peaga. Samm oli pikk ja traav kiire. Sammuri otsestest järglastest on tõuraamatusse märgitud 31 täkku ja 73 mära.

TUGEV 575 TA LIIN
Tugev sündis 1934 a.Prantsusmaal. . Punaraudjas, täht laubal, turjakõrgus 156 cm.. Massiivne, tugeva konstitutsiooniga. Tõuraamatusse otseseid järglasi kantud 45 täkku ja 104 mära. Enamus täkke läks sõja ajal kaduma.

UHKE 573 TA LIIN
Uhke sündis 1934 a. Prantsusmaal. Tugev 575 TA poolvend. Tumeraudjas, lauk laubal, turjakõrgus 158 cm. Hästi lihaseline, korrapäraste jalgadega ja pika sammu ning hoogsa traaviga.Tõuraamatusse kanti otsestest järglastest 93 täkku ja 121 mära.

VIRK 571 TA LIIN
Virk sündis 1934 a. Prantsusmaal. Kimmelraudjas, täht laubal, turjakõrgus 157 cm. Kuiva peaga, sügava rinnaga lühikese kehaga, hästi asetsevate jalgadega. Käik avar, samm hoogne, traav norfolk-hackneydele omaselt kõrge.Otseseid järglaseid kanti tõuraamatusse 47 täkku ja 95 mära.